omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Valton on ilmutanud huvi eurotsentrismi lagunemise tingitud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3 J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990. aastate teisel poolel on Valton avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993),
Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 2 Eesti vabariigi välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat raamistasid geopoliitilised realiteedid ja paljuski suurvõimude poolt dikteeritud mängureeglid. Et välissuhtluse põhiülesandeks oli riigi julgeoleku tagamine, oli Eesti eluliselt huvitatud heanaaberlikest suhetest kõigi riikidega. Vabadussõja- aegse koostöö pinnalt orienteerus Eesti tihedale koostööle ja integratsioonile lääneriikidega, milles nähti peamist garanti noore riigi suveräänsusele. Peale Tartu rahulepinguga saadud tunnustust Nõukogude Venemaalt, tunnustasid 1920. aastal iseseisvat Eestit Soome ja Poola
7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna? Kantud sokraatilisest intuitsioonist, et üldine on olemas. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus? See on üline, üldisus jõuab olemuste eristamiseni- ideeõpetuseni. Üldine on mõeldav, mitte kogetav. Üldmõiste sisuk on asjade olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid. Idemaalima isel- ideed on muutumatud, igavesed, ainulised. Olev ise jag 2ks: nähtav maailm(meeltega tabatav, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, ajaline, ruumilis-kehaline, nähtuste paljusus, ebatäisulikkus) ja ideede maailm (mõistusega tabatav, tegelik, tõeline, tekkimatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu, ruumiliste karakteristikuteta, ühtne, täiuslikkus, normatiivsus). Ideepüramiid tipneb ideega, mis sis kõiki teisi- hüvesuse idee
ÕPETUS KATEGOORIATEST Otsustus- ja järeldusõpetuse kõrval moodustab õpetus kategooriatest teise põhilise probleemiderühma Aristotelese loogikas. Kategooriateks nimetatakse sääraseid üldmõisteid, milliste kõrval ei leidu enam üldistavamaid ning mis on omased kõikidele asjadele, ja nähtustele. Kuigi nende määrangule jõutakse abstraktse tulemise kaudu on nad ise kaugelt enam kui paljud abstraktsioonid: neid tuleb nähtavale asjade tõeline olemus. Oma olemusel ona nad seega realiteedid: ,, Me väidame, et kõik see, mis väljendub kategooriais, eksisteerib omaette". Taolisi kategooriaid loetleb Aristoteles kümme. Tabel 1. Aristotelese kümme kategooriat SUBSTANTS Väljendab kõige üldisemat liiki või olemust, näit. inimene. KVANTITEET Näitab kui paljhu, kui suur, pikk, lai jne., näit. 2 meetrit pikk. KVALITEET Näitab, milline on teatav ese või nähtus, näit. roheline, pime.
Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja. Kui selgus saabub teadusliku uurimuse jaoks, siis mis on meetodi efektiivsus siiski. Avaldub pikemas, ajalises perspektiivis. Seminar 7. William James. Pragmatismi tõekontseptsioon. loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon” probleemipüstitus tõde kui ideede ühildumine reaalsusega tõesus kui verifikatsioon realiteedid ühildumine realiteetidega ratsionalistlike vastuväidete tagasilükkamine absoluutne tõde tõde ja tegelikkus ratsionalistlike tõekäsituste kriitika 1907. aastal ilmunud raamat, mille aluseks on tema avalikud loengud. James omistas enamus hariduse Euroopas. Pragmatism oli esimene originaalsusele pretendeeriv suund üldse, millega
edasi. Elu materiaalsed tingimused asetatakse teadvusest ettepoole. Et mõista teadvuse olemust, peame me uurima ainelist maailma. Marx usub, et inimese teadvust valitsevad nähtamatud majanduslikud struktuurid. Inimene on sotsiaalne loom. Teadvus on ühiskondlik produkt. Mõtlemine- filosoofia- on ühiskondlik produkt. Inimene loob religiooni. Marx nõuab, et me vaataksime mööda kultuurisfääridest, kuna tuleb tungida tuumani, mis on majanduslikud ja ühiskondlikud realiteedid. Religioon ja kultuurisfäärid esindavad majanduslikke eeliseid, ühiskondlikke jõude. Materialistlik ajalookäsitlus Marx usub, et ta on avastanud ühiskonna arengu seaduse. ta ei arenda seda süstemaatiliselt. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Üksikinimene on ühiskondlik, tema olemus areneb välja teatud ühiskonnasüsteemi taustal. Ühiskonnasüsteem muutub koos materiaalse tootmisviisi- majandussuhete- muutumisega
suhetest erinevate tsivilisatsioonide vahel. ◦ Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Mis on mentaliteediajalugu? • Peamised lähtekohad: ◦ Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. ◦ Inimeste mentaliteet on ajas muutuv; me ei tohiks minevikuinimeste tegusid mõtestada tänasest mõttelaadist lähtudes. ◦ Oluline on uurida kollektiivsed ettekujutusi, jagatud tähendusi, sõltumata inimeste sotsiaalsest kuuluvusest jms. ◦ Kollektiivseid kujutelmi ehk mentaliteeti saab uurida ka kvantitatiivsete meetoditega, umbes samamoodi nagu majandust ja ühiskonda. (See arusaam oli levinud ennekõike 1960
võistluslikus maailmas. Kõigi ühiskonnakihtide liikmete jaoks on suurenenud “riskid” sest inimesed on öelnud lahti vanadest ühiskondlikest mehhanismidest ja loovad individuaalseid karjääre. • Noored inimesed kujundavad individuaalseid “trajektoore” kuna nende maailm erineb nende vanemate omast. Kriitiliste teooriate rõhuasetused Postkolonialism, globaliseerumine ja üleminek täiskasvanuikka Postkolonialistlikud realiteedid arengumaades Lapstööjõu kasutamise problemaatika, laste ja noorte õigused Birminghami koolkonna panus Euroopa noorsoouuringutesse Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS).
