ja antikehasid. · Koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained VERERÜHMAD ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: · 0 vererühm · A vererühm · B vererühm · AB vererühm 0 saab anda verd kõigile, kuid 0-ile saab verd anda aint 0 REESUSFAKTOR · Umbes 85% inimestel esineb veres valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. · Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel kahjustavad need punalible kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast.
Kui verekaotus on väike (kuni 200ml), siis võib kanda universaalsena üle 0 veregrupi verd, sest 0-grupi punastel vererakkudel puuduvad antigeenid ja nad ei kleepu kokku. Küll aga sisaldavad nad anti-A ja anti-B antikehasid, aga seda niivõrd vähe, siis aglutinatsiooni ei teki. Kui aga kantakse üle suurem kogus verd, siis on lubatud kasutada ainult sama veregrupi verd. Reesusnegatiivse isiku veres puuduvad antikehad D-antigeeni suhtes ja kui satub reesusnegatiivse isiku verre reesuspositiivse inimese veri, siis tekivad D-antigeenid ja kui teistkordsel reesuspositiivse isiku vereülekandel võivad anti-D antikehad kutsuda esile punaliblede kokkukleepumise ja hemolüüsi, mis võib saada eluohtlikuks. Seega ei tohi kanda reesusnegatiivsele reesuspositiivse inimese verd. Sarnane olukord võib tekkida ka siis, kui ema on reesusnegatiivne ja isa reesuspositiivse isa järglane on reesuspositiivne. Loote vereringe
Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0 A A, AB 0, A
Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0 A A, AB 0, A
Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh ). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta. 1. Milline on reesuspositiivse inimese genotüüp? 2. Milline on reesusnegatiivse inimese genotüüp? 3. Milliste genotüüpidega vanematel võib sündida reesusnegatiivne laps? 4. Mida on ühist vanemate fenotüüpides, kelledel sünnib reesuspositiivne laps? KÜSIMUS Geneetika 33 Kui reesuspositiivse inimese veri satub reesusnegatiivse inimese organismi, moodustuvad viimasel reesusfaktori vastased antikehad. Kui reesuspositiivne veri satub sellesse organismi teist korda, tekib seal antigeen-antikeha
keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul. Tulles verd loovutama, võiksid arvestada umbes 45 minutiga. See aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning puhkamisele pärast vereloovutamist. Vereloovutamine iseenesest võtab aega ainult 5-10 minutit. 1.juulist 2009 reguleerib doonori õigust saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks Vereseaduse paragrahv 7 lõike 3 punkt 5. Kuna Eesti elanikkonnas on kõige rohkem A ja O reesuspositiivse veregrupiga inimesi, seega võib öelda, et kõige rohkem vajatakse just nende veregruppide doonoriverd. Pelikan on verekeskuse sümbol, kuna legendi järgi oli just tema maailma esimene doonor. Lisainfo: www.verekeskus.ee ; tel 617 3002. Täname vaatamast ja kuulamast!
teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku). *Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp. *reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa
Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb vere punalibledel asuv valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, nad on reesuspositiivsed Reesusnegatiivsetel see puudub Reesusfaktori olemasolu (Rh+) on dominantne tunnus ning puudumine (Rh-) retsessiivne tunnus Reesuskonflikt Tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne Võõra antigeeni sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi Järgneva reesuspositiivse loote puhul läbivad antikehad platsenta ning hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalkudega rakke lammutama Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda ning see jaguneb pärilikuks (geneetiline) ja mittepärilikuks (modifikatsiooniline) muutlikkuseks. Kombinatiivne muutlikus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Munaraku viljastamisel tekib diploidne rakk isalt ja emalt pärit
aga toitu ei pea 0 vererühm valima. · A vererühm on tundlik rõugete suhtes, probleeme tekib lihatoitude seedimisega. · B vererühmal on suurem võimalus haigestuda süüfilisse ja on seedekulgla bakteritele vastuvõtlikumad. · AB vererühm on haruldane ja vastuvõtlik allergiatele. Aga neil on 2 tüüpi antikehi. 2. reesuskonflikt naine peab olema reesusnegatiivene ja esimene ja teine laps reesuspositiivsed. Kui esimese reesuspositiivse lapse sünnitamisel satub ema organismi veidi lapse verd, moodustuvad emal selle vastu antikehad. Ja teise reesuspositiivse lapse arengu korral lähevad ema kehast antikehad lapse organismi ja hakkavad vererakke hävitama. (pärast lapse sündi tehakse totaalne verevahetus) Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 1. tundlikkus UV-kiirgusele : · rassiti erinev (tundlikumad on valge rassi sinisilmsed blondiinid ja punapead. Ja tundetumad musta rassi esindajad)
