Väljundiks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö so töötasu, preemia, lisasoodustused. Alluvad analüüsivad oma tulemuste suhet teistega. (sisendi- väljundi suhte õiglust). Õigluse tunnetamine stimuleerib tegevust (tööd) jätkama samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Sisemise tasakaalu säilitamiseks püüab inimene ÜLEHÜVITUSE korral . Sisemise füüsilise reageeringuna töötatakse tõhusamalt Sisemise psühholoogilise reageeringuna tehakse hüvituste väärtustele “hinnaalandust” välise füüsilise reageeringuna püütakse teisi töötajaid veenda, et nad paluksid suuremat hüvitust. Valib teise võrdlusaluse isiku, kelle tulemustega end võrrelda. ALAHÜVITUSE KORRAL: Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust, “ puhutakse üles”
energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3.Välise füüsilise reageeringuna teingitakse hüvituste suhtes või lahkutakse töölt 4.Välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik Tunnitöö: töötaja vähendab panust, alaneb töö kvaliteet, väheneb töö kvaliteet Tükitöö: et kompenseerida alatasustatust, töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga
Isiksus ja Enesehinnang ISIKSUSE TASAKAAL Enesehinnang Enesehinnang kujuneb kolme komponendi alusel: Ma võiksin mida ma endalt ootan Ma peaksin mida ma tõesti peaksin saavutama Ma olen tegelikud tulemused Emotsioonide juhtimine Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes Emotsioonid tekivad inimese vajaduste Rahuldamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale Aitäh!!!!!!!!!!!!!!!
Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed japsühholoogilised hüvitused.Kui alluv tunnetab õiglust, jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Lõppmõju võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline, sisemine kui väline: sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkussisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvitusetähtsust· välise füüsilise reageeringuna tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik. Ulehüvituse korral tuntakse suhetes ülemusega tasakaalutust ja püütakse tasakaalu taastada: sisemise füüsilise reageeringuna töötatakse
Õigluse teooria J. Stacey Adamsi poolt arendatud õigluse teooria väidab, et töötajad tajuvad seda, mida nad saavad töösituatsioonist (väljundid) seoses sellega, mida nad selle jaoks andsid (sisendid) ja seejärel võrdlevad oma sisendit-väljundit teiste sisendi- väljundiga. Ebaõiglus = nii alahüvitus kui ülehüvitus. Alahüvituse tunnetamise tagajärjel võib töötaja tootlikkus langeda, ta võib tingida hüvituse suhtes või töölt lahkuda. Psühholoogilise reageeringuna suurendab ta hüvituse erinevuse tähtsust ning püüab leida teisi võrdlusaluseid. Ülehüvituse korral tunneb töötaja tasakaalutust ja püüab tasakaalu saavutamiseks töötada tõhusamalt või veenda teisi töötajaid suuremat hüvitust paluma. Psühholoogilise reageeringuna alandab töötaja saadud hüvituse tähtsust ning otsib teisi võrdlusaluseid. Motiveerivate töökohtade loomine Iga töökohta saab kirjeldada järgmiste karakteristikute abil:
tegevate oma või teiste ettevõtete töötajate sisendi-väljundi suhtega. Hüvede õigluse üle otsustamisel võidakse lähtuda ka muudest kriteeriumitest. Töötaja on rahul üksnes siis, kui ta tunnetab õiglust. Ebaõiglus on seejuures nii alahüvitus kui ülehüvitus. Alahüvituse tunnetamise tagajärjel võib töötaja tootlikkus langeda, ta võib tingida hüvituse suhtes või töölt lahkuda. Psühholoogilise reageeringuna suurendab ta hüvituse erinevuse tähtsust ning püüab leida teisi võrdlusaluseid. Ülehüvituse korral tunneb töötaja tasakaalutust ja püüab tasakaalu saavutamiseks töötada tõhusamalt või veenda teisi töötajaid suuremat hüvitust paluma. Psühholoogilise reageeringuna alandab töötaja saadud hüvituse tähtsust ning otsib teisi võrdlusaluseid. Töötajad reageerivad ebaõiglusele igal juhul, seetõttu peavad juhid õiglasele hüvitussüsteemile tähelepanu pöörama. 15
tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. Need on ka ühtlasi kolm hoiakute mõõdet. Tunnetuslik (kirjeldav) uskumused, ideed Afektiivne (hinnanguline) emotsionaalsed reaktsioonid objekti suhtes Käitumuslik kuidas tegutseb objekti suhtes Kui uskumused on suhteliselt neutraalsed objekti suhtes ( vaid väide), siis emotsionaalsed hoiakud on hinnangulised (näitavad tundeid objekt.) Emotsionaalsus kirjeldustest keel on HOIAKU VÕTMENÄITAJAKS Hoiakutega seostuvad väärtused Hoiaku kujunemine
käibekordajad). Kapitali tootlikkus peegeldabki hinna/koguse otsuse mõjusid. 33 Eelnev pakub firmadele võimaluse: Valida hinnaliidri ja koguseliidri strateegiate vahel Tuleb valida strateegia, mis maksimeerib firmaväärtust Analüüsides tuleks arvestada ärikeskkonna dünaamilisust kus konkurendid reageerivad meie hinnakujundusele Otsustada ka muuta reageeringuna konkurentsisurvele hinnakujundust 34 Iga firma jõuab mingis arengujärgus stabiilse kasvu faasi kasvades võrdselt või vähem kui majandus üldiselt Kiire kasvu periood viitab perioodile mille jooksul firma kasvab kiiremini kui nn. stabiilse kasvu määr. Kui firma suudab teiste faktorite samaks jäämisel pikendada kiire kasvu perioodi suureneb firmaväärtus. 35
