Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan FILMILIIGID Teostuse järgi: Mängufilmid Multifilmid Dokumentaalfilmid Mängufilmid-sisu järgi: seiklus, armastus, õudus, ulme, ajaloo filmid. Multifilmid-sisu järgi: joonis ja nuku filmid. Dokumentaalfilmid ehk tõsielufilm: tõsielu järgi tehtud. Seriaal- paljudest osadest koosnev film näiteks seebiooper ehk seebikas. FOTOD Foto leiutaja on prantsuse teadlane Louis Daguerr´i. Dagerrotüüp on õhukesele hõbedakihiga kaetud plaat ehk hõbepilt. Fotograafia kreek keeles valgusega kirjutamist.
BIOGRAAFIA Aastal 1972 lõpetas ta Üleliidulise Kinematograafiainstituudi teadusfilmi operaatorina. Aastal 1967 asus ta tööle Tallinnfilmis, hiljem Eesti Telefilmis. Tema eestvõttel asutati 1964. aastal fotogrupp "Stodom" ja 1989 Tallinna Fotoklubi. Aastail 1989–1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees. Alates 1996. aastast õpetab ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis. FILMOGRAAFIA Mängufilmid Dokumentaalfilmid Autorifilmid KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Maran http://www.gaviafilm.ee/et/content/reinmaran http://www.gaviafilm.ee/et/content/hiitelummus es2013 Google pilt http://www.youtube.com/watch?v=LfhUhsktkjk
Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine Kordus sama lause , sõna , rida kordumist . Meedia ajalehed , ajakirjad,raadio,televiisor,internett. Nad vahendavad teavet ehk informatsiooni ehk infot . Eesmärk on harida inimesi ja pakkuda meelelahutust . Dokumentaalfilmid vivad rääkida loodusest , ajaloost , teistest maadest , tuntud inimestest jm . Arvamuslood essed , kolumnid , juhtkirjad , arvustused väljendavad arvamust . Reklaam info toote , teenuse või ürituse kohta , eesmärk on meelitada inimesi just seda toodet ostma , teenust kasutama ja üritusest osa võtma . Kirjandus ja film jutustavad mõlemad lugusi . Kirjandus teeb seda sõnadega , kuid film teeb seda filmilindile jäädvustatud kujutiste abil .
FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière
koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3. koht VIDEOD • (palusalu seljatab läti meistri) http:// www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1236/videoklipid • (palusalu film) • http:// etv2.err.ee/v/videod/dokumentaalfilmid/abdfe2a0-e322-44fb-9934-2ca7f 7bb6187 • Promo: https://www.youtube.com/watch?v=wLkXZOvSGIg TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon. diktatuuri sekkumine kultuuriellu: NSVL-loominguvabadus, funktsionalistlikud hooned, futuristlik luule, Stalin: poliitilised tapmised, massirepressioonid, loominguvabadus kadus, range tsensuur. Hilter: lahkusid Einstein, Freud. saavutused ja leiutised:Film sai sünkroonse heli, uus filmikeel, dokumentaalfilmid, internatsionaalne stiil, tsellofaan, nailon, lennureisid,elekter.
mõtlejad ning sajad ja sajad Lennart Mere sõbrad, ent kahtlemata on see alati olnud ka üks kaunis eesti kodu. Poliitilised on Meri tekstid, olgu need siis kirjandus või kõnekunst, nii pildilised, et suisa loomulik on mehe kunagine filmimehe karijäär. Eesmärgiks otsida mõõdanikku vajuvaid rahvaid, neid pildistada, neid veel korrakski kõnetada. Tema 1970. aastatel soome-ugri rahvastest vändatud etnoloogilised dokumentaalfilmid on hindamatu väärtusega iseenesest. Seda enam, et neid toetasid sellised Meri raamatud nagu ,,Virmaliste väraval", kus üheks peategelaseks tõuseb ajalugu. Rein Veidemann, kirjandustegelane on öelnud, et Lennart Meri on maagiline isiksus. Tema ametlik portree on distantseeritud, isegi pisut kõrk. Seda peaks soojendama aval naeratus, mis aga oma jäikuses üksnes rõhutab ligipääsmatust. Lennart-Georg Meri tegevus kirjaniku ja poliitikuna, ühe kirjanduse