A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B B I I ja I i B B ja AB 23,2% A B AB I I A ja B - AB 7,2% REESUS süsteem on määratud kahe alleeliga: R-määrab reesusantigeeni erütrotsüüdi pinnale r-ei määra antigeeni Reesuspositiivse(RH+) vere genotüüp on RR või Rr Reesusnegatiivne(RH-) vere genotüüp on rr Konflikt tekib kui Rh+ on doonoriks Rh--le, sest Rh- antikehad kahjustavad reesuspositiivseid erütrotsüüte. Sagedus eestlastel: Rh+ - 86% Rh- - 14% Dihübriidne ristamine A-kollane a-roheline B-sile b-krobeline AB kollane Aa sinine ab - sinine Ab - punane P: AABB x aabb Gameedid: AB AB AB AB ab ab ab ab
bD-antigeen, siis on veri reesus positiivne. Kui eD-antigeen puudub, siis on veri reesus negatiivne. Reesuspositiivne veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. ·Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekande korral. Erinevalt ABO veregruppide süsteemist, puuduvad reesusnegatiivse isiku vereplasmas antikehad D-antigeeni suhtes. Need tekivad veres alles sensibiliseerumise käigus, kui reesusnegatiivse inimese verre on vereülekandega sattunud reesuspositiivse isiku D-antigeeni kandvaid erütrotsüüte. ·Teistkordsel reesuspositiivse vereülekandmisel reesusnegatiivse verega isikule võivad varem tekkinud anti-D antikehad esile kutsuda reesuspositiivsete punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi, mis võib saada eluohtlikuks. Sellepärast ei tohi reesus negatiivse verega inimestele reesuspositiivset verd üle kanda. RASEDUSIMMUNISEERIMINE ·Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema
· A vererühm on tundlik rõugete suhtes, probleeme tekib lihatoitude seedimisega. · B vererühmal on suurem võimalus haigestuda süüfilisse ja on seedekulgla bakteritele vastuvõtlikumad. · AB vererühm on haruldane ja vastuvõtlik allergiatele. Aga neil on 2 tüüpi antikehi. 2. reesuskonflikt naine peab olema reesusnegatiivene ja esimene ja teine laps reesuspositiivsed. Kui esimese reesuspositiivse lapse sünnitamisel satub ema organismi veidi lapse verd, moodustuvad emal selle vastu antikehad. Ja teise reesuspositiivse lapse arengu korral lähevad ema kehast antikehad lapse organismi ja hakkavad vererakke hävitama. (pärast lapse sündi tehakse totaalne verevahetus) Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 1. tundlikkus UV-kiirgusele : · rassiti erinev (tundlikumad on valge rassi sinisilmsed blondiinid ja punapead. Ja tundetumad musta rassi esindajad)
Loote verd võib sattuda raseduse ajal ema verre, kuid suurema tõenäosusega satub see ema verre sünnituse, kirurgiliste manipulatsioonide, abordi käigus. Võõra antigeeni (võõrvalgu) sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi. Toimub niinimetatud sensibiliseerumine. Värsked antikehad on suure molekulmassiga ja ei suuda seetõttu läbida platsentaarbarjääri ning seetõttu jääb esimesel korral loode puutumatuks. Järgneva reesuspositiivse loote puhul on aga antikehad sellise molekulmassiga, et läbivad platsenta ja satuvad loote organismi. Antikehad hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalke lammutama. Punalibled, mis normaalselt transpordivad hapnikku, lammutatakse ja loote koed kannatavad hapnikupuuduse all, samuti vabaneb lagunevatest punalibledest bioaktiivne aine bilirubiin, mille kõrged kontsentratsioonid kahjustavad loote kesknärvisüsteemi. 23. Kirjelda III ja IV tüüpi ülitundlikkuse reaktsioone. Tüüp III:
AKTSEPTOR A + - - + B - + - + AB + + + + O - - - + Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega? Nn ’reesusvaksineerimine’ – reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast. Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos)
AKTSEPTOR A + - - + B - + - + AB + + + + O - - - + 11. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega? Nn 'reesusvaksineerimine' reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast. 12. Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos) 13
a. IgG – läbib platsentat) Steroidsete (östrogeen, progesteroon) ja proteiinhormoonide (korioon-gonadotropiin: HCG) produktsioon (→immunosupressioon jms.) IL-10 produktsioon (stimuleerib ema ISi Th2 poolt vahendatud reaktsioonide prevaleerimise suunas) Loote antigeenide mõju ema immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi supressioon, et ta ei hävitaks loodet. Üks patoloogiline mõju on reesuskonflikt. Rh- ema ja Rh+ laps. Loote reesuspositiivse vere D- antigeenid sttuvad ema vereringesse. Nende toimel on reesusnegatiivse ema organismis tekkinud anti- D antikehad, mis lootesse jõudes põhjustavad seal antigeen-antikeha reaktsiooni. Tulemuseks on hemolüüs. Ema antikehade mõju lootele. Ema IgG läbib platsentat ja satub loote vereringesse. Imikute plasma IgG tase pärast sündi on sama, mis emal ja sama atigen spetsiifilisus diaposooniga. Seega, selle
annaabi.ee 