*Animism kalduvus pidada esemeid elusateks *Worf Sapir'i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT, KIRG Emotsioonid nim inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahudlamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendasse. Positiivsed tundmused, negatiivsed tundmused. Meeleolu on üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. Meeleolu põhjusteks võivad olla: - Inimese füüsiline seisund, Enesehinnang, Enesetunne, Elulised faktorid, Loodus,
tegevate oma või teiste ettevõtete töötajate sisendi-väljundi suhtega. Hüvede õigluse üle otsustamisel võidakse lähtuda ka muudest kriteeriumitest. Töötaja on rahul üksnes siis, kui ta tunnetab õiglust. Ebaõiglus on seejuures nii alahüvitus kui ülehüvitus.Alahüvituse tunnetamise tagajärjel võib töötaja tootlikkus langeda, ta võib tingida hüvituse suhtes või töölt lahkuda. Psühholoogilise reageeringuna suurendab ta hüvituse erinevuse tähtsust ning püüab leida teisi võrdlusaluseid.Ülehüvituse korral tunneb töötaja tasakaalutust ja püüab tasakaalu saavutamiseks töötada tõhusamalt või veenda teisi töötajaid suuremat hüvitust paluma. Psühholoogilise reageeringuna alandab töötaja saadud hüvituse tähtsust ning otsib teisi võrdlusaluseid. Töötajad reageerivad ebaõiglusele igal juhul, seetõttu peavad juhid õiglasele
Need erinevad kasutusvaldkonnad sõnastas 1934. a tuntud keelepsühholoog K. Bühler, kes rääkis keelemärgi kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioonist. Kujutusfunktsioon tähendab seda, et keelemärgi abil luuakse seos nii kohal- kui ka eemaloleva suhtes. Väljendusfunktsioon tähendab seda, et sõnad võivad edasi anda kõneleja emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonid on inimese psüühilised seisundid, mis avalduvad psühholoogilise, motoorse või verbaalse reageeringuna. Lingvistilisest vaatepunktist eristatakse järgmisi emotiivse funktsiooniga sõnu (Herrmanns, 1995): tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju
põhimõtteliselt Mitterrani ajal töödati välja väikeriikide iseseisvumiseks vajalikud tinigmused, tema toel ühendati euroopa samm-sammlt. 93. aastal Balladour 94-95 Balladouri plaan, ida euroopa riikide omavaheliste ja terrioriaalsete probleemide lahendamiseks EL juhtimisel . Pr. proovis juhi olli saada balkani poolsaarel, mis tegelt välja ei tulnud, sai Sm. Pr. aktiivsus ida-euroopa suhtes oli hoomatav. 1998 aasta pärast seda kui võeti otsus EL laienemisest, reageeringuna sellele 98. ndal Pr. Sm ja venemaa moodustavad troika, kes hakkavad regulaarselt koos käima ennem EL tippkohtumisi. Pr. oli üks osa sellest. 2004 toimus suur EL ja NATO laienemine, euroopas uus seis. Hakkab välja joonistuma tänase maailma kontuur. Saksa läheb välja puhtale separaat tehingule venemaaga, mille lihtsiam näide on gaasijuhe nordstream, millega mängitakse välja ukraina, valgevene ja teiste riikide võimalused osaleda selles projektis. 2005 algas see Sm ja venemaa lähenemine
o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse. o Positiivsed tundmused rahulolu, rõõm, õnnetunne, tänulikkus, austus, õrnus, vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese
tegutsemise tehnikad (1962) - hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündumuse sihtes (1975) Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. Väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. See ei rõhuta otseselt et hoiak on eelsoodumus reageerimaks püsivalt või hoiakud on kestvad hinnangusüsteemid. Hoiakud on muutuvad ja seda tehakse pidevalt. Hoiak ei sisalda 3 mõõdet, vaid rõhutab et hoiak väljendab neid. Nad esinevad tunnetusliku, emotsionaalse või käitumusliku reageeringuna. Hoiakud võivad olla soosivad või mittesoosivad (neg v pos) ja neutraalsed. Kui me tahame teada kuidas inimesede võiksid käituda, siis hoiakud moodustavad
Süürias. Viimane on juba pikki aastaid korraldanud provokatsioone ja terroriakte Liibanonis, et kallutada see riik oma sõiduvette. Praegusel Liibanoni liidril Tammärm Salamil, kes on nii president kui peaminister, on õnnestunud oskusliku laveerimispoliitikaga pingeid kahe naaberriigi vahel maandada. Ent sellele vaatamata eraldas EL rohkem kui 26% - 30 - ulatuslikust humanitaarabist, mida on antud reageeringuna Süüria kodusõjale, Liibanonile. Eeltoodule lisaks tuleb rõhutada Liibanoni Parlamendi ja Europarlamendi vahelist intensiivset koostööd. Vastavaid parlamentidevahelisi kohtumisi on toimunud juba 12 korda. Viimane neist toimus Beirutis 2013. aastal. Märkus: Lõunadimensiooni ehk Lõunamõõtme sihtriikideks on ka Iisrael ja Palestiina Omavalitsus. Ent nende riikide omavahelisi suhteid ja suhteid EL-iga ENP kontekstis käsitletakse eraldi järgmises loengupaaris.
annaabi.ee 
