·Peab kontrollima kauba vastuvõtmisel, selle vastavust saatedokumendile. ·Peab tagama tõese ja nõutele vastava teabe, müüdava kauba või teenuse kohta. ·Peab tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. ·Peab omama kaubasaate dokumenti ning esitama selle järelvalvet teostava isiku nõudmisel. ·Peab omama kauba müügiks registreeringut, turukaubanduses müügi piletit ning kui on eritingimus kauba müügiga siis on registreeringus vastav lisa märge. ·Peab tähistama tegevuskoha ärinimega ja teabega kauplemis aja kohta. Hulgikaubanduse korral ei ole kauplemisaja märkimine kohustuslik. Kaupleja ei tohi: ·ei tohi ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki. ·Ei tohi mõjutada klienti teise kaupluse halvustamisega. ·Ei tohi müüja kaupa mille käitlemine on seadusega keelatud. ·Ei tohi võtta müügile kaupa isikult kellel ei ole õigust selle kauba käitlemiseks. Müüjale esitatavad nõuded
§ 6. Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja võib alkoholi toota katsetuste käigus enne riiklikku alkoholiregistrisse kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist. (2) Äriregistrisse kantud ja majandustegevuse registris jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal registreeritud ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge vastava alkoholi kohta, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on: 1) tootenäidisega, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks; 2) tarbijapakendisse pakendamata mis tahes mahutisse suletud alkoholiga, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks;
8) avalikul üritusel; 9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast; 10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010] 11) täitemenetluse käigus; 12) e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, kui registri registreeringus on märge käesoleva seaduse § 2 lõigetes 47 nimetatud vastava alkohoolse joogi kohta. [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] (11) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 7 osundatud müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal. [RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008]
tegutseb geograafilise tähisega tähistatava kauba tootjana, töötlejana või müügiks ette- valmistajana või teenuse osutajana selles geograafilises piirkonnas, millele tähis viitab. Geograafilise tähise registreerimine ühe isiku poolt ei anna talle ainuõigust selle tähise kasutamiseks, seega ei ole ka geograafiline tähis otseselt kellegi oma. Tähist võivad kasutada kõik isikud, kes tegutsevad registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana, registreeringus märgitud geograafilisel alal ja sellel kaubal on kõik registreeringus toodud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused. Geograafilise tähise kaitsel on oluline osa majandussuhetes nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Geograafilise tähise mitteõiguspärane kasutamine on vastuolus ausate kaubandus- ja tööstustavadega, eksitab selliselt tähistatud kaupade ostjaid ja isikuid, kes mitteõiguspäraselt
mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. (6) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi või puskariaparaadi konfiskeerimine on kohustuslik. [RT I 2003, 2, 17 - jõust. 1. 04. 2003] 18 §30. Alkohoolse joogi jaemüügi õigus (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õigus on registris jaemüügi kohta tehtud registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral järgmistel isikutel ja asutustel: 1) äriregistrisse kantud ettevõtja; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki; 3) etendusasutus, rahvamaja või muuseum, kui alkohoolse joogi jaemüüki teostatakse
1) ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada klienti teise kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 2) müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud; 3) võtta müügile kaupa isikult, kellel ei ole õigust selle kauba vastavaks käitlemiseks, kui see tegevus on seadusega piiratud; 4) müüa kaupa või teenust registreeringuta või registreeringus sisalduva märketa kauba või teenuse kohta, samuti tegevusloata või müügipiletita, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav. 18. Tarbijakaitse. Tarbija õiguste ja kaitse eest vastutab tarbijakaitseamet. Ameti põhiülesanne on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi ja esindada nende huve vastavalt tarbijakaitseseadusele ja Euroopa Liidu tarbijapoliitikale.
