§32 Talurahvaseadused, Väljarände põhjused ja kuhu mindi, Talude päriseks ostmine. Uued talurahvaseadused FÖLKERSAHM kapitalistlik majandamine. Teorendi asemele tuli sisse seada raharent ning hakata mõisapõldudel kasutama palgatöölisi. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees sai nüüd ise otsustada kuidas paremini toota ja teenida. Kruntiajamine mõisnike poolt renditalud, talupõllud ei olnud enam tükeldatud. Palgatöölised mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus. Väljaränne 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt. §33 nimed : Parrot, Struve, Jacobi, Baer Parrot Ülikooli esimene rektor
Varasemal perioodil kujunes välja 2 tootmisvormi: a) rändkarjakasvatus b) alepõllunuds Esineb palavvöötmes väikeste inimrühmade juures. Hilisagraarühiskond kujuneb inimeste paikseks jäämisega, põlispõllunduse tekkimisega ning omandisuhete muutustega. Omanikeks said inimrühmade valitsevad isikud, kes omandasid maa ning nende heaks hakkasid tööle ülejäänud ühiskonnaliikmed. Tootmisvormideks sai mõis ja renditalud 2) Industriaalühiskonnas: Eeltingimuseks on agraarreform st. tegelikud tootjad ehk talupojad peavad saama maa omanikeks. Tekkisid segatalud st talupojad tootsid kõike endale vajaminevat ning ülejäägid müüsid turul maha. Arengukäigus toimus talude spetsialiseerumine ning pindala suurenemine. Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid suurema osa toodangust turule ning endale vajaminevat hakati järjest rohkem ostma. Hakati kasutama
1930 Uus sund 1932-1933 Suur nälg HOLODOMUR 1937-1938 Kultuurirevolutsioon Uus kultuur: Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Eesti Vabariik (1920-1940) Õpetaja saadab konspekti ka. Maareform Maa kuulus mõisnikele(baltisakslastele), selle reformiga eraldati maa mõisnikelt ja anti talupoegadele (eelisjärjekorras olid vabadussõjas võitlejad). Palju oli süüdistusi ja tülisid. 10 hektarit oli väike talu, neid oli päris palju. Renditalud, ostutalud. Rõhutati riigisisesele tootmisele (munad, piim, juust, või jne). Teine maailmasõda (1. Sept 1939 2. Sept 1945) 1. Sõja põhjused 2. Sõja algus 1939-1940 (Sax, NSVL) 3. Soome Talvesõda (1939 nov 1940 märts) 1) Jätkusõda (1941-1944) 4. Sõja laienemine 5. Sõdivad pooled 6. Rahvusvahelised konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam) 7. Sõja lõpp. Tulemused 8
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus.
Alguses tehti võõrandamine tasuta, hiljem tehti tasuliseks (väga odav sundhind, mida suurem tükk, seda rohkem hakati hinda maha tõmbama). 1/7 turuväärtusest oli see hind mis neile määrati. 2 Maareformi käigus eraldati mõisate metsamaad. Mõisad olid sel ajal oma metsamajanduse välja arendanud, kohati olemas mõisate metskonnad (spetsiaalsed). Põllumajandusmaad: kui olid renditalud, siis need muudeti riigirenditaludeks rentnikud hakkasid talusid välja ostma. Asundustegevus. 1929.loodi asundustegevuse seaduslik baas ja Asunduskapital. Põhimõtteliselt: uute põllumajandusmaade rajamine. Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on see koht, kus on metsa Eesti ajaloos kõige vähem (tehti riigimetsamaadele, valiti potensiaalsed viljakamad kohad)
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus.
d) tsementitehased Asetis ja Kundas e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4. Põllumajanduse areng: a) domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas c) jätkus talude päriseksostmine, kuid olid ka renditalud d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3
· Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). · Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. b. Tagajärjed: · Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. · Seaduslikkuse ja korra allakäik. · Levis liiderlikkus ja elupõletamine. · Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. 2. Talurahvarahutused a. Põhjused: · Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. · Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. b. Ülestõusud: · Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). · Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. · Tagajärjed:
Läti aladega. Nii avanesid soodsad võimalused ka kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Samuti soodustas see tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad- 2/3 elanikkonnas oli tegev põllumajanduses. Tulid kasutusele uued agrotehnilised võtted. 1850. algas talude päriseksostmine. Kuid enamik taludest osteti võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust Samas püsisid ka renditalud. Sajandivahetusel talumajapidamiste areng ajjutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti, kuid enamus säilis, asudes otsima uusi rentaablimaid toodanguliike. Selliseks osutus karjakasvatus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Selle kõrval kasvatatu vähemal määral rasvasigu ning lihaveiseid. Põlluharimise intensiivistumine: hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid
kasutada et maksta sõduritele või et tasuda võlgu või maatykkidena laiali müüa. Suurem osa ager publicusest antakse rendile, kusjuures renditakse tavaliselt endlistele omanikele.pärast teist puuni soda võtsid suurmaaomanikud rendile suuri maaalasid ja lõid latifundiumid, kihutades vahel väikeasunikus minema. Vennad gracchused võitlesid selle ebaõigluse eest ning mingil määral suutsid olukorda ka parandada. Maa haldamise liike: latifundiumid, vabade talupoegade talud, renditalud, mingi tegevusala rentimine; maaomaniku kaugenemine põllumajanduslikust tootmisest
Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. Ülestõusud: Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine.
Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. Ülestõusud: Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine.
Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. Ülestõusud: Žakerii (1358) – linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (žakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua.
1919) kutsus Ajutine Valitsus 24.aprillil 1919 kokku esimese eesti parlamendi - Asutava Kogu, mis pidi lahendama Eesti tulevikuga seonduvad küsimused. Valimised võitsid ja enamuse saavutasid pahempoolsed (Asutava Kogu I esimees oli sotsialist August Rei), I peaministriks sai OTTO STRANDMANN Tööerakonnast. Tähtsaimad vastuvõetud seadused olid põhiseadus (juuni 1920) ja maaseadus (okt. 1919). Viimasega likvideeriti mõisad, mõisamaad jaotati 56 000 uue talu vahel, senised renditalud anti pärisomandisse. 05.dets. 1919 algasid Tartus rahukõnelused. Vene delegatsiooni juhtis ADOLF JOFFE, Eesti oma JAAN POSKA. Põhiküsimuseks kujunes algul piiride küsimus. Paremate tingimuste saavutamiseks korraldasid punased Narva rindel dets. 1919 mitu ohtliku pealetungi, kuid edutult. 03. 01. 1920 hakkas kehtima relvarahu. Nüüd muutusid läbirääkimistel olulisteks majandusprobleemid. Lõpuks, 02. 02. 1920 kirjutati alla rahuleppele:
ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus): 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses ehk Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks, põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus. Domineeris mõisamajandus, need olid palgatööl baseeruvad suurmajandid. Jätkus 1850. a alanud talude päriseksostmine, aastal 1916 4/5 talumaadest päriseks ostetud (enamus laenuga majandusraskused), püsisid ka renditalud. Stolõpini agraarreform- 1906. aastal, mis võimaldas talupoegadel külakogukonnast välja astuda. Reformi eesmärk oli külakogukonna lõhkumine ning varaka ja lojaalse talupoegade kihi loomine. Sajandivahetusel toimus viljahindade langus (USA odav nisu), mis lõi majanduse segamini. Orienteeruti ümber piimakarjandusele, mis nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule farmimajandus.
annaabi.ee 
