Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsionalistlikud ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli peamiselt pärisorjus. Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui kõik koormised ja kohustused on korras. Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid
Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud.Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926 Teist, "graafilist", perioodi (1905 10) iseloomustavad tugevamad ratsionalistlikud ja ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin laenatakse elemente gootikast ja itaalia renessansist (rustika). Paremad näited on Kaupmeeste Ühingu ärikeskus Moskvas (arh. F. Sehtel). Jaroslavli jaama hoone Moskvas (1902, F. Sehtel) Antud perioodil valmis ka üks ilusamaid villasid Peterburis Aleksei Bubõri maja (1906
sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine · Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast
taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. · Ratsionalism: 22) valitsevaks mõtteviisiks sai 18.sajandi teisel poolel. 23) eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine; kasulike nõuannete ja tedmiste jagamine rahvale. 24) kritiseeris valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust. 25) Tuntumad ratsionalistlikud kirikuõpetajad olid Torma pastor J.G.Eisen von Schwarzenberg ja Põltsamaa pastor A.W.Hupel. 2. Haridus 18-19.sajandil: Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 18
õpipoisid. Metalli kaevandamine, töötlemine, trantsport nõudis suuremat hulka inimesi. Metallesemed olid väga prestiized, eliidikaup, seostus kaubandusega Kirde-EuroopasT leitud varasemad vaskesemed 4000 eKr -Onega järve ümbrus (Pegrema I asulakoht -> 1/3 vaskesemetest) Leitud ei ole kaevandusi -> ilmselt on üles korjatud looduslikud vasetükid Valuvorme pole leitud -> vaske ei sulatatud Metallide kasutuselevõtu põhjused -tehnilised ja ratsionalistlikud seletused, aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed -vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa)
Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune. 2) Nad kõik edendasid Eesti kultuuri ja hariduskäiku talurahva seas. 3) Tervikpiibel ilmus 1739.a põhjaeesti keeles Anton Thor Helle poolt. 4) Ratsionalistlikud jutulused olid õpetlikud ja andsid kasulikke näpunäiteid või jagasid elutarkusi; kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Pietistid aga seletasid hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ja nägid väljapääsu usuvagaduses. Nende õpetus pani kirikus rahva nutma või õhkama. 5) Rahvaharidust edendasid algul pastorid, siis koolmeistrid. Koolikorraldusega (7-12 a lapsed olid kohustatud koolis käima) käidi mõisatesse rajatud rahvakooli, koduõpetus oli laialt levinud.
· Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse.
Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H.Rosenplänter. ,,Beiträge" - Aastail 1813-32 Pärnus omaenese kulul pastor J.H. Rosenplänteri poolt välja antud keeleteaduslik ja kirjanduslik väljaanne. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm (Masing, Frey, Peterson, Holter). Väljaande tähtsus oli eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites avaldati arvukalt eesti keele alaseid artikleid. Selles lehes sai alguse eesti kirjanduskriitika ja teooria. Siit kasvas välja meie
rahurikkuvatest õigustest. Kinni tuleb pidada kokkulepetest. Näha teistest endaga võrdseid. Lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. B. De Spinoza- loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Võim ongi õigus. Riik on inimeste loomulike võimude summa. Riigi kõrgeim seadus on tema enese hinnang. J. Locke- Jõuab võimude lahususeni. J.J Rousseau- Poliitiline ideaal on rahvavõim. Rahvas ei saa oma suveräänsust kellelegi üle anda ega kinkida. Ratsionalistlikud õpetused- R. Descartes- Inimlik mõistus on ainuke kindel asi, kõik ülejäänu on kaheldav. Võttis kasutusele deduktiivse meetodi. Kriitiline meetod heidab kõrvale kõik ideed, 15 milles saab kahelda, ja hakkab siis jälle otsast peale. S. Pufendorf- Põhireegel: käitu nii, et sa ei satuks vastuollu ühiskondlike reeglitega ehk eluga. Kõrgeim põhimõte- igaüks peab säilitama ühiskonda
