"reavahetus" - 20 õppematerjali

Vöötkoodid

Paide Kutsekeskkool Erialane arvuti LM11 Helina Kalamägi VÖÖTKOODID Referaat Juhendaja: Egel Haidak Paide 2007 SISUKORD 1. VÖÖTKOODI LUGEMINE............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 1.1 Lugemise tehnika............................................................. Error: Reference source not found 1.2 Erinevad lugejad...............................................................Error: Reference source not found 1.3 Pliiatslugejad....................................................................Error: Reference source not found 1.4 CCD-lugejad.....................................................................Error: Reference source not found 1.5 Laserlugejad..................................................................... Error: Reference source not found 1.6 Dekodeerimine...........................................................

Erivajadustega õppija

 Kõne iseärasused Kõne mõistmise iseärasused Tajude, peenmotoorika iseärasused Mälu ja mõtlemise iseärasused Düsleksia tunnused: lugemine on väga aeglane, sõnade tähenduse mõistmine on raske, sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi, sõnu hääldatakse valesti, tähed on ebaselged, lugedes vahetavad tähed oma kohti, lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda, reavahetus on raske, read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata, loetu mõistmine on raske, häälega lugemine on vastumeelne, esineb probleeme lugemisele keskendumisega. Kirjutamisraskused e düsgraafia: Arvutamisraskused e düskalkuulia matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused; puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest;

LIIKLUSALASTE HOIAKUTE SEOS LIIKLUSÕNNETUSTES VEOKITEGA JA NENDE PÕHJUSTE ANALÜÜS

KOKKUPÕRGE B7 RISTMIKUL, 10% SÕIDUAUTO ESIOSA vs. VEOAUTO KÜLG VEOKI JA SÕIDU -AUTO KOKKUPÕRG E B8 REAVAHETUS 5% EL, VEOKI KÜLG vs. SÕIDUAUTO KÜLG Liiklusõnnetused raskeveokitega, mille tagajärjel on isikud saanud raskeid või surmavaid vigastusi ­ LÄÄNE EUROOPA C. KAITSETA VEOKI JA LIIKLEJAD JALAKÄIJA (KERGLIIKLEJAD) KOKKUPÕRGE,

Arvutivõrgud

porti. Suhtlemine on väga lihtne (üsna smtp sarnane). Seda saab igaüks kasvõi telnetiga proovida, tehes näiteks 'telnet news.ut.ee 119'. Alustuseks on seal käsk 'help' abiks. Käsud ja vastused edastatakse ASCII's. Käsud ja käsuparameetrid ei ole tõstetustundlikud (ei ole case sensitive). Iga käskurea lõpetab CR-LF (Carriage Return - Line Feed), ehk siis midagi reavahetuselaadset. Käsurida ei tohi olla pikem, kui 512 märki, s.h. tühikud, punktid, etc. ja reavahetus. Rida ei saa kuidagi pikemaks jätkata. Vastuseid on kahte tüüpi: teksti ja seisundi vastused. Tekst saadetakse ridade kaupa. Iga rea lõpus on reavahetus. Viimasel real on lihtsalt punkt ja reavahetus. Seisundi e. olukorra vastusega vastatakse saadud käsule. 13. Interneti kaugterminali protokollid TELNET. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll 23 TELNET

Mõisted

liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep)

Arvuti tark- ja riistvara

. . > N1 ! tabelile pealkirja lisamine Tabeli 1. pealkiri Tag-id on tõstutundetud e. suur- ja väiketähti ei eristata . ...(Lehekülje põhiinfo) KATSETUSED Suurema hulga tühikuid sõnade vahele saab, kui kasutada vaheldumisi tühikut ja tühikukoodi   Reavahetus -
(break) - teeb tekstis reavahetuse (kursor liigub järgmisele reale NB! Tühja rida ei jäta . Uus lõik

(-paragraph) Jätab tühja rea lõikude vahele. 13 Salvestamiseks : 1. loo Z-kettale kaust public_html public_htmls.o avalikuks vaatamiseks kättesaadav kataloog . Salvetsa sellesse kasuta kõik kodulehe asjad. NB! Faili lainediks on .html

9. klassi kirjanduse mõisteid

liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep)

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile. o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER. o Uue lõigu alustamiseks või tühja rea saamiseks vajutada ENTER. o Uue lehekülje saamiseks vajutada CTRL+ENTER. 6 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) WORDI DOKUMENDI STRUKTUUR

