EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi
vastupanu võõrale võimule. Lisaks avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba, mis jäi 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni tõttu avamata. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Hiljem formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Nad suutsid Vabadussõjas edukalt tagasi lüüa Läti territooriumilt Rauna jõelt sakslased ja kavatsesid marssida Riiasse, kuhu neid siiski sisse ei lastud. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a., mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a. asukohaga Võrus, Meegomäel
põhja Valmiera poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Lode jaamas, linnade lähedal, mille Landeswehr oli just vallutanud, paiknesid kaks Eesti laiarööpalist soomusrongi oma üksustega ning muidki vägesid, kellel õnnestus Landeswehri rünnak paari kilomeetri kaugusel jaamast seisma panna. Keskpäevaks saabus piirkonda ka lisavägesid ning nende abiga õnnestus Landeswehr linnadest välja tõrjuda ja suruda tagasi üle Rauna jõe. Eesti vägede pealetung Eesti vägede vastupealetung algas 22. juunil. Limbazi piirkonnas alustasid kolm roodu liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi. Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks Jugla mõisa ähvardades nii põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant. Samal ajal jätkasid Rauddiviisi üksused rünnakuid Stalbe vallutamiseks
-kpt. Rudolf Roki juhatusel 5. rood, kes liikus tee suunas. Mehed otse tormasid lahingusse, osutades taltsutamatut võitlusiha. Vaenlane põgenes suures segaduses. Kalevlaste Maleva ründas samal ajal teist korda Skangalit ja vallutas selle. Skangali ja Starte vallutamisega oli Landeswehr'i pealetung Volmari suunas lõplikult murtud. Samal ajal olid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide dessantosadega surunud oma eelmise päeva edu arendades sakslased raudtee piirkonnas Rauna jõe taha.3. polk, löönud rindel tagasi kõik vaenlase ägedad kallaletungikatsed, korraldas ltn. J.Jõgevesti juhatusel julge luureretke vaenlase seljataha, tekitades sellega juba vapustatud vaenlase ridades tõsist kabuhirmu. Meie vastulöögi tulemuseks oli, et Landeswehr'i seisukord Pihkva kivitee ja Koiva jõe vahel muutus äärmiselt ohtlikuks." Ainult suure vaevaga, " märgib VI reservkorpuse ülem ise, "suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis endid tagasi tõmmata." 22
baltisakslastest koosnev Landeswehr. · Saksamaa alustas pealetungi Limbazi ja Stalbe suunas, vallutades samal päeval ka Vidrizi. · 20. juuni ründas Rauddiviis kaitsepositsioonidel olevat Eesti 9. polku, rünnak löödi tagasi · Stalbe suunal vallutas Rauddiviis ka Straupe. · Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul, Landeswehr´i väed ründasid Eesti ja Läti vägede positsioone Rauna jõel. · Tänu appi tulnud kahele soomusautole suutsid eestlased oma positsioone kaitsta, samuti lasid eestlased alla ühe madalalt lendava saksa lennuki. Vabadussõja tagajärjed · Narvas toimus Vabadussõja suurimaid lahinguid, venemaa saatis eestlaste vastu 2 armeed 160 000 meest, eestlasi oli ca 85 000. · Nõukogude Venemaa ei suutnu kaitsest läbi murda ning 1919 aasta lõpuks nõustus vaherahuga. · 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping
