peavad seadust rikkuma. Narkootikumide legaliseerimine aitab neid inimesi seadust järgima. Kui Eestis legaliseeritakse narkootikume, siis narkosõltlased võivad vähem karta õiguskaitseorganeid ja see toob nendele rohkem tahmist enda sõltuvusest ravida. (IBID) Alkohooli ja tabaka pärast on surnud rohkem inimest kui narkootikumide pärast, aga nad on legaliseeritud, kui samal ajal narkootikud on keelatud. Meditsiinilised argumendid. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida, sest see aitab paremini kontrollida narkootikumide kvaliteet. Narkootikumide legaliseerimine annab farmatseutilistele firmadele võimalus kontrollida neid narkootikume, mis hakkavad pärast inimesed kasutama. Praegu need inimesed kasutavad neid narkotiikume, mis levivad ,,mustas turus" ja nende kvaliteet keegi ei saa kontrollida.
Reeglina varjab ta, kui palju aega kulub tal surfamisele arvutis. Teisel staadiumil sümptomid kasvavad nagu lumepall. Kui inimest vägisi lahutada arvutist, tekib tal selline tunne , mis sarnaneb narkomaani piinadele, kellele ei antud järjekordset doosi. Tal kaob tähele panu, väheneb töövõime, tekivad pealesunnitud mõtted, unetus, kuni selleni, et ta üldse ei maga, järsult tugevneb tõmme selliste ,,ergutavate vahendite" poole nagu kohv, sigaretid, alkohoolsed joogid, narkootikud, kusjuures mõnikord satuvad ,,süstla otsa" ka need, kes elus polnud kordagi narkootikume proovinud. Lisaks psüühilistele häiretele lisanduvad peavalud, vererõhu ebastabiilsus, valud silmades ja luudes. Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähele panu ümber lülitada millelegi muule, nagu näiteks armuda, leida teine töö. Kolmas staadium sotsiaalne desadaptsioon. Arvutisõltlane, kes juba ei saagi mõnu suhtlemisest
annaabi.ee 
