Kohe pärast lugemist tuli katseisikul kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt, neid analüüsiti. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstide lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust- kedagi, kes on tegelikult olemas. Tulemused esitati teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasandil.) Tema tulemuste analüüs hõlmas kolme suurt rühma: tunded, tahe ja kujutlused. 10) W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus Grigensohni meetodit kasutas tema õpilane W. Gruehn väärtuskogemuse uurimiseks. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. (Katseisikutele esitati erinevate instruktsioonide saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada nt seda, mis teda üllatab stiimulsõna juures. Millega see tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab jne.) Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mis
Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Nad kasutasid eksperimentaalset introspektsiooni meetodit lasti tekste lugeda ja siis tehti analüüs ja järeldus 11. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Väärtuskogemus rajaneb objekti seondatusel tajuja minaga. Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine (objekti üle mõtlemine või mittemõtlemine). Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Siis järgneb kas heakskiit või või kõrvaleheitmine.
laskis lugeda inimestel usulisi tekste ja seejärel uuris tekkivad kogemusi sisevaatluse meetodil. Tema põhijäreldus oli, et usulise kogemuse põhielemendid on intuitiivne mõtlemine ja mina-funktsioon. Intuitiivne mõtlemine on loovkogemusele sarnane kõikse ja tõese — Jumala — adumus. Mina-funktsioon tähendab seda, et Jumala tunnetamine puudutab inimest väga sügavalt, mõjutades tema tahet ja väärtushinnanguid. 10. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. Uurimuse põhiosas pandi iga katseisik istuma mugavasse tugitooli. Talle esitati kuueteistkümne erineva instruktsiooni saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada näiteks seda, mis teda üllatab 22 stiimulsõna juures, millega see sõna tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab ja kuidas saaks seda stiimulsõna kasutada?
tunnetamine võib viia passiivsuseni. 6. universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50...a): elutargad, vaatavad elu teisest nurgast (tõde pole abstraktne visioon vaid praktiline elulähedane tegelikkusele suunatud reaalsuse mõistmine), need inimesed muudavad arusaama ja kriteeriume normaalsusest, on valmis ja võimelised suhtluseks inimestega teistelt usuastmetelt ja teistest usulistest traditsioonidest. 9. Usuline pöördumine ja apostaasia, nende liigid. Pöördumine e conversion e inimene saab järgijaks, pöördub religiooni poole. Coe 1916 ütleb, et 1) pöördumine on religioone nähtus, mille põhiliseks tunnuseks on identiteedimuutus (minamuutus), st et pöördumise tulemusena hakkab inimene ennast määratlema usklikuna e inimene defineerib end nüüd teistmoodi. Vastus küsimusele ,,kes ma olen" muutub religioosseks.
.... 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti...............................................120 16.1.4. Perekonna mudelid:................................................................................... 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:.............................
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
religioonid ei olnud enam niivõrd rahvuskesksed kui varem, mitmed religioonid pakkusid kõigile inimestele kogemust Jumalaga ja pakkusid emotsionaalset tuge (tolle aja kohta) kiiresti muutuvas maailmas, inimmõtlemises sai populaarsemaks individualism, sissepoole elamine, ka filosoofiad võtsid rohkem religioosse kuju, linnriigid andsid kodakondsust järjest leebemalt, tekkis selline kodaniku mõiste nagu ,,Rooma kodanik", nt Uue Testamendi apostel Paulus oli ka Rooma kodanik, olles samas juut. Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses
juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena. Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