otsustava löögi al-kpt Rudolf Roki juhatusel 5 rood, kes liikus tee suunas Mehed otse tormasid lahingusse, osutades taltsutamatut võitlusiha Vaenlane põgenes suures segaduses Kalevlaste Maleva ründas samal ajal teist korda Skangalit ja vallutas selle Skangali ja Starte vallutamisega oli Landeswehri pealetung Volmari suunas lõplikult murtud Samal ajal olid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide dessantosadega surunud oma eelmise päeva edu arendades sakslased raudtee piirkonnas Rauna jõe taha3 polk, löönud rindel tagasi kõik vaenlase ägedad kallaletungikatsed, korraldas ltn JJõgevesti juhatusel julge luureretke vaenlase seljataha, tekitades sellega juba vapustatud vaenlase ridades tõsist kabuhirmu Meie vastulöögi tulemuseks oli, et Landeswehri seisukord Pihkva kivitee ja Koiva jõe vahel muutus äärmiselt ohtlikuks Ainult suure vaevaga, märgib VI reservkorpuse ülem ise, suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis
Linköpingi riigipäeval andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga. Käimasoleva Ingeri ja Vene-Poola sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale, ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud. Tallinnast alustanud väe eesotas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karl maabus 26. juulil Pärnus ning kõiki oma vägesid ootamata asus ta 16. augustil teele Rauna suunas. 1601. aasta kesksuveks olid poolakad suutnud mobiliseerida 15 000 mehelise väe, mis oli varustatud 50 suurtükiga, ning selle juhatajaks määrati Moldaaviast tulnud Krooni suurhetman Jan Zamoyski. "Archiwum Jana Zamoyskiego, kanclerza i hetmana wielkiego koronnego" (Tom I--III Waclaw Sobieski; t. II--III Józef Siemieski), Warszawa 1904-13, 1.osa (1553-1579) Rootsi aeg 1583-1700: Haldus ja valitsemine: · Kujunes välja ligi 300 aastat püsinud korraldus
,kaanel seisev autorinimi on ksnes pseudonm.Niimoodi mrku andes,et varinime taha on tmbunud keegi avalikkusele ahvatlev figuur.Samas saladust reetmata.Romaani kaks lahus jooksvat autonoomset sndmustikku peavad kandma assotseieeruvalt htset ideed,kogumulje kujuneks siis rpliinide polfoonilises kossmjus.Kirjanik Morgenil nnestub see vahelduva eduga,ajuti on ilmesid skroonsushired.Morgeni teosega seondub ldvalt,ent ometi Mait Rauna lhiromaan Dr.Mbi seiklused Inglismaal,poliitiliste vihjetega grotesk,milles eesti darvinistist teadlane satub Inglismaale ja paistatakse seal hest jaburusest teise. Lk 415-416 Loomingus alustas ks kriitikuist oma kirjutist Andrei Hvostovi novellikogu Vrad lood kohta teadaandega:Andrei Hvostov on uus komeet kaasaegse eesti proosa taevas.Tohoh,mtlesin.Et miks komeet,miks uus ja miks alustab ldiselt snasuutlik kriitik oma kirjutist rhutatult kulunud kujundiga.Isegi