Selleks, et tuua probleem ühiskonnas avalikkuse ette, on vaja seda esmalt põhjalikult uurida, selle ulatust, tegureid, mis seda põhjustavad ja inimeste suhtumist eakate väärkohtlemisse. Omades kindlaid uurimistulemusi tuleb valitsusel töötada välja universaalne meede, et teadvustada ühiskonnale probleemi ulatust ja tõsiselt võtmise vajadust. Antud uurimustöö ja üleriigiline teavituskampaania (telesaated, dokumentaalfilmid, reklaam) kujuneb kalliks, aga samas jõuab suure enamuseni elanikkonnast ja sellel on pikaajaline mõju. Probleemi lahendus peab algama selle teadvustamisest ühiskonnas, alles siis on võimalik selle lahendamiseks midagi ette võtta. Erinevate meetmete hindamise tulemusena pean kõige sobivamaks poliitika lahenduseks maal eakate väärkohtlemise vähendamisel tugeva ja hästi toimiva sotsiaalvõrgustiku ja ametnike võrgustiku loomist
Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927. aastal lavastas ta tummfilmi ,,Noored kotkad". Järgnevatel aastatel valmisid õppe- ja dokumentaalfilmid ,,Noorsõduri esimesed päevad", ,,Gaas! Gaas! Gaas!", ,,Meie läänerannik ja saared", ,,Kas tunned maad...", ,,Kihnu" jt. 1932. aastal koostöös Soomega valmis esimene helimängufilm ,,Päikese lapsed". Aastal 1933 suundus Theodor Luts Soome, kus tegutses 14 operaatorina mitmes ettevõttes. Teise maailmasõja lõpus põgenes ta koos oma naisega Brasiiliasse, kus Theodor Luts 24. septembril 1980
Dramaatiline kergendus Tunne mis järgneb, kui ettevõetava muudatuse tõttu vähenevad senised mõjud. Psühhodraama, rollimäng, leinamine, isiklikud ülestunnistused, oskuslikud meediakampaaniad jms liigutavad inimesi emotsionaalselt Ümbritseva keskkonna, Käitumise muutmise või mittemuutmise mõju hindamine teistele isikutele, suhtluse endale. Ümberhindamist toetavad teiste positiivsed lood, dokumentaalfilmid ümberhindamine Sotsiaalsete võimaluste, Keskkonnas loodud võimalused, mis toetavad muutust: nt suitsuvabad alternatiivide ruumid, lai salativalik, kättesaadavad kondoomid jms. Sekkumised: õiguste suurenemine eest seismine, jõustamine, propageerimine. Motivatsioon tõstmine muutuseks on tavaliselt möödapääsmatu. Suhteliselt väikeste, kuid uuringutes tõestatud muutusi ergutavate sekkumiste
Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1.4 Labarthe’i järjestusgraafik Nii revolutsiooniline kui see oma aja kontekstis ka polnud, ei saanud Prantsuse uus laine kerkida ilma mõjutusteta. 1960. aastal tõi näitleja, kriitik ja filmitegija André S. Labarthe oma arvamuses „Essai sur le jeune cinéma français“ (Essee noore Prantsuse kino kohta) välja 4 suuremat mõjurit uue laine filmikunstile: Itaalia neorealism, dokumentaalfilmid, Ameerika kino ja televisioon (Labarthe, 1960). Selles esitletud uue laine mõjutajate ajaline järjestusgraafik (vt Tabel 1) leidis kaks aastat hiljem laiendatud kujul taaskasutust Cahiers du Cinéma 138. numbris ning on edaspidiselt esindatud ka paljudes tolle aja kino tutvustavates väljaannetes (Marie & Neupert, 2002). Tabel 1. Labarthe’i ajagraafik Uue Laine kujunemisest. 1948 Alexandre Astruc publitseerib „La Caméra-stylo“, L'Écran français, nr 141
See on eriti mugav, kuna kunagi ei ole võimalik kõiki klientide eelistusi ette prognoosida.Tavaliselt on kaubanduskeskustes müügil hitt-tooted ja väiksem valik keskpäraseid. Nišitooted on ruumipuudused kõrvale jäetud. Seega selliste toodete ostjad kas ei leia oma soovitud kaupa poest või nad isegi ei tea, et selline toode on ka olemas. Internetikeskkonnast on võimalik hõlpsasti oma maitse järgi kaupu leida ja osta. Netflixi näide: Üllatuslikult müüvad väga hästi dokumentaalfilmid. DVD näol kauplustes neid aga tavaliselt ei kohta. Tootearenduse poolelt on hakatud tootmises rakendama 3D printimist- sest uus tehnoloogia seda võimaldab teha ja pole vahet, kas prindid 1 või 1000 eksemplari ikka see on odav. Kui tehnoloogia pakub võimalust, siis miks seda mitte katsetada. Enne uue toote turule toomist sarnase toote järele keegi ei ole soovi avaldanud, sest keegi pole sellist võimalust isegi mitte ette kujutada osanud (iPod).