kohustuste tõttu; 8) esitama kauba nõuetele vastavust tõendavad dokumendid järelevalvet teostava isiku nõudmisel viimase määratud ajaks; 9) omama kauba või teenuse müügiks registreeringut või registreeringut ja selles sisalduvat märget kauba või teenuse kohta, samuti tegevusluba või muud luba (edaspidi tegevusluba) või müügipiletit, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 10) tähistama tegevuskoha kaupleja ärinime ja teabega kauplemisaja kohta ning tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Hulgikaubanduse tegevusalal tegutsemise korral ei ole tegevuskoha kauplemisaja märkimine kohustuslik; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
1) ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada klienti teise kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 2) müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud; 3) võtta müügile kaupa isikult, kellel ei ole õigust selle kauba vastavaks käitlemiseks, kui see tegevus on seadusega piiratud; 4) müüa kaupa või teenust registreeringuta või registreeringus sisalduva märketa kauba või teenuse kohta, samuti tegevusloata või müügipiletita, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav. (3) Kaubanduse korraldaja on kohustatud: 1) tagama müügikoha vastavuse seal müüa lubatud kauba või teenuse müügiks kehtestatud nõuetele; 2) tagama, et kaupa või teenust müüakse selleks ettenähtud müügikohas ja kauplemisajal;
Kartus. Tööstusomand ja globaalmajandus. Tallinn: Külim 2008, lk 177 6. Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus Tööstusomandi õiguskaitse hõlmab õiguste hankimist, jõushoidmist, kontrolli ja õigusrikkumistele regeerimist. 1.4 Kaubamärgi õiguskaitse Õigus kaubamärgile tekib kaubamärgiomaniku kandmisel kauba- ja teenindusmärkide registrisse. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamisest ja kehtib 10 aastat. Kaubamärgi kehtivusaega võib omaniku nõudel pikendada 10 aasta kaupa. Kaubamärki saab võõrandada või sellest loobuda kas kõigi või osade kaupade või teenuste suhtes. Eestis reguleerib kaubamärgi õiguskaitset Kaubamärgiseadus11. Selle jaoks, et saada
projektile. Esimese liigi ja sellise teise liigi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme nimivool ületab 250 amprit, projektile tuleb teha ekspertiis vastavalt ehitusseaduses ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on soovitav teha ka mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta. (,,Elektritöö" on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999 24.oktoober 2012) 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS Kes vastutab elektriohutuse eest kodus: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle
projektile. Esimese liigi ja sellise teise liigi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme nimivool ületab 250 amprit, projektile tuleb teha ekspertiis vastavalt ehitusseaduses ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on soovitav teha ka mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta. („Elektritöö“ on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999 24.oktoober 2012) 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS Kes vastutab elektriohutuse eest kodus: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle
projektile. Esimese liigi ja sellise teise liigi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme nimivool ületab 250 amprit, projektile tuleb teha ekspertiis vastavalt ehitusseaduses ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on soovitav teha ka mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta. (,,Elektritöö" on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999 24.oktoober 2012) 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS Kes vastutab elektriohutuse eest kodus: 12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
6) kui tunnustamine toiduseaduse tähenduses on nõutud, siis tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev, otsuse teinud asutuse nimi ja käitlemisvaldkond; 7) andmed alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke; 8) registreerimistaotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed; 9) registreerimistaotluse esitamise kuupäev; 10) muud seadusega sätestatud andmed. (3) Registreeringus märgitud majutusettevõtte aadressi muutumise või majutusteenust osutava ettevõtja vahetumise korral peab taotlema uue registreeringu tegemist. § 201. Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast peatükist tulenevate erisustega. Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 7 nimetatud andmete osas kohaldatakse registreerimismenetlusele täiendavalt alkoholiseaduses ja
kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; täitemenetluse käigus;e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, kui registri registreeringus on märge käesoleva seaduse § 2 lõigetes 4– 7 nimetatud vastava alkohoolse joogi kohta. Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal.(7) 3.2.Alkoholi müük on Eestis keelatud
Nt: CHAMPAGNE, selles piirkonnas valmistatud vahuvein. Kaubamärgist erinevalt ei teki geograafilise tähise õiguskaitse taotlejal ainuõigust geograafilisele tähisele, vaid geograafilist tähist võib pärast registreerimist kasutada igaüks, kes vastaval geograafilisel alal kaupa toodab, töötleb või müügiks ette valmistab või teenust osutab ja kelle kaubal või teenusel on geograafilise tähise registreeringus märgitud omadused, maine või muud iseloomulikud jooned. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse antakse originaalsele mikrolülituse topoloogiale, kui see on selle looja loomingulise tegevuse tulemus ning ei ole loomise ajaks mikrolülituste topoloogiate loomise ja tootmisega tegelevate asjatundjate hulgas tavaline. Autoritele teadaolevalt Eestis seni veel ühelegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud ei ole. 2
1) ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada klienti teise kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 2) müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud; 3) võtta müügile kaupa isikult, kellel ei ole õigust selle kauba vastavaks käitlemiseks, kui see tegevus on seadusega piiratud; 4) müüa kaupa või teenust registreeringuta või registreeringus sisalduva märketa kauba või teenuse kohta, samuti tegevusloata või müügipiletita, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav. Kaubanduse korraldaja on kohustatud: 1) tagama müügikoha vastavuse seal müüa lubatud kauba või teenuse müügiks kehtestatud nõuetele; 2) tagama, et kaupa või teenust müüakse selleks ettenähtud müügikohas ja kauplemisajal;
annaabi.ee 
