Kuid ka Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks.
esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul). Kasutusvaldus ehk vilikasutus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Oluline erinevus reaalservituudist on see, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Reaalkoormatis kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise erinevus reaalservituutidest seisneb asjaolus, et kui reaalservituutide puhul ei saa
Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel või omaniku nõudel. 3.2.2. Kasutusõigus Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, võib kinnisasja teatud viisil kasutada või teostada kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi. Oluline erinevus reaalservituudist on selles, et viimane on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti iiskuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks.
Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik servituutidega seotud tehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituute võib seda, kui nad vastavad reaalservituudi mõistele ja sisule. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku mitte kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 16 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 256-259 lk. 17 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 130- 132 lk. 11 KOKKUVÕTE
Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.Kasutusvalduse
Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks
(+)AÕS § 244¹ lg 1 jah, langes omanikule 1.1.2. Ega isiklik kasutusõigus ei koormanud ka kinnisasja? (+) andmed selle kohta kinnistusraamatus puuduvad ehk ei koormanud ka kinnisasja. 1.1.3. Kas isiklik kasutusõigus koormas hoonestusõigust? (+) Järeldus: C ei saa nõuda A käest auto parkimise võimaldamist AÕS § 89 lg 1 alusel. ▪ Vahetu kasutusõigus või reaalservituudi sarnane õigus. Põhimõtteliseks erinevuseks reaalservituudist on see, et konkreetne õigustatud isik on kindlaks määratletud isikliku kasutusõiguse puhul nimeliselt. Uuele kinnisasja omanikule ei laiene isiklik kasutusõigus, ta ei lähe üle nagu reaalservituut. Maksmata raha A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanik perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004
Põhiseadusest madalamal tulenevad kitsendused veel planeerimisseadusest, keskkonnakaitsest, muinsuskaitsest, põllumajanduslikest piirangutest. Asjaõiguslikud nõuded a) valduse kaitse nõue § 44 ja 45 järgi; b) kinnitusraamatu kande parandamise nõue, seega ebaõige kande muutmise või kustutamise nõue, § 65 ja 66; c) nõue asja väljaandmiseks ebaseaduslikust valdusest, § 80; d) omaniku nõue valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasiseks ärahoidmiseks (§ 89); e) reaalservituudist tulenev asja teatud viisil kasutamise nõue, § 172; f) kasutusvaldaja nõue kasutusvalduse eseme kasutamiseks ja selle viljade saamiseks, § 201 ja 214; g) reaalkoormatise alusel õigustatud isiku nõue perioodiliste rahaliste või natuuras väljendatud maksete tasumiseks või teatud tegude tegemiseks, § 229; h) hoonestaja nõue omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning kasutada maapinda, § 241;
Kuid ka Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile .Isikulikku kasutusõigust võib seada ka elamule, kus see koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Oluline erinevus reaalservituudist on see, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: seaduslik või ebaseaduslik. Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Ebaseaduslik valdus ei põhine õiguslikul alusel. (See tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. (See tähendab, et ka varga valdus loetakse seaduslikuks,
omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. (teeservituut, veevõtuservituut) Servituudi tekkimine ja lõppemine Seaduse mõttest tuleneb, et reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Isiklikud servituudid Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud.
karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel
muutmist või koha muutmist. Kui ei ole määratud tee asendit või laiust, on teeniva või valitseva kinnisasja omanikul õigus nõuda asendi või laiuse määramist, arvestades mõlema kinnisasja huve ja kohalikke olusid. 5.8. Reaalservituuti saab lõpetada valitseva ja teeniva kinnisasja omanike kokkuleppel, valitseva kinnisasja omaniku nõudmisel, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamisega tekkiva kahju, või teeniva kinnisasja omaniku nõudel, kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes väike või kui valitseva kinnisasja omanik on reaalservituudi vastu kaotanud huvi. 6. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 6.1. Müüja ja ostja on kinnistu nr ............omandi ülekandmises kokku leppinud, käsitlevad alljärgnevat asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse paragrahv 120 tähenduses ning avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. 6.2
annaabi.ee 