Wordi kasutusjuhend

suurtähed. Väiketähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi SHIFT ja vajutada soovitud tähe klahvi. Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis tähti sisestades ilmuvad väiketähed. Suurtähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi SHIFT ja vajutada soovitud tähe klahvi. Sõnad tuleks eraldada tühikuga (selle saamiseks vajutage klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). NB! Ka kirjavahemärkide JÄRELE tuleb panna tühik. Reavahetus toimub automaatselt (kui rida saab täis, siis viiakse kursor automaatselt järgmisele reale), ärge kasutage reavahetuseks ENTER klahvi! Mingil kindlal kohal reavahetuse tegemiseks vajutage SHIFT+ENTER (hoida klahvi SHIFT all ja vajutada klahvi ENTER). Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi ENTER. Tühja rea saamiseks vajutage samuti klahvi ENTER. Töö tekstiga Tekstikursor Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal - seal, kus vilgub tekstikursor

Arvutivõrgud eksamiks

1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse raken...

Loogika ja programmeerimine

Kõik väljastusprotseduuri vormistamise võimalused on seotud kontrollstringiga. Järgnevalt püüan ma anda lühikese ülevaate keelest, mille abil väljundit kontrollstringis vormistatakse. Kontrollstringis saab kasutada järgmisi sümbolipaare vastava mõiste tähenduses: a hoiatus, genereerib helisignaali b backspace, samm tagasi koos kustutamisega c rea väljastamine ilma reavahetuseta f form-feed, lehekülje lõpetamine n new-line, reavahetus r carriage return, väljastamisjärje toomine rea algusesse t tabulaator v vertikaalne tabulaator ' apostroof \ backslash, tagurpidine kaldkriips n väljastab 8-bitise sümbol, mille ASCII kood on kuni neljakohaline kaheksandsüsteemi arv n ja mille esimene number on 'null'. Märgiga '%' alustatakse andmete teisendamise informatsiooni blokki, mille üldine süntaks on: '%' [ ][ ][ '.' ]

Programeerimise algkursus 2005-2006

Kõik väljastusprotseduuri vormistamise võimalused on seotud kontrollstringiga. Järgnevalt püüan ma anda lühikese ülevaate keelest, mille abil väljundit kontrollstringis vormistatakse. Kontrollstringis saab kasutada järgmisi sümbolipaare vastava mõiste tähenduses: a hoiatus, genereerib helisignaali b backspace, samm tagasi koos kustutamisega c rea väljastamine ilma reavahetuseta f form-feed, lehekülje lõpetamine n new-line, reavahetus r carriage return, väljastamisjärje toomine rea algusesse t tabulaator v vertikaalne tabulaator 39 / 115 ' apostroof \ backslash, tagurpidine kaldkriips n väljastab 8-bitise sümbol, mille ASCII kood on kuni neljakohaline kaheksandsüsteemi arv n ja mille esimene number on 'null'. Märgiga '%' alustatakse andmete teisendamise informatsiooni blokki, mille üldine süntaks on:

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­ edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...

Nimetu

Element asp:TextBox genereeritakse HTMLi vastavaks elemendiks. Sõna Bind tekstikasti omaduse Text sees näitab, et selle tekstivälja (mille nimeks on kassinimiTextBox) tekst seotakse andmeallika (ning sealtkaudu ühtlasi ka andmetabeli) tulbaga, mille nimeks kassinimi. Praegu kasutatakse seda seost andmete lisamisel. Hiljem aga muutmise puhul seesama Bind aitab väärtusi andmetabelist veebilehele ja tagasi liigutada.
nagu tähendab HTMLis reavahetust veebilehel (tavaline reavahetus koodis seda ei põhjusta). Märgend   (non-breaking space) paneb sobivasse kohta tühiku. Lõppu siis lisamise ja lisamiskatkestuse nupud. Element asp:LinkButton näeb välja nagu viide, aga tema külge saab programmitoiminguid siduda. Siinsel juhul siis on need toimetused peidus FormView sees. Kuna viimane on seotud SqlDataSource1-ga, siis lisamisnupu peale võetakse andmed tekstiväljadest, saadetakse andmeallika parameetritesse ning sealt edasi INSERT-lause abil andmebaasi.