ja õigus. Mis mõttes saab juriidiliseks tõeks pidada kasvõi Riigikohtu otsuseid, mis võetakse vastu ühehäälse enamusega. Parimal juhul on see juriidiline tõsiasi, mitte tõde. Sellist otsust saab võtta täitmiseks, aga mitte pidada tõeks. Ega poleks ime, kui niisugune pragmatism võetaks üle ka teaduses. Küllap seda juhtubki ja häda sellele, kes ütleb: "Ta pöörleb siiski" või "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või". Rauna raamatukogu Mul on taasiseseisvunud EV-s õiguskaitsesüsteemi poole tulnud pöörduda kolm korda: 1) 19921996 taotledes omandireformi käigus õigustatud subjektina Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kaudu oma isatalu tagastamist; Eesti NSV Ülemkohus oli minu isale kinnitanud tema omandiõigust, ainult seda realiseerima ei saanud hakata, sest majas elasid kohalikud aktiivsed kommunistid; minult õigustatud
kolonni esimeseks eesmärgiks. Lõpuks sakslased ei suutnudki Stalbe teeristi vallutada. Plaan oli läbi kukkunud. Nüüd vedas von der Goltzi alt nii side kui ka luure. Saksa õhtuluure teadis Goltzile juba 20. juuni õhtul, et Kleisti väed on jõudnud Stalbe mõisa risti - nii ei jäänudki Goltzil midagi muud teha, kui alustada III etappi - ööl vastu 21. viidi lahingusse Landeswehr - ründas Võnnut 2 suunas - Võnnu-Volmari ja pikki Riia maanteed Rauna pealt. Põhjapoolset suunda kaitsesid Eesti soomusrongid, kes esialgu pidasid Landeswehri rünnakutele vastu. Piki Pihkva maanteed liikuv Landeswehri rünnakukolonn sundis Eesti väed küll taanduma, aga mitte kaugele, Rauna linnuse varamest pandi Landeswehri rünnak seisma. Landeswehrlased suutsid just Läti polgus saavutada edu - raudtee ja maantee vahele tekkis üsna ulatuslik katmata ala - Landeswehr sai võimalus tungida Eesti soomusrongide tagalasse
Saksa VI reservkorpuse õhuluure tõlgendas Roopa vallutamise kui Rauddiviisi peajõudude edasitungi Volmari peale. Sellest ajendatuna andis korpuse juht käsu alustada pealetungi ka Võnnu ümber asuval Landeswehril, mis algas 21. juuni varahommikul. Ägeda suurtüki- ja jalaväetule tõttu alustas Läti 2. Võnnu polk korratuses taanduma, mistõttu rindele jäi ohtlik avatud lõik. Seda ära kasutades edenesid taganevaid lätlasi jälitavad sakslased kiiresti Volmari suunas, jõudes Rauna ja Loode jaamani, kus võeti tule alla eestlaste kaks soomusrongi. Peagi saabus Loode jaama juurde soomusrongidele appi otse Valgast Kuperjanovi partisanide pataljon, mis astus kohe innukalt lahingusse. Õhtuks vallutati tagasi strateegilised positsioonid. Samal ajal üritas Rauddiviis hõivata Stalbe mõisa, mis avanuks tee Volmarini. Vägevas lahingus õnnestus Rahvaväel lisajõudude abiga sakslased tagasi hoida. Saksa vägede pealetung oli seega ebaõnnestunud. 2
Albert tõi piiskopi keskusse üle halvasti kaitstavast Ükskülast , Riiga, kuhu rajati toomkirik.Piiskop Albert taotles võrdust teiste peapiiskopidega, ei saanud seda eluajal aga tema järglane sai . Aastal 1501 Albert Sauerbeer, nimetati Riia peapiiskopikonnaks. Peapiiskopi koosseisu kuulusid Koiva ja Väina liivlaste alad, ja siinseteks peapiiskopi tähtsamaks oli Duraida (kaupo) linnus. Põhialad moodustusid kunagiste latgalite aladest u 2/3. Siinseted keskused Rauna ehk Raneburg ja Koknest. Kogusuuruseks oli u 18 000 km2. Üsna pisike võrreldes ordugariigiga. Lisaks ilmalikule võimule omas ka vaimuliku võimu. Hõlmab Marienburgi ja Latgalite idaosa ja Väina jõest lõunasse,endiste seelide aladele. Riia peapiiskop oli ülimuslik ka kõikide teiste Liivimaa piiskopide üle. Kolmas riik , oli Kuramaa piiskopkond, riik. Jagunes kolmeks osaks : kõige suurem oli Kuramaa poolsaare põhjatipus
