Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat : Gröönimaa.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grööni, gröönimaa, väin, omavalitsus, saari, saarest, lõunast, baffini, davise, islandit, 2670, ameerikast, sajandeid, asunud, islandlased, viimsed, igijää, rahvuspark, niite, orgudest, hundid, põhjapõdrad, jääkarud, vaalu, linnud, sealne, andide, marmoritsajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus.
Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid
Jäävaba ala on 410 449 km² (umbes 9 korda suurem kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark. Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja rannikulähedasi saari. Kliima on kõikjal polaarne, kuid paikkonniti üsna erinev. Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Teravmäed Teravmäed on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Koos Karusaarega moodustab ta Svalbardi haldusüksuse. Novaja Zemlja Novaja Zemlja on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Novaja Zemlja koosneb kahest suuremast saarest, mille vahel on kitsas väin Matotskin Sar, ja hulgast pisikestest saartest
esindajad on põhjapõder ja jääkaru. Levinud on ka muskusveised, polaarrebased, polaarjänesed ja lemmingud. (Aader et al, 1970). Põhjapõder on suurte sarvede ja suhteliselt lühikeste jalgadega loom. Tema üks kohastumusi eluks Gröönimaal on suured kühvlitena kõverdunud sõrad, millega ta kraabib samblikelt lund. Jääkaru puhul on tegemist Maailma suurima kiskjalisega. Ta on ka hea ujuja ja sukelduja ning saab ka maismaal hästi hakkama. (Kont et al, 2003) Rannikuvetes elab hülgeid, vaalu ja morski. Nad on tähtsaks elatusallikaks nii loomade kui ka inimeste jaoks. (Aader et al, 1970) Inimene Gröönimaal Väga suur inimasustus Gröönimaal karmi kliima tõttu üldiselt puudub, kuid siiski elab seal umbes 60 000 elanikku (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Rahvastiku enamikud moodustavad eskimote ja eurooplaste segunemisel kujunenud gröönlased. Lisaks elab saarel taanlasi ning eskimoid. Asustus paikneb peamiselt läänerannikul. (Aader et al, 1970) Kokku
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu.............................................................................................
Põhjast lõunasse on tema pikkuseks 15,8 tuhat km ja laiuseks idast läände on 19,5 tuhat km. Sügavus kõigub 3,5 - 6 tuhande meetri vahel, kusjuures Vaikses ookeanis asub ka Maailmamere suurim mõõdetud süvik 11022 meetrine Mariaani süvik, mille asukoht on Guami saarest lõunasse. Vaikne ookean asub läänepoolkeral. Põhjast piirab teda Aasia mandri idaosa ja Alaska, läänest Malaka poolsaare idarannik ja Jaava saar, põhja ida suunast Austraalia, lõunast Antarktika rannik ning idast Põhja ja Lõuna Ameerika. Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse ookeani põhjaosa on suurem osa aastast kaetud triivjääga, lõunas - triivjää ja jäämäed. Kesk- ja lääneosa iseloomustavad korallrifid ja barjäärid ning atollid
(Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt
Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
Keskmine asustustihedus on 340 in/km2, kuid elanikkond paikneb väga ebaühtlaselt. Suurim on rahvastikutihedus rannikumadalikel ja suurlinnade ümbruses, väiksem aga mäestikes. Keihini, Hansini ja Nagoya linnastud moodustavad riigi territooriumist 12%, seal elab aga ligi pool riigi rahvastikust. 2006.a. oli Jaapanis 12 miljonilinna. Jaapanlastel on põhiusundiks sintoism, kuid suur osa jaapanlasi on samaaegselt ka budistid. Jaapani saarestik koosneb 4 suurest saarest ja paljudest väikestest saartest (kokku u. 3900 saart). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane, näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi
1513 ületas hispaanlane Vasco Nuñes de Balboa Panama maakitsuse ja jõudis esimese eurooplasena Vaikse ookeanini. Sellega sai lõpliku kinnituse, et Ameerika näol on tegemist uue kontinendiga. Järgnevalt asuti juba otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika mandri purjetades. Aastatel 151922 teostus esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães, Hispaania teenistuses portugallane. Tema nime kannab tänini Ameerika mandri lõunatippu ja Tulemaad eraldav väin. Magalhães oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Meresõitja ise kodumaale tagasi ei jõudnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapeti ta pärismaalaste poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja-
kõnelejaid on vaid mõnevõrra rohkem kui tundraeenetsi kõnelejaid (Krivonogov 1998: 52). 1995. aastal ilmus esimene eenetsikeelne trükis, milleks on Luuka evangeeliumi tõlge (Helimski 2001: 193). AJALUGU Veel 17. sajandil asustasid eenetsid suuri alasid Tazi ja Jenissei ääres ning nende arv oli ilmselt ligi 1000 (Vassiljev 1982: 57). 17. sajandil hakkasid eenetsid maksma venelastele jassakki. Samal sajandil saabusid lõunast Tazi jõgikonna aladele sölkupid (kellest moodustus põhjasölkupi etniline grupp) ja läänest Jenissei äärde neenetsid, kellega eenetsid sõdisid ja kelle eest taanduti või kellesse sulanduti. Veel umbes 1850. aastal toimusid kokkupõrked (Turutseda järve lähistel) eenetsite ja neenetsite vahel (Golovnjov 1995: 108). 19. sajandi lõpuks oli eenetseid jäänud alles umbes 500 ja nad olid valdavalt taandunud Jenissei alamjooksule. 1930
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