pariislasteks). Esit. tänaval küsimusi. Tulemuse üle arutletakse pärast (nii filmitegijad kui ka osalejad), kas täideti filmitegemise eesmärk. Rouchi mõju jõusid ka Ameerikasse, tema stiilis tehtud filmid olid väga populaarsed. Siiamaani selline vaatlev, spontaansete sündmuste jälgimine, kiire reageerimine on üks oluline meetod dokumentaalfilmikunstis. Need peavad olema lasvastamata, ilma stsenaariumita. Tänapäeval on siiski paljud dokumentaalfilmid üsna lavastuslikud. Selle järgi on ainult üks võimalus, kui selle maha magad on võimalus läinud. Huvitavad olid filmitegijatele ka asjad, mis olid igapäevased ja polnud varem eriti huvitavad. Seda 13 kõike nimetatakse Direct cinema (Ameerika mõiste (koolkond) vaatlev film). Olulised reeglid veel: liikuv kaamera, sünkroonne heli. Filmijad üüüdsid olla kui kärbsed seinal, et teda ei pane keegi tähele, ,,et
Jutustatakse kollektiivsest ja invidividuaalsetest emotsioonidest. Osaliselt võib tekkida mõne sündmuste/traditsiooni puhul kollektiivsed emtosioonid, nt jõulude ajal vms. Palju on hakatud kasutama visuaalset antropoloogiat selle uurimiseks, see ananb paremini/nähtavamini edasi. Pilt koos heliga suudab meeltega tajutavat kogemust edasi anda, paremini kui abstraktne tekst. Sarah Pink Doeing Sensory Ethnography 2010. Austraalia dokumentaalfilmid – Connolly&Andersen, tuntud filmide triloogia, räägi Papuade grupis. First Contact räägib kuidas filmiteijad lähevad sinna mägismaale, milline oli selle grupi esimene kokkupuude valgetega. Kolmas osa Black Harvest räägib, kuidas Joe Leahy ärgitusel hakkab terve kogukond kasvatama kohviubasid, kuna maailmaturul on hind hea, aga siis teisel hetkel hind kukub ja pärast polnud neil midagi kohviubadega teha ja siis jutustataksegi, kuidas kogukond sellest aru saab
P. Põldroos. Tartu „Vanemuine“ ei saanud jalgu alla ja kutselised teatrid Narvas, Pärnus ja Viljandis olid täbaras olukorras. Asjaarmastajate grupid aga tegutsesid just provintsides ja neid toetas Eesti Haridsliit, mis saatis kohtadele oma instruktoerid ja dekoraatoerid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. Arenes ka filmikunst, loodud mõnikümmend mängufilmi jäi kunstiväärtuse poolest tagasihoidlikuks kuid dokumentaalfilmid tõid suuremat edu ja 1920a tegutses „Estonia-Film“ ja 30’datel „Eesti Kultuuri Film“ KEHAKULTUUR JA SPORT Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939)
Tartus, esimene mängufilm aga Johannes Pääsukese "Karujaht Pärnumaal" 1914. Eesti Vabariigi ajal tegutses Kultuurfilm, mis jäädvustas filmidokumente. Tehti üksikud mängufilmid, kuid need kandsid vähese auditooriumi tõttu kahjumit. Filmitegemine on ju kallis. 1946 asutati Tallinna Dokumentaal- ja Populaarfilmide stuudio, millest kujunes 1949 filmistuudio Tallinnfilm. Filmil on lisaks meelelahutusele ja propagandale ka informeeriv ülesanne, mida on täitnud ringvaated ja dokumentaalfilmid. Televisioon Televisioon on eraldi visuaalse kommunikatsiooni haru, kuna film ja tele põhinevad erineval tehnoloogial: film jäädvustatakse, teles antakse infot edasi ruumis ja ajas ilma füüsilise kandjata. Televisiooni arengu võib laias laastus jagada kaheks: elektrooniliseks ja elektromehhaaniliseks arengusuunaks. Kaasaegne televisioon baseerub küll esimesele suunale, kuid see poleks olnud võimalik ilma avastusteta mehaanilist suunda arendades.
annaabi.ee 
