2.Realism Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid.
Realism prantsusmaal (ca 1830-1870) iseloomustab Kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Ei ilustata kujutatavat. Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni Peamine esindaja oli Gustave Courbet. Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Romantismi vastand. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Ladina keeles realis - e esemeline Gustave Courbet(18191877) Sihiteadlikuim ja enesekindlaim realist. Suured pildid, mille motiivid argipäevased.
linnalähedastes metsakülades. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakati maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Kunstis kõige tähtsam tõde, objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Prantslane Jean Francois Millet (1814-1875 kujutas eelkõige talupoegi. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased
Kordamine kunstiajaloo kontrolltööks Realism & Impressionism ptk 32-34 · Realism Prantsusmaal · Pärast Prantsuse revolutsiooni leidis romantism üha rohkem tunnustust, mistõttu mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. · Loobuti väljamõeldust, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid enda ümber maailma seda, mida nad nägid. · Pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist.
Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming
Baltikumi jõudis klassitsism juba 1770ndatel. Selle keskuseks oli Tartu, mis 1775 baroksena maha põles. Sümboliks on Tartu Ülikooli peahoone. Baltikumis ehitatakse ka palju kivist klassitsistlikke mõisaid. Eestis on näha ka Inglise palladionismi tunnuseid (risaliit jms), nt Riisipere mõisahoone Harjumaal klassitsistlik, aga säilinud risaliidid. Sel ajal on ka mõisnikud ise oma mõisaid projekterinud. 4. Romantism Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias Romantikutele sobisid maalikunst ja graafika need mitte ei olnud vaid odavamad, aga võimaldasid ka üksikisiku kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt kajastada. W. BLAKE tema teoste aineks olid kummalised fantaasiad. Blake mõtles välja põneva mütoloogia, ühendades Piibli ja antiikaja tegelasi, ja toetus sellele nii oma kirjandusliku kui kujutava kunsti loomingus. Tema pildid on illustratsioonideks tema tekstidele, ilma tekstita raskestimõistetavad. Nt ,,Looja-jumal".
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt ,,Madame Récamier"- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). ,,Madame Sériziat pojaga". ,,Sabiinitarid". Ingres portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada ,,Suur supleja" akt selja tagant, väga realistlik. Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Romantism tekib Inglismaal 1780nendate alguses, seda esineb ainult kujutavas kujutavad kunstis, ning peamiselt maalikunstis. Inglise romantism avaldub kahes valdkonnas - maastikumaal ja fantastiline maalikunst. William Blake esindab fantastikat, tema teosed on selgelt seotud vabamüürluse ja antiikmüütidega. ,,Looja-jumal" vabamüürlaslik kujutus maailma loomisest (sirkli ja kelluga)
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest