kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine
kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. OMANIKE ÕIGUSED VALITSEVA KINNISASJA OMANIKU ÕIGUSED Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud . Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Reaalservituudi seadmiseks vajalik AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea ning ei ole reeglina üleantav ja päritav. Kasutusvaldus ehk vilikasutus on isikule kuuluv eesõigus asja kasutada tema vilja tõttu. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus ei ole üleantav. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine
vara jagamine, abielusuhtest tulenevad nõuded teise abikaasa vastu jm); 1.1.2. Ülalpidamisasjad (nõue alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmi- seks, muud seadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded); 1.1.3. kinnisasjaga seotud asjad (kinnisasjaõigusega seotud nõuded, kinnis- asja valduse kaitse, korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue, kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue, reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav nõue jm); 1.1.4. võlaõiguslikust lepingust tulenevad nõuded (tüüptingimuste kasuta- mise lõpetamise nõue, õiguste tunnustamise nõue, kahju hüvitamise nõue, alu- setult saadu tagastamise nõue jm) Ühes hagiavalduses võib esitada mitu erinevat nõuet, järgides kohtu pädevust, kui ka alternatiivnõuded (palutakse rahuldada mõni nõue vaid juhul, kui esimest nõuet ei rahuldada). 1.2
õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2). Märkusena saab kinnistusraamatus nähtavaks teha ka kinnisasjaga seotud üüri- või rendisuhte olemasolu (vt VÕS § 272 lg 2, § 324 lg 1 ja § 341). 175. Millist tähtsust omab asjaõiguste järjekoht? Seadus võimaldab kinnisasja omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvaid õigusi piiratud asjaõiguste kujul. Seejuures on võimalik, et korraga on olemas: _ mitu üht ja sama liiki piiratud asjaõigust, nt mitu reaalservituuti või mitu hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on “parem” või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks:
õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2). Märkusena saab kinnistusraamatus nähtavaks teha ka kinnisasjaga seotud üüri- või rendisuhte olemasolu (vt VÕS § 272 lg 2, § 324 lg 1 ja § 341). 175. Millist tähtsust omab asjaõiguste järjekoht? Seadus võimaldab kinnisasja omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvaid õigusi piiratud asjaõiguste kujul. Seejuures on võimalik, et korraga on olemas: _ mitu üht ja sama liiki piiratud asjaõigust, nt mitu reaalservituuti või mitu hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on "parem" või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks:
Vastuväide kantakse kinnistusraamatusse tavaliselt kohtumääruse alusel, kuid selle saab ka kinnistada puudutatud isiku nõusoleku alusel. Kannete ja õiguste järjekoht Seadus võimaldab omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvat- kasutus ja realiseerimisõigust piiratud asjaõiguste kujul. Seejuures võib ühe kinnisasja suhtes eksisteerida * mitut üht ja sama liiki piiratud asjaõigust, kui seda võimaldab nende sisu, nt mitu reaalservituuti või hüpoteeki. * mitu eri liiki piiratud asjaõigust nt hoonestusõigus ja hüpoteek ( kuid korraga ei saa koormata sama maatükki hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega). Saksa ja sveitsi õiguses lähtutakse set ühte kinnisasja koormavate piiratud asjaõiguste vahel on järjekohasuhe, mis põhineb vanusepõhimõttel: varem seatud õigus omab eelistust hiljem seatud õiguse ees. Järjekohakujunduses tuntakse kindlate järjekohtade ja liikuvate järjekohtade põhimõtet. Kindlate
kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Valitseva kinnisasja omanik saab kasutada teenivat kinnisasja teatud eesmärgil. Reaalservituud tekib kinnisraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnisraamatust. Reaalservituud annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Servituudi liigid: · Teeservituudid- jalgteeservituudid, karjateeservituudid · Liiniservituud- side, elekter, gaas · Veejuhtimisservituud- õigus juhtida vett oma kinnisvarale läbi võõra territooriumi · Veevõtu- ja karjavõtuservituud · Toeservituud- õigus toetada oma ehitist või seadeldist naabri ehitisega või seadeldisega · Seinaservituud, valgusservituud
See, et pallid satuvad naabri krundile, see ilmselt võib nõuda, et need pallid ei lendaks sinna. 4) Kasekedelt kinnisasjale langenud lehed. Hüvitist nende eest nõuda ilmselt ei saa. See ei ole nii väga suur probleem. 143 Lg2! Vt ka 149. 80. Kaasus nr 102 Reaalservituud kehtib pärast surma. §178 lg 3 . Teeservituut on üks reaalservituutide liike. Kas see, et M ja P on surnud ja kinnistu on nende pärijatele üle läinud, mõjutab kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima. § 178 lg 3 ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi- tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab
igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Teeservituut Jalgteeservituut annab õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut annab õiguse sõita sõidukiga mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut sisaldab jalgteeservituuti. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi, elektri, side ja muid liine. Veejuhtimisservituut annab õiguse:
koormab. Levinumad servitiuudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja. karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused.
reaalservituudi kanne püsima ja tekib omanikuservituut, mille omanik võib kustutada notariaalselt tõestatud avalduse esitamisega kinnistusametile. 5.7. Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist või koha muutmist. Kui ei ole määratud tee asendit või laiust, on teeniva või valitseva kinnisasja omanikul õigus nõuda asendi või laiuse määramist, arvestades mõlema kinnisasja huve ja kohalikke olusid. 5.8. Reaalservituuti saab lõpetada valitseva ja teeniva kinnisasja omanike kokkuleppel, valitseva kinnisasja omaniku nõudmisel, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamisega tekkiva kahju, või teeniva kinnisasja omaniku nõudel, kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes väike või kui valitseva kinnisasja omanik on reaalservituudi vastu kaotanud huvi. 6. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 6.1. Müüja ja ostja on kinnistu nr ...........
annaabi.ee 