saavad selle omandiks. Üheks võimaluseks individuaalse ja sotsiaalse konstruktivismi seostamiseks on käsitleda teadmist individuaalselt konstrueerituna ja sotsiaalselt vahendatuna. 8. Põhilised arusaamade lahknevused õppimise konstruktivistlikes käsitustes (õppimise defineerimise ja situatiivsuse mõistmisel). Kolm erinevat võimalust vastata küsimusele „Kuidas konstrueeritakse teadmine?“: 1. Välismaailma realiteedid ja tõed juhuvad teadmiste konstrueerimist. 2. Seesmised protsessid nagu Piaget teoorias organiseerimine, assimilatsioon ja akommodatsioon suunavad teadmiste konstrueerimist. 3. Nii välised kui sisemised faktorid suunavad teadmise konstrueerimist. Tüüp Arusaamad õppimisest ja Esindavad teadmisest teooriad
ilmub inimliigi uus varieteet. Sest ajaloos loevad vaid inimkonna seesmised läbielamised." Käsitlemist leiab peamiselt vaid kõrgkultuur, esma-joones kaunid kunstid, filosoofia, religioon ja teadus. *****MÕJUKAMAD SUUNAD JA DEFINITSIOONID & ESINDAJAD***** Mentaliteediajalugu Tähelepanu pööramine inimeste mõttemaailma uurimisele. Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. Inimeste mentaliteet on ajas muutuv; me ei tohiks mineviku-inimeste tegusid mõtestada tänasest mõttelaadist lähtudes. Oluline on uurida kollektiivsed ettekujutusi, jagatud tähendusi, sõltumata inimeste sotsiaalsest kuuluvusest jms. Peter Burke kolm mentaliteediajaloo rõhuasetust: 1)rõhuasetus pigem kollektiivsetele kui individuaalsetele hoiakutele ning niihästi harilike inimeste kui ka koolihariduse saanud eliitide mõtlemisele.
loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks. Vt. Euroopa Liit Eesti riigi rahvusvaheline asend. Geograafilist asendit on traditsiooniliselt peetud üheks olulisemaks teguriks rahvusvahelistes suhetes, mis ei jäta riigile erilisi valikuvõimalusi ja tegutsemisruumi anarhilises võimustruktuuris. Sarnast loogikat kannab ka arusaam Eesti julgeoleku problemaatikast, milles on läbi aegade olnud kesksel kohal geopoliitilised realiteedid, s.t eeskätt naabrust Venemaaga ja "kaugust" teistest tasakaalustavatest võimudest, põhiliselt Põhja-Atlandi kaitsestruktuuridest. Seevastu kaasaegsetes käsitlustes peetakse riigi geograafilisest asendist märksa olulisemaks seda, kuidas 52 konstrueeritakse riigi suhteline asend rahvusvahelistes suhetes ning milline on riigi territooriumile omistatav strateegiline tähendus.
folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Mütoloogia kõrval on Valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemist tinginud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.) 1979. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi saatel" (1988, Juhan Smuuli nimeline preemia 1989), milles poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga. Autor juhib tähelepanu vägivallale poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdini, selles kasutab idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I
Institutsioonideks on vahendusfirmad, kelle põhilisteks tulemiteguriteks on personal (agendid) ja infosüsteemid ning kelle turunduspoliitika sisuks on vahendusteenuste atraktiivne pakkumine ja teenustasu optimeerimine. 9. JUHTIMISE VÄLJAKUTSED 21. SAJANDIKS 315 Aino Siimon. Ettevõtlus hulgikaubanduses. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 9.1. Juhtimise uued paradigmad 9.1.1. Miks on eeldused tähtsad? Käsitletavad uued sotsiaalsed, demograafilised ja majanduslikud realiteedid ei kuulu valitsuse jaoks edukalt lahendatavate ülesannete hulka. Need avaldavad poliitikale sügavat mõju, kuid need ei ole poliitilised küsimused. Need ei lahene iseenesest vabaturumajandusega. Need ei ole ka majandusteoreetilised ega isegi majanduspoliitilised teemad. Käsitleda ja lahendada saab neid üksnes juhtimine, iga üksik teadmustöötaja316, professionaal või juht. Kindlasti hakatakse nende üle diskuteerima iga areneva riigi sisepoliitikas. Kuid
annaabi.ee 