uues vaimses sõnumis, mida levitasid määri vennad ehk HERNHUUTLASED. Rõhuasetus lugemisele, mis tõi kaasa kiire kirjaoskuse kasvu ja raamatute arvu tunduva suurenemise. 1739. Aastaks oli avaldatud täielik eesti keelne piibel. - Jekaterina II Katariina. Eramõisad pärimusmõisateks, suurenes veelgi võim pärisorjade üle. Katariina poeg Paul I tühistas need. - 18.saj teisel poolel jõudsid Baltimaadesse ratsionalistlikud valgustusideed. Johann Friedrich HARTKNOCH, tõlkis palju valgusutusaja teoseid (Immanuel Kant eelkõige). Filosoof Johann Gottfried HERDER, romantilise rahvusluse alusepaniga. Tema tegevus pani aluse Läti ja Eesti 19.sajandi rahvuslikule ärkamisele. ,,Iga rahvas on ainulaadne ja oma sisemise väärtusega ning keel määrab mõtlemise". - Oberpahleni (põltsamaa) pastor August Wilhelm HUPEL, koostas kolm mitmeköitelist
erinevate tingimustega ning sellest tulenevate erinevate vajadustega juriidilise, poliitilise ja sotsiaalse korralduse järele. See tähendas lahtiütlemist klassikalise humanismi eeldusest inimloomu ühetaolisusest. Vaatamata õiguspositivistlikele joontele (suverääni absoluutne võim), esines R. käsitluses loomuõiguslik piirang: kõikide võrdsuse nõue, mis on seatud piirama seadusandjate tegevust ja seaduste kehtivust, tuleneb inimese loomulikust seisundist. Ratsionalistlikud loomuõigusõpetused Ratsionalistlike loomuõigusõpetuste [3] üldised jooned: 1) Loomuõigust käsitleti igavese, muutumatu ja kõikjal ühesugusena, nii nagu on inimmõistus. 2) Ühest ülimast printsiibist püüti loogilise deduktsiooni teel tuletada õigusnormide (või vähemalt alustloovate loomuõigusnormide) suletud ja ammendavat süsteemi. 3) Loomuõigust käsitleti siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. See tingis eesmärgi
harrastati seda aga Venemaal. KLASSITSISM SAKSAMAAL 18.sajandil Saksamaa kujutas endast väikeriikide kogumit ( sajand algul oli neid üle 300), mille absolutistlik kord pidurdas majanduslikku arengut. Nende riikide seas kerkisid esile Austria, eelkõige aga Preisimaa, millest 18. saj. kujunes reaktsiooniline sõjalis - feodaalne võimuriik. Vaatamata sellisele seisundile, tungisid ka Saksamaale valgustusaja ratsionalistlikud ideed, luues pinnase saksa kultuuri õitsenguks 18. sajandi lõpus, 19. sajandi alguses. Kunstis on juhtival kohal arhitektuur, kus süvenevad klassitsismile omased ideed. Antiigipärandi esiletõusmine ( siin aitas tõsiselt kaasa ka 87 J. Winckelmanni tegevus ) sundis ehitusmeistreid kriitiliselt suhtuma barokk - ja
Mõtlemisviisi muutus saab alguse Galileo Galilei tegevusest. Tema meetodi tunnusjoonteks oli kirjeldatava nähtuse jagamine üksikuteks lihtsateks elementideks (s.t. nähtuse analüüs), hüpoteesi püstitamine, hüpoteesi kontroll eksperimendi abil, deduktiivne järeldus, matemaatiliselt formuleeritud loodusseaduste koostamine. Teaduslikus tunnetuses on võrdsel määral olulised osalised nii mõistus kui vaatlus. Filosoofias toob taolised ratsionalistlikud meetodid kasutusele matemaatikust mõtleja Rene Descartes (1596- 1650), kes võtab vaimuteadustes käibesse loodusteaduste saavutused ja matemaatika meetodid. Suuresti just Descartes' nimega on seotud ratsionalistliku mõtlemisviisi kujunemine 17. sajandil, mis valitsevaks muutub alles 18. sajandil. Nüüdsest saab ja tuleb tõena tunnustada seda ja ainult seda, mis on selgelt ja loogiliselt tunnetatav. Teadusliku mõtlemise
annaabi.ee 
