Töös põhiülesandeks on uudse materjalide uurimise tutvustatakse reeglina üht informatsiooni pakkumine: tulemusel jõuda omapoolsete konkreetset allikat. teatava probleemi lahendus järeldusteni. Mõlema või nähtuse kirjeldus, mis kirjutamine on aega ja lisab uusi tahke ja teadmisi kannatust nõudev tegevus. juba teadaolevale. Uurimuslik töö on põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Selle koostamisel tuginetakse vähemalt kahele allikale. Materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt. Uurimistöö tulemuseks on uurimus, kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Kasutatud materjalid: http://www.tpl.edu.ee/materjalid/uurimistoeoe-koostamise-juhend/ http://www.pshg.edu.ee/~solar/index.php
Uurimistöö Uurimistöö on õpilase põhjalik iseseisvalt tehtud töö, mille tulemusel selguvad uurija seisukohad ja järeldused, s.o uudne teadustulemus ehk uurimus. Uurimistöö ei piirdu refereerimisega. Uurimistöö ülesandeks on probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldamine. Uurimisküsimused ja hüpoteesid peavad töös olema korrektsed ning uurimistulemused objektiivsed. Õpilase uurimistöö eesmärk on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Lisaks toetab uurimistöö tegemine õpilase arengus oskust arvutit kasutada, oma aega pikema protsessi käigus reguleerida, olla järjepidev.
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU sisaldab kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) kasutatud kirjandus NB! Kui töö põhineb vaid kirjandusel, on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega, on töö referaat, mitte uurimistöö. LISAD Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud. Näiteks: küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms; samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). LISADE VORMISTAMINE Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v
teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Hea referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal. Referatiivse töö eesmärk on saada erialase kirjanduse otsimise ja sellega töötamise kogemusi, korrektset kirjalikku väljendusoskust (õppida teaduskeelt ja erialast terminoloogiat), omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused
Saarts 19 Millal tsiteerida, millal refereerida · Tsiteeritakse siis, kui soovitakse võimalikult täpselt edasi anda mõnda tekstis esitatud eriti kõnekat mõtet või näidet, või soovitakse võimalikult täpselt edastada mõnda teaduslikku definitsiooni või olulise mõiste määratlust · Tsitaate kasutada pigem tagasihoidlikult siis kui see tõesti teksti mõistmisele midagi olulist juurde annab · Enamasti tegeletakse tudengitöödes pigem refereerimisega ja soovitav on refereerida võimalikult erinevaid teemakohaseid tekste YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 20 Kuidas refereerida? · Võttes mõne teise autori tööst lõigu, siis jutustage selle põhisõnum enda sõnadega ringi, andes samal ajal täpselt edasi lõigu põhisisu · Muuda autori lausete struktuuri ja ülesehitust nii, et see poleks otseselt enam autori tekst, samas säilita lause põhisõnum ja olulised terminid
o Lootuse o Lootusetust o Mõlemat o Unistusi 4. Mitu korda kordub veski? 12 5. Milliseid assesetsioone ehk seoseid tekitas luuletust lugedes? Kas meeldis, miks? Mulle ei meeldinud kuna ma ei loe selliseid luuletusi ja nad ei köida mind. 13 UURIMUSTÖÖD VORMISTAMINE Uurimus on iseseisev töö, mis ei piirdu ainult refereerimisega vaid sellest peavad selguma ka uurija seisukohad, järeldused ja uued teadus tulemused. Uurimustöö . . . puudub KOOSTAMISE ETAPID Teema valik; Allikamaterjalide valik ja läbitöötamine; Kava koostamine; Andmetöötlus: o Andmete kogumine; o Uuringute ja vaatluste läbiviimine; o Töö teksti kirjutamine; o Töö vormistamine ja korrektuur; o Töö esitlus ja kaitsmine. SISUKORD
probleemi. Uurimistöö tulemuseks on uurimus ( nimetame koolis seda uurimistööks), referaat, ainetöö jms. Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab töö käigus omandatud teadmisi. Uurimistöö on suunatud probleemile, tema eesmärgiks on leida püstitatud probleemile vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Õpilase jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust. Uurimused võivad olla kolmel tasemel: 1. Kirjeldavad uurimused. 2. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3. Probleemi põhjuste analüüsimine. Õpilane peab saama uurimistööle ühe retsensiooni. Oma töö kaitsmisel peab õpilane esitama kaitsekõne.
