Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessansikirjandus - konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, humanism, renessanss, muusa, komöödia, poeem, petrarca, humanismi, shakespear, romeo, julia, tragöödia, sonett, richard, renessansikirjandus, renessansiks, mõtteviisi, elutunnused, itaaliast, uusaega, nagi, ideaali, maises, inmene, maailmavaateline, humanistid, nimesid, dante, koondas, proosat, beatrice, pidusöök, jumalik, moraalne"Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4
See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat.
Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses? · 3)Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada? · 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu).
Aeti taga täiust luules. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" keskaja üks iidsemaid käsikirju (X saj algus). Kirj arv VII v VIII saj Inglismaal. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse. 3. Keskaja kangelaseeposed (KA, MKL, Nibelungide laul) Kangelaseepostes hakkab juba avalduma rahvusteadvus. Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed
kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine
Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist varem ülistanud. "Uus elu" on mahult üsna väike raamat. Eesti keeles on üsna vana
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem
tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid)
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
Vastane tabas teda kuuliga kõhtu, mis küll operatsiooniga eemaldati, kuid sai talle saatuslikuks. 10 veebruari õhtul ta suri ja maeti Svjatogorski kloostrisse. Looming: 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. Turgenevi mõjutusel kirjutas kaks poliitilist programmluuletust (Küla ja ood Priius). 1820 poeem "Ruslan ja Ludmilla" (Kiievi vürst Vladimir annab oma tütre Ludmilla vürst Ruslanile naiseks. Kosilasteks olid ka Rogdai, Ratmir ja Varlaf. Pulmapeo ajal röövitakse Ludmilla aga nõid Tsernomori poolt. Ruslan leiab naise läbi seikluste üles). 1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks
lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
annaabi.ee 