Arramäe raba matkarada 6 km; rabamaastik, rekult. Jääksoo Soomatkarada 5-8 km, orienteerumine kaardiga Räpina-Värska Meenikunno soo laudtee, vaatetorn puhkeala Pärnu-Ikla puhkeala Rannametsa-Tolkuse matkarada 1,8 km pikkune laudtee, vaatetorn; raba tekkinud merelahe soostumisel Saaremaa puhkeala Maapere Rauna matkarada 7,7 km; madalsoo, luuderohi, vahtramets Hiiumaa puhkeala Leemeti-Õngu matkarada 11 km; osaliselt laudtee Eraldi asuvad objektid Raplamaa Loosalu-Paluküla 2,5 km laudteed; raba, laukad, loodusõpperada Loosalu järv
piiskopkonna vahel ära. 1253. aastast saab rääkida Riia peapiiskopkonnast?. Riia kiriku provintsi kuulusid Kuramaa, Tartu ja Lääne-Saare piiskopkond...? Paistab, et Riia piiskopi võimu Preisimaa üle oli ainult nominaalne. Riia toomkirik asus Riias, riias ka toomkapiitel. Peapiiskopid ise just hiliskeskajal enam Riias ei elanud. See, et peapiiskopid kolisid linnadest ära hiliskeskajal, Riia peapiiskopi lemmikresidentsid olid Koknese ja Rauna. 1374 muudeti Riia toomkapiitli reegel augustiinlikuks?. Mis puudutab kapiitli igapäevast elu, siis augustiinlaste ja saksa ordu reeglid väga palju ei erinenud. Üldse seda on hinnatud, et Riia toomkapiitli kuulumine Saksa Ordusse jäi pigem formaalseks asjaks. Saare-Lääne piiskopkond - esineb sellisel kujul ainult ajalookirjutises, tollal ajal nimetati seda Saaremaa piiskopkonnaks. Saaremaa piiskopiks nim 1228 Gottfried (tsitertslaste ordu munk), aga ta ei saanud oma ametit
Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid) 237 1 572 611 marka, mis moodustas peaaegu ¼ kogu Ringhäälingu kuludest (ERA F 54, N 6, S 204) ja suurenes pärast Ringhäälingu riigistamist 1934. aastal 238 märgatavalt. Kulutused orkestrile, saatejuhtidele ja toimetajatele ning % kogukulutustest: 1935 – 43 844, % – 62,64; 1937 – 48 521, % – 39,02; 1939 – 84 237, % – 40,53 (Rauna 2005: 120). Muusikasaadete osa saatekavas: 1935 – 51,4%, 1937 – 49,4%, 1939 – 52,7% (ibid., 124). 236 Uudisleht 1929, 13.01. Seoses sellega oli ka päris palju neid, kes ise vastuvõtja valmis ehitasid. On teada, et Raimond Valgre ehitas endale ise vastuvõtja (Ojakäär 2000: 101), John Pori sai samaga hakkama (Ojakäär 2000: 278). V. Ojakäär on meenutanud, et ka tema isa oli suur raadioasjanduse huviline ja tänu sellele oli ka
29006 4400640-1Raudteeüle59.36092227.245130 29006 Kohtla vald 28615 7400623-1Raugi 58.65505923.282734 28615 Muhu vald 28616 7400624-1Raugi 58.65543423.282347 28616 Muhu vald 28617 7400626-1Raugu 58.60731122.798119 28617 Orissaare vald 26877 5100425-1Raukla 58.77497225.527020 26877 Türi vald 26459 5100423-1Raukla tee 58.77224925.518053 26459 Türi vald 21786 5100424-1Raukla tee 58.77187825.518189 21786 Türi vald 4026 16403-1 Rauna 59.44474524.889493 4026 Lasnamäe 4035 16304-1 Rauna 59.44533924.890620 4035 Lasnamäe 4966 23408-1 Rauna 59.31841424.539803 4966 Saue linn 4967 23407-1 Rauna 59.31744924.538734 4967 Saue linn 32801 4900506-1Rausi 58.87468726.701502 32801 Torma vald 32802 4900507-1Rausi 58.87453326.701383 32802 Torma vald 20649 4400643-1Rausvere 59.30291727.496323 20649 Illuka vald 20650 4400642-1Rausvere 59.30259127
annaabi.ee 
