võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühendriikides leidnud uue kodumaa, sealt tuleb peaaegu ligi pool maailma terasorgo toodangust. Lisaks on sorgo osutunud heaks haljassöödataimeks ja üheks paremaks silotaimeks maailmas. Söödataimena annab lõunamaal samalt põllult 2-4 lõikust aastas. Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist.
Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4 vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi maitsetaimede peenral kasvada, sest nende seemneid on maitsetamede omadest raskesti eraldada. Esimese suve jooksul haritakse reavahesid 3-4 kordaja antakse pealtväetisena 0,75 kg ammooniumsulfaati aarile. Teise aasta kevadel äestatakse põldu põiksuunas, antakse pealtväetisena 1,0 kg ammooniumsulfaati aarile ning haritakse reavahesid 2 korda. . Seeme valmib ebaühtlaselt. Saagi koristamine Koristamist alustatakse siis, kui seemned peaharu sarikas on pruuniks muutunud. Lõigatakse maha koos vartega .Varisemise vältimiseks on soovitatav koristada kastemärjana. Varred
Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2 -või 3-aastaselt taimedelt hilissügisel. Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40kraadi. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist pisut närbuda, kaabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult.
Porgandi seeme külvatakse tavaliselt tasasele maale. Väikeaias on soovitatav 4 - 5-realine viirgkülv reavahedega 20 - 25 cm ja viirgude vahega 50 cm. Võib aga kasutada ka teistsuguseid külviskeeme, sest porgandi saagikus oleneb mitte niivõrd külviskeemist, kuivõrd taimede arvust pinnaühikul. Optimaalseks loetakse umbes 100 taime 1 m² kohta. Seemet kulub käsitsi külvi korral u. 0,5 g/m² . Seemet külvatakse 1 - 2 cm sügavusele. Et reavahesid saaks hakata kobestama ja umbrohtu hävitama juba enne porgandi tärkamist, on väga kasulik segada ridade tähistamiseks porgandi seemne hulka vähesel määral (5 - 10%) kiirestitärkavaid redise, salati või spinati seemneid. Ülivarajase saagi saamiseks tasub porgandit kasvatada ka kilekatete ja katteloori all. Selleks tuleb seeme kevadel külvata juba sügisel korralikult haritud ja tasandatud maale siis, kui muld on vaid paari sentimeetri sügavuselt sulanud, ja katta külv lauskilega
Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi .Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule iga 10…15 meetri tagant tuulekaitseribad. Kulisstaimede varjus tõuseb õhutemperatuur 1..2º C ja mullatemperatuur 2..4º C võrra, kõrgem mulla- ja õhuniiskus, väheneb tugeva tuule kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel kahjurite ja haiguste tõrjes. Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need ei ole veel täiskasvanud. Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil. Vajadusel tuleb taimi kasta ja seda tehakse hommiku poolikul, et taimed õhtuks ära kuivaks. Kui kasutatakse tilkkastmist, siis on otstarbekas koos kastmisveega anda ka väetisi. Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga taime lehtedele. Leheväetisi võib kasutada koos taimekaitsevahenditega.
ja pärast külvi. Peenar kaetakse kilega nii, et peenra ja kile vahele jääks 2-3 sm suurune õhuvahe. Kui ilmuvad tõusmed tuleb kile kohe maha võtta. Hooldus: esimest korda harvendatakse kui taimel on 1-2 pärislehte. Teine kord kui juurviljad on 1,5-2 sm jämedused. Taimi tuleb kaks korda pealt väetada. Väetatakse mineraalväetise lahusega (10 liitri vee kohta 20-25 g ammooniumsalpeetrit samapalju kaaliumi ja 30-40 g superfosfaati). Vegetatsiooni perioodil kobestatakse reavahesid 4-5 korda koos rohimisega parem peale kastmist või vihma. Kasta on parem õhtul. Vajalik on õigeaegselt porgandit kasta eriti kasvuperioodi alguses, kuna niiskuse puudusel kasv pidurdub, juurviljad jäävad peeneks ja kujult on ebastandartsed. Saagi kogumine ja säilitamine. Hilist porgandit koristatakse enne külmade saabumist kuna külma saanud porgandid säilivad halvasti. Porgandid kaevatakse välja labidaga, sorteeritakse, puhastatakse kohe mullast ja lõigatakse ära pealsed. Kui
Suured istandikud rajatakse istutusmasinatega. 6. Hooldustööd Niisutussüsteem Vajalik põuakartlikel pindadel. Sprinkler- ja tilkkastmissüsteem. Sprinklersüsteemi plussid: Odav rajada Kerge ja odav üleval pidada Saab kasutada õitsemisaegsete öökülmade kaitseks kõrge temperatuuri korral võimaldab lehestikku ja vilju jahutada Võimaldab puhastada lehestiku ja viljad tolmust Negatiivsed küljed: Suur veekulu, sest kastetakse ka reavahesid, suurenevad umbrohud Kuna lehestik kastmisel märgub, siis suureneb seenhaiguste oht Tilkkastmissüsteemi plussid: Kastetakse ainult vajalikke piirkondi Veekulu on väiksem Väheneb haiguste oht, sest lehestik jääb kuivaks Koos kastmisega saab anda ka väetisi Negatiivsed küljed: Ülalpidamine on kallis, selleks on vaja filtreid ja kvaliteetset vett Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla
Lisaks sellele vib mnedes koodides nidata
veel he vi mitu tpsustajat. Tpsustajad eraldatakse koodis thikutega
mullal 2...3 cm. Külvisenorm on 12...15 kg/ha. Külvijärgne hooldamine: Esimesena tehakse 3...6 päeva peale külvi äestamine, et vältida mullakooriku teket. Kui peeditaimed on 2...4 pärislehe faasis, tuleb taimed käsitsi harvendada (liitviljast tuleb tavaliselt 2...6 taime, neist kasvama jäetakse ainult 1). Seejärel tehakse vaheltharimisi vastavalt umbrohtumusele või vihmale. Vaheltharimised lõpetatakse juuli keskpaigas, kui taimede lehed on piisavalt suured, et varjata reavahesid. Vajadusel antakse kasvuaegselt juurde ka väetisi ja tehakse kahjurite tõrje. Koristamine: Koristatakse oktoobri esimese ja teise dekaadi jooksul, enne maa püsivat külmumist. 14. Eestis kasvatatakse neist ainult harilikku kaera (Avena sativa L.). Hariliku kaera õisik on pööris. Pööriseid võib olla kahte liiki: 1. Avapööris pööriseharud laiuvad igasse külge; 2. Lipp-pööris pööriseharud on suunatud ühte külge ja on surutud pööristelje ligi.
5; 6; 7 Jrk.nr Nimi Mat. Kem. Füüs, Kokku 5 Christel 5 4 3 12 4 Karmo 4 3 5 12 8 Kristiina 3 4 4 11 Kokku 12 11 12 35 Plokkstiil Taandridade asemel kasutatakse lõikude vahel suuremaid reavahesid e. Plokkstiili. Plokkstiil: Format Paragraph Spacing Before ja After Lisamine : Before / After" = 6p, 12p... 40 Eemaldamine : ,, Before / After" = 0 NB! Ära pane ette ja taha korraga täiendavat reavahet ! ( saad 2x suurema vahe kui vaja! ) Internetist kopeeritud tekstilt eelmada korraldus ,,Auto" ! GRAAFIKUD = arvjoonised = Diagrammid Graafikud teevad info mõistmise lihtsamaks .
; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid ei kasutata (vaata ka tabel 1). Tabel 1. Pealkirjade vormistamise nõuded (tabel on vormistatud illustreerivana, kasutades kirjeldatud reavahesid) Pealkirja tüüp Vormistus ÜLDPEALKIRI (sissejuhatus, sisukord, 16 p, paks , enne lõiku 0p, pärast lõiku kokkuvõte jne) 12p algab alati uuelt lehelt PEATÜKI PEALKIRI 16 p, paks , algab alati uuelt lehelt, enne lõiku 0p, pärast lõiku 12p algab alati uuelt lehelt
Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine mullaharimise või teistse hävitusvõtetega-koorimine (mitmeaastase umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine,ka kahjurite vastu),sügiskünd,külvieelne mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused Kõrreliste helelaiksus (Septoria tritici) –
ja äketest koosneva agregaadiga.kartuli tärkamisel haritakse veelkord sama agregaadiga.hilisem harimine toimub umbrohutude tärkamisel, kuid üksnes muldamiskultivaatoriga. Vaheltharimist korratekse vajaduse järgi kuni kartuli õitsemiseni. d) Söödajuurviljade külvijärgne harimine algab põllu rullimisega. Umbrohtude tärkamisel äestatakse kergete võrkäketega risti külviridu.juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse
varem. Mulla paatumise vältimiseks lisatakse mulda komposti või turbamulda. Külvivaod kaetakse talveks turbamulla või kuuseokstega. Kevadel kate eemaldatakse. Temperatuur peab olema 3-7°. Vähemalt üks kord kuus tuleb seemned kontrollida, õhustamiseks segada ja vajadusel niisutada. Kevadel külvatakse seemned alustekooli kohe, kui muld on tahenenud. Seemikute hooldamisel tuleb teada ka seda, et tõusmed harvendatakse 4-6 cm vahedele. Suvel antakse pealtväetisi, kobestatakse reavahesid, hävitatakse umbrohi ja tehakse taimekaitsetöid. Sügisel taimed sorteeritakse, asetatakse talveks muldkraavi, kaetakse kobeda mullaga, kastetakse ja kaetakse kuuseokstega. Pookealuseks määratud taimed (mille juurekael vähemalt 6 mm jäme) istutatakse istikutekooli kevadel varakult. Taimede reavahedeks jäetakse 90-100 cm. Ridadesse istutatakse taimed 30-35 cm vahekaugustega. Teine variant on see, et seemned võib külvata ka otse puukooli istikute osakonda
Kui kasutada herne ja teravilja segukülve, siis kindlustab teravili suurema survetõrje varasemas kasvustaadiumis, hernes aga hilisemas, kui teravilja survetõrje jääb nõrgemaks. Põlduba Põldoad on umbrohtumuse suhtes vähem tundlikud kui herned. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda). Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel, peab uuesti äestama. Oal võib äestamist teha seni, kuni lehed ei kata reavahesid. Vaheltharimist võib teha kuni õitsemiseni, kui harimisriistal on selleks piisavalt kõrgust. Väiksemaid taimi tuleks vaheltharimisel kaitseketastega kaitsta. Alates 25 cm kõrgustest oataimedest võib aga vaheltharimisega kaasneda ka muldamise efekt. Hilisem umbrohtumine võib probleeme tekitada juhul, kui enne valmimist lehestik väheneb ja valgus jõuab jälle paremini maapinnale. Eriti võib sellisel juhul levida orashein. Hea toimega on harjad
annaabi.ee 
