· Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kcal) päevas Inimese toidukaart Inime on omnivoor kõigesööja Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompeseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükogeenina Rasvad Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas · Vaimse töö puhul on vajadus suurem · Varuaineks glükogeen · Iigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks
Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks säilitatakse rasvkoena, taimedel viljade sees c) Kaitse nahaalune rasvkude neerude ümber d) Soojusregulatsioon paks rasvakiht hüljestel e) Endogeense vee varuks kaameli küürudes oleva rasva lagunemisel tekib vesi f) Ehituslik ülesanne rakumembraanis fosfolipiidid g) Bioregulatoorne funktsioon - hormoonide koostises h) Depoo funktsioon - mürