Kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Haiguste ennetuse 3 tasandit: Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid:
SUHKRUHAIGUS E. DIABEET Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks vajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest , inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omista seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii pä...
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Toidud mida soovitatakse Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht,
Haige inimene on takerdunud omaenese ettekujutustesse ning seetõttu ei oska ta teisi kuulata ja ei saa ka kõnelusse laskuda.Arsti juurde viib ta soov uuesti kõnelema õppida, tal on siiski olemas soov teiste inimestega kõneluses olla. Mis mõttes teise kõneluses ärakuulamine (subjektiivne kõnevõime) tähendab oskamatust kõnelda (objektiivne kõnevõimetus)? Kuulatakse küll teine inimene ära, kuid üksteist ei mõisteta, ühine keel puudub. Mis tuleb raviprotsessis (kõnelemise käigus) omandada? Raviprotsessis tuleb omandada uuesti kõnelemisevõime. 8) Mille tõttu vastastikust mõistmist ei suudeta leida, kui seda ei eeldata? Kui puudub ühine keel, siis on ka raske üksteist mõista. Kui inimesed ei räägi sama keelt, siis nad võõrduvad. Kui inimesed ei tahagi ühist keelt rääkida, siis ei saagi nad teineteist ka mõista. Ja mispärast vastastikune mõistmine pole võimalik, kui seda ei looda
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Haiguspilt I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt.
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit nahaalusi süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. Haiguspilt
näiteks internetist, raamatutest · Julgusta patsienti suhtlema 20.09.10 Patsiendi minapilt · Teostada pt tema haiguste 1.10.10 Patsiendil on on paranenud kohta Patsiendi minapilt on häiretud · Võtta osa raviprotsessis paranenud ja haigus minapilt koos arstiga ja on remissioonis. tingitud dietoloogiga haigustes · Loo rahulik ja meeldiv keskkond · Soovita konsulteerida osakonna psühholoogiga 20.09
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: "Diabeet pole haigus, vaid elustiil!" Hüpoglükeemia Siiski võib ette tulla olukordi, kus diabeetik vajab kõrvalist abi. Nimelt on oht, et liiga suure insuliiniannuse, väikese söögikoguse, söömise hilinemise, alkoholi tarvitamise või
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilis-tüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esma kirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel. Insuliini kõige
Paljud "vangid" said emotsionaalse trauma; kaks neist lahkusid eksperimendist enne selle lõppu. Eksperment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval, sest tema naine veenis teda selle jätkamise ebaeetilisuses, Zimbardo ise oli samuti vangla ülema rolli väga sisse elanud ja ei saanud aru mis on tegelikkus ja mis mitte. 59. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Kliiniline psühholoogia kui eriala, mis kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ning puudeid. Uurimisvaldkonnad: · haiguste teket, kulgu ja paranemist mõjutavad psühholoogilised faktorid o psüühikahäirete tekke psühholoogilised teooriad · haiguste mõju psüühikale
• Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese mis suurendavad elanike teadlikkust terviseriskidest ja tervishoiusüsteemi strategies, synergy)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu toimimisest, et tervishoiuteenuste kasutamisel ja raviprotsessis oleks toetatud kogukonna/ühiskonnatasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri teadlikud valikud. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. 14. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga
kroonilise valuga sageli kaasnevat õpitud abitust ja lootusetust. Krooniliste haiguste puhul on muusikateraapia toetavaks tegevuseks, mis arvestab patsiendi isiklikke vajadusi, julgustab väljendama oma emotsionaalseid probleeme, stimuleerib loovust, soodustab killustunud minapildi ühendamist uueks tervikuks. Muusikaline improvisatsioon või muusika eesmärgistatud kuulamine nõuavad patsiendilt enesekohaste otsuste langetamist, mis teeb temast aktiivse osaleja raviprotsessis ja välistab ravi passiivse vastuvõtja rolli. Teraapias rakendatavad muusikalised dialoogid lisavad kindlustunnet ja soodustavad suhtlemist ka väljaspool teraapiaprotsessi. Muusika toob leevendust haiglaravile sattunud lastele. Uuringud on näidanud, et operatsioonieelsed muusikateraapiaseansid vähendavad oluliselt laste ärevust ja protseduuride ebamugavust, vastsündinute puhul soodustab muusika lõõgastumist ja uinumist.
Lisaks ei võimalda teooriad praegu veel selgitada seda, miks ja kuidas isiksusejooned tekivad ning milline on nende omavaheline interaktsioon. 1. avatus 2. kohusetunne/meelekindlus 3. ekstravertsus 4. lähedus/seltsivus 5. neurootilisus 33. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire. Kliiniline psühholoogia (ka meditsiinipsühholoogia) käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. APA määratleb kliinilist psühholoogiat kui eriala, mis kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid. Kliinilise psühholoogia keskmeks on psühholoogiline hinnang ning psühhoteraapia. Eesmärgid: häirete kirjeldamine, võimalike põhjuste uurimine, häirete ravi.
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika
(aga teesklus paistab enamasti ikka välja), on kliendi usaldus kadunud ja turvatunne koos sellega. Ehtsus ei nõua terapeudilt enesepaljastusi, kliendile teatab ta üksnes neist oma tundeist, mis ravile kasuks tulevad. Need kolm ravitegurit on omavahel seotud. Ehtsus omab ravitoimet juhul, kui terapeudil tõesti on olemas heatahtlik suhtumine oma klienti ja empaatiline arusaamine oma kliendi isest, mida ta siis kliendile siiralt teada anda võib. Nende kolme teguri tähtsust raviprotsessis tunnistavad selgesõnaliselt või teistesse terminitesse ümbersõnastatault kõik olulisemad teraapiavoolud. C. Rogersi järgijad on need ka operatsionaalsele tasemel viinud - käitumuslikud vaadeldavad kriteeriumid sõnastanud ning kliendile täitmiseks küsimustikud koostanud (Truax & Carkhuff, 1967; Bergin & Lambert, 1978). II. GESTALTTERAAPIA. Fritz Perls. Fritz, õige nimega Frederick S. Perls (1893-1970) on karismaatiline isik. Hariduselt nii arst
annaabi.ee 
