o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga o Tööriistadena kasutati põhiliselt vannasatra, hiljem tulid teist tüüpi adrad · Metsamesindus o Mesi oli ainuke magusaine o Vahast valmistati küünlaid Rehielamud Oli mitme otstarbeline. Elu, töö ja rehepeksu ruumid.
Vene aeg Eestis Pärast Põhjasõda elas Eestis 120- 140 000 inimest Kirikud olid metsa kasvanud Põllud kasvatati söödis (vilja ei kasvatatud) Koduloomi ei olnud Mõisad nägid välja nagu rehielamud Siiski taastus maa sellest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikem rahuaeg 18.sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba 500 000 Mõisa- ja põllumajandus Põllumajanduse taastamine põhines viljakaubandusel Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin Roseni deklaratsioon Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused
vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid rehielamud ainult koduks aga ajapikku hakkasid muutuma nii elu- kui ka tootmishooneteks. Hakkasid tekkima ridakülad, hajakülad, kihelkonnad ja maakonnad. Kujunesid välja vanemad, kes seisid ja hoolitseid oma küla või kihelkonna eest. Samas ei olnud kõik nii ilus ja oivaline kui me lootsime ja arvasime: tekkisid konfliktid riikidega, milles taheti Vana-Liivimaad endale, eriti just sakslased. Algas suur vabadusvõitlus, kus eestlased soovisid võõravõimu alt vabanemist
eKr 13 saj. pKr Samal ajal Euroopas oli juba kõrgkeskaeg ja tekkisid tsentraliseeritud riigid. 1)varajane 2)keskmine 3)noorem Eestis on leida rauamaaki soodes, rabades. Tõrjus välja kivist ja pronksist tööriistad. Oli võimalik koha peal rauda toota, põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, elatustaseme tõus. Suurenes kaubavahetus välisriikidega. Kujunes välja tüüpiline rehielamu. Vili korjati kokku ja pandi rehe alla kuivama, sest põllul vili valmis ei saanud. Rehielamud olid ehitatud palkidest, maani ja tegevusi tehti koos ühes ruumis. Kujunes välja perekondlikkus, individualism. Hakati rohkem tegelema käsitööga, paranes relvade kvaliteet. Rauaajast on pärit kõige varajasemad nimetused rahva kohta. AESTID, FENNID, TSUUDID. Kasvas inimese arv, parem ja rohkem toitu. Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem vaenlasi. Mägilinnus (Otepää) Looduslike küngaste otse ehitati linnused müüridega.
söögilaud. Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutus kamber suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad, sajandi teisel poolel juba ka laudpõrand. Kambrit hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid edasi rehetuppa. REHIELAMUD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu_l%C3%B5unat%C3%BC%C3%BCp (10.04.2012) http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Rehielamu (10.04.2012) http://www.hot.ee/hallikatalu/index.htm (10.04.2012)
lõpus hakati vilja välja vedama ka teistesse riikidesse, mis oli hiljem euroopas kõrges hinnas. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Rehielamud palkidest ja maani katusega. Kõiki tegevusi tehti koos. Alles 16.saj tekkis eraldi elamu osa. Suurem ja parem põllumajandus, Hüppeliselt kasvas rahvaarv, kuna saagi suurenemine. Seda paranes elatustase.
Rõuge linnus. Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala. Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula. 5. Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul. Külade teke hajakülad(Lõuna- ja Kesk-Eesti), ridakülad(Peipsi ja Ida-Eesti), sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune. Rehielamud suure küttekoldega, kuivatati vilja. Rukis oli väga levinud. Kanga kudumine püsttelgedel, villane kangas. Meeste peamiseks tööks oli puutöö ja põllutöö. Tekkis külaseppade kiht, kes tegid nt relvi, ülikute omad hõbedaga kaunistatud. Relv oli nii naistel kui ka meestel kaasas. Pottseppi igas külas ei olnud, osteti laatadelt. Kaubandus muu maailmaga oli üle Balti mere läänlased ja saarlased. Toodi Rauamaaki, soola, klaasi, relvi, pronksi
arvestada Põhja-Läti (Vidzeme) osa. Teda esineb peamiselt Kagu-Eestis, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal lõunapoolsetes kihelkondades, Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning mõne väikse grupina Lääne- ja Ida-Virumaal" (Tihase 1974: 126). Feodalismiperioodi lõpul kuulus rehielamu kompleksi kolm põhilist ruumi: rehetuba (rehetare), rehealune (koda) ja kamber, mis tihti rehielamule juurde ehitati. "Eesti rahvakultuuri leksikon" jagab rehielamud kaheks: Põhja ja Lõuna tüübid. Põhja tüübil on rehetuba rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem, igast küljest seinaga ümbritsetud ja ilma akendeta, mis on andnud peamiselt 19. sajandil võimalusi ehitada rehetoa ees ja taga olevaid ulualuseid ja liigtube (Rehemaja tüüp: Vikipedia). 6 Joonis 3. Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu plaan (Tihase 1974: 11) 7
