Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist ürgorg - vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org
Eraldi tuleb esile tuua selfiliustikke, mis toituvad maismaal asuvaist liustikest, kuid ujuvad ühe otsaga kalda küge kinnitunult vee (enamasti mere või ookeani) kohal. Hea näide on Rossi selfiliustik Antarktikas. Jäämäed, mis ujuvad meres, on tavaliselt selfiliustike küljest lahti murdunud suured jääkamakad. Kokkuvõte 12 Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inim-tekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Selles referaadis käsitlesin 4 erinevat pinnavormi : · Tuuletekkeline pinnavorm
Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored)
kasvanud Leostumine- mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel Leetumine- mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud)
(Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep (Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved. Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Protuberantsid- kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde.
Kõige laiem kasutusala on ehitus, ka teedeehitus. Turvast kasutatakse kütteks ja ka põllumajanduses. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines. Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike. Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Pinnaehituse mõju veerežiimi kujunemisele: Mitmekesisus on tingitud noorest ja veel ujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist. Pinnaehituse mõju muldade kujunemisele:
Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine paks settelasund künklik reljeef
jõeorgudes, paksus taval 2-6 m, suur-emaj 10 m, võhandu 13 m, mitmesugus jõesetted), delluviaalsed e ajutise vooluvee tekkel (uhtesetted künka jalamil), gravitatsioonilised e raskusjõutekkel (rusukalded), biogeensed e elutekkel (turvas), tehnogeensed e inimetekkel (aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja kruus, mere- ja järvemuda jne. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa,
Väikese mõõtkavalistel kaartidel suureneb horisontaalide lõikevahe ja reljeefi iseärasuste kujutamiseks kasutatakse poolhorisontaale. Ülevaatekaartidel on vajalik selline horisontaalide üldistamine, mis annaks üldistatud ettekujutuse reljeefi iseloomulikest vormidest, nt künklik, moreen jne. Horisontaalide vahekauguste erinevus mäe vastaskülgedel näitab oru nõlvade või veelahkmete asümmeetriat. Horisontaalide joonis peab selgelt näitama reljeefivorm, nt seljandik, sadulpind, jne. 11. Asulate üldistamine Asulate üldistamine toimub järgmisel 4 meetodil: 1) kvaliteediliste tunnuste ja hulgaliste iseloomustuste üldistamine; 2) asulate väljaselgitamine ja valik; 3) asulate vormi ja ruumilise struktuuri üldistamine; 4) asulate struktuuri formeerivate üksikute elementide asendus üldistatud mõistetega. 1)Kvaliteediliste tunnuste ja hulgaliste näitajate üldistamisel
ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid. -Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene. 30. Sünklinaal ja antiklinaal, murrangud.
jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede (tupp-villpea) jäänustest. Eesti rabades turbakiht on u 1mm/a. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi, nafta, gaas. 53. Pinnavormid, pinnamood, reljeef Reljeef e pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm e reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud vulkaanilised ja tektogeensed Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
5. järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); 6. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine paks settelasund künklik reljeef Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km
mõjusid, tiheasula struktuuri loetavuse halvenemise ja inimeste orienteerumisvõime vähenemise. Tiheasula identiteet, ajalugu ja oma nägu: Sageli, ilma et mõtleksime selle üle teadlikult, esindavad rohestruktuuri osad tähtsaid ajaloolisi või kultuuriloolisi sündmusi ja tiheasula või paiga identiteeti. Sellised sündmused ei pea olema tingimata rahvusliku tähtsusega, vaid mõni kena vanem aed või park, eriline puu, huvitav reljeefivorm või orientiir (maamärk: kiriku- või mõne teise hoone torn, kõrgemal pinnavormil paiknev hoone vmt) võib olla ka kohalikus plaanis oluline. Sellised seosed annavad rohestruktuurile ajaloolist sügavust ja suurendavad temaga seotud elamuslikkust. 60. Tiheasula rohestruktuuri peamised funktsioonid (5 tk, lühiiseloomustus) üleminekualad linna ja maa vahel, o võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsamassiivid linnapiirist kaugemal
metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C o nt: Antarktika, Gröönimaa siseosa Kõrgmäestikus jahe ja niiske, ilm väga muutlik RELJEEF JA PINNAVORMID reljeef e. pinnamood – vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnavorm e. reljeefivorm – mistahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Pinnavormid tekke järgi: kosmogeensed – meteoriidikraater (lihtkraater – meteoriidi põrkumise tulemusena tekkinud süvik, kaasnevad kivimite kurrutused ja praod sügavamates kihtides; komplekskraater – koosneb mitmest kraatrist) endogeensed – Maa siseenergia mõjul tekkinud pinnavormid
surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p. esineb järvede, tiikide, jõgede või ojadena, ajutine p. koguneb sademe- ja lumesulamisveena mullapinnale ja mulla pindmisse kihti ning põhjustab seal ülagleistumist. Pinnavorm reljeefivorm, pms. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend, süvend või tasand. Eesti pinnavormide tavapärane suurusjaotus on pisi- (suhteline kõrgus või sügavus alla 2 m), väike- (210 m), kesk- (1025 m), suur- (2550 m) ja hiidvormid (üle 50m). Pioneerliik taimestumata alade esmaasustaja (taimeliik). Plastilisus ökoloogiline plastilisus, organismi võime keskkonna muutudes morfoloogiliselt, füsioloogiliselt või
annaabi.ee 