tuginetakse eelkõige kirjandusallikate (raamatud, artiklid ajakirjanduses) ja elektroonsete (Internet) materjalide uurimisele. Referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal. Referaadi koostamise eesmärk on saada erialase kirjanduse või materjalide otsimise ja töötamise kogemusi, õppida korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeelt ja erialast terminoloogiat), omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega esitab refereerija teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad
1. ÕPILASUURIMUSE KOOSTAMINE 1.1. Õpilasuuriumuse olemus Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö, mis järgib teaduslikule tööle esitatavaid nõudeid ja vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne, uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine;
Gümnaasiumi (edaspidi KJPG) õppekava lahutamatu osa. Õpilasuurimuse koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend on vormistatud uurimistöödele esitatud nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda toetavana (üldpädevuste arendamiseks) loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Töö autor kannab isiklikku vastutust töö sisu, kvaliteedi ja selles esitatud andmete õigsuse eest. 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU
tingimused ja kord“. 1.1. Uurimistöö Uurimistöö ehk uurimus on õppija koostatud kirjalik teaduslik töö. Uurimus põhjendab probleemivalikut, annab ülevaate uurimuse taustast, püstitab uurimisküsimused, põhjendab meetodi valikut, kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi ning esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte, kasutatud allikate loetelu. Uurimistöö kajastab õppija uurimistulemusi ja seisukohti ega piirdu üksnes refereerimisega. Uurimistööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja eristatav. Kõik autorid peavad osalema uurimistöö ettevalmistamisel, teostamisel, esitlemisel ja kaitsmisel. Uurimistöö peab vastama järgmistele nõuetele: uurimistöö tugineb mitmele allikale, sh vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale; uurimistöö on algupärane ja sisaldab töö autori seisukohti, mida varasemates töödes pole esitatud;
sellistele küsimustele, mis tunduvad asjatundmatud. Eitavat vastust motiveeritakse, et ei tekiks täiendavat kirjavahetust. Üldjuhul tuuakse enne äraütlemist põhjendavad seisukohad, äraütlemine ise paigutatakse kirja lõppu. Äraütlemine peab olema viisakas, korrektne ja lõplik, mitte ebamäärane ega põiklev. Kui algatuskirja on võimalik mitmeti mõista, alustatakse vastuskirja taotluse refereerimisega, nii nagu sellest aru saadi. 5. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE 5.1. Üldpõhimõtted Dokumendiringlus on dokumentide liikumine asutuses alates nende saabumisest või koostamisest kuni lahendamise või väljasaatmiseni. Otstarbeka dokumendiringluse korraldamiseks on vaja lähtuda järgmistest põhimõtetest ja eeldustest: dokumentide liikumine peab olema operatiivne ja kulgema kõige lühemat teed pidi minimaalse aja- ja tööjõukuluga;
9. Alati lisatakse kirjale kuupäev ja registreerimisnumber. 10. Küsimustele antakse konkreetsed vastused nende esitamise järjekorras. 44 11. Eitav vastus kirjutatakse positiivselt ning põhjendatult. Kirja alguses tuuakse välja äraütlemise põhjused, konkreetne ja selge äraütlemine viiakse kirja lõppu. 12. Juhul, kui algatuskiri oli mitmeti mõistetav, siis alustatakse vastuskirja algatuskirja refereerimisega ehk siis sõnastatakse ümber algatuskirja mõte nii, nagu sellest aru saadi. 13. Ametkirja tekst peab olema: lühike täpne ja selge keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud loogiliselt üles ehitatud 14. Kiri peaks koosnema järgmistest osadest: Sissejuhatus tuuakse välja kirja kirjutamise põhjus, eesmärk, varasema kirjavahetuse või suuliste lepete olemasolul viited kokkulepetele. Sisu probleemi esitus, milles tuuakse välja faktid ja selgitused.
saj. algul kujunevad nende tööde baasil nomokaanonid, mis säilitasid senise kanoonilise õiguskirjanduse "tiitlite" süsteemi, kuid ühendasid endas nii ilmaliku kui kanoonilise õiguse üheks tervikuks. Kuulsaim üksikallikas on "14-tiitli Nomokaanon," millest sai edasise kirikuõiguse arengu alus. 3. 8. sajand kuni Makedoonia dünastia algus, s.o 8. sajand - 867 Perioodil taaselustus juriidiline kirjandus, mis toetus endiselt CIC traditsioonile, kuid ei tegelenud enam CIC sõnasõnalise refereerimisega, vaid pigem filtreeris sellest märksõnaliste lausetega lühikesi reegleid. Need kreekakeelsed lühikesed ülevaatlikud tööd muutusid elanikonnale nii keeleliselt kui sisuliselt kergesti arusaadavateks. Teosed peegeldasid praktilist õiguselu, mõjutades ühtlasi selle suundumusi. Taoline stiil vastas ühtlasi Isauruste dünastia õiguspoliitika vähenõudlikule ja kergesti arusaadavale stiilile. Loobumine püüdest teaduslikkuse järele juriidilise kirjanduse sisuliselt võttes tagasi
ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID Et saada süsteemset pilti ühiskonna ja riigi vahekorrast, peame kasutama ühelt poolt õigusteaduse ning õigusteooria, teiselt poolt aga teiste sotsiaalteaduste, eriti sotsioloogia ning politoloogia mõisteaparaati nende vastastikuses, üksteist täiendavas toimes. Tuleb hoiatada, et sotsioloogilise ühiskonnakäsitluse refereerimisega satume paratamatult nende doktriinide mõjusfääri, millega opereerivad funktsionaalsed (sotsioloogilised) riigiteooriad (vt teema 1. § 7), mis omakorda on iseloomulikud anglo-ameerika õigussüsteemile. Omamoodi on see paratamatu, kuna kaasaegse sotsioloogia ning funktsionaalsete riigiteooriate arengusse on kaalukaima panuse andnud eriti USA teadlased. Klassikaline, nn lääne mõttemalli kohane käsitlus lähtub sellest, et looduskeskkond on üldisem
annaabi.ee 