13. sajandiks muutusid enamik eestlasi paikseteks põlluharijateks. 16. sajandi lõpuks olid välja kujunenud praeguse asustuse jooned.1 Paikseks muutumisega hakkasid hädavajalike asjade kõrvale tekkima ka mugavusesemed. See pani ühtlasi aluse mööbli tekkimisele ja arenemisele. Enne 17. sajandit kasutatud mööblist teatakse väga vähe. Linnades kasutati seda vähesel määral, kuid taludes seda tõenäoliselt ei olnudki. 19. sajandi keskpaigani olid Eestis levinud rehielamud, mis täitsid nii elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi kui ka sauna ülesandeid. Rehetuba kasutati nii elamiseks kui ka rehepeksu ajal vilja kuivatamiseks. Külmal talvel seadsid end sinna elama ka loomad. Rehielamu tubadel olid tol ajal veel muldpõrandad ja rõhtpalkseinad. Uksed oli madalad ja kõrge lävepakuga ning tänapäevases mõistes aknad puudusid hoopiski. Kuna rehetuba täitis talus erinevaid funktsioone, siis oli ka sealne mööbel võimalikult praktiline.2 19
,,must surm´´ viis tollal kõikjal Euroopas hauda kolmandiku rahvast. 12. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle, 5-7 lauset) Kogu eesti rahvaarv 14saj. keskpaik 100 000, 16saj. keskpaik 300 000. 21saj. algus 1 300 000. 13. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa ´´Viljaait´´? Sest Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Sest siit viidi vilja välja. Rehielamud aitasid kaasa vilja kvaliteedile. 14. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Teraviljad, vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine. 15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga
Tihe suhtlus oli linnaga. Ilmus ka maale järjest rohkem inimesi kes olid näiteks linnas õppinud, ning nad levitasid seal linlikku mõtteviisi jms. eestlastest olid vahendajad järgmised kihid: kaupmehed jne. Üritati igal pool käia riides nagu tegid seda linlased. Pop vabrik kangas mille naised üle võtsid oli siks. Teine oli elamute kultuur millest üritati uueneda. Maja uuendused. Katus madala,, aknad väikesed, korstnaga. Hakati ehitama eraldi elumaju. Põhja eestis- vana rehielamud ehitati ümber, külmkabreid ehitati ümber elamispinnaks kuhu tehti ahi, köök ja ka rehetuha ehitati ümber ja hakkas muutuma ainult majandus ruumiks Lõuna eestis püüti ehitada uusi elumaju. Eeskujuks linn, agul ja alevikes olevad puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament. Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati ostma vabrikumööblit või lasti seda kohapeal tisleritel teha. Seinasängist sai voodi. Kirstust sai kapp ja kummut. Pinkideasemele tulevad toolid
tähtsaimaks rukis; põldu hariti konksadraga; matmine: kivikirstkalmed, tarandkalmed; hiljem hakati surnuid põletama; suur rahvasterändamine > surnuid hakati matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse→ pidev oht: inimesed hakkasid kokku hoidma – koguneti küladesse (kaasa aitas üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund Sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg, demograafiline areng eestlaste olukord hakkas halvenema pärast muistset vabadusvõitlust. Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad
Ajastud: Jääaeg (kivid, vallid, orud, tasandikud, künkad, kõrgustikud, voored, mõhnad) Muinasaeg (kivikalmed, linnused; muistsed põllud, asulakohad; hiiekivid, ohverdamis- ja hiiekohad, kirikud, kalmistud, kääpad, lahingupaigad jne.) Mõisaaeg (mõisaaegsed hooned (mõisad (karjamõisad, tõllakuurid, pesuköögid, teenijate majad, moonakate majad), mõisad, pargid, talud, alleed, meierei, viinaköök, põldudemustrid) Talude aeg (heinamaad, karjamaad, põllumaad, talude kompseksid, rehielamud, kaevud, aidad, hütid, talveteed, laudad, külad) Nõukogude aeg (põllustruktuurid, tehaseasulad, kolhooside ja sovhooside hooned, tehased, kombinaadid, korterelamud, sillad, alleed jne) Kaasaeg, Postmodernism (kõrghooned, rohealad, üksikelamud jne) Eesti maastike kujunemisest Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis
valitsenud kõrgklassi esindajate tellimusel, kes valdavalt ei olnud eestlased. Ka Tallinna keskaegsetes kaupmehemajades ei rääkinud omaaegne pererahvas tavaliselt maakeeles. See on suurejooneline ja euroopalik, ent pisut võõras pärand, mille üle võime uhkust tunda ning mis on ka Eesti kultuurile mõistagi väga oluline, aga ta ei ole justkui siiski päris „meie oma“. Seevastu vernakulaarne maa-arhitektuur, näiteks rehielamud, on paljude inimeste maailmatajus sageli see „päris oma“, see keskkond, kust tulid meie esivanemad ja kus on kujunenud ka siis Eesti kultuur, oma tõekspidamistega, kommete, ja tabudega ja arusaamadega õigest ja ilusast. Talurahva kõrvale hakkavad 19. sajandi keskpaigast alates olulise jõuna kerkima aga ka linnaeestlased, kes sageli asustasid ja ehitasid just eeslinnade puitmaju. Nii on puitasumitel oluline osa meie kultuuriruumi ja kaasaegse eestikeelse linnaühiskonna kujunemisel.
annaabi.ee 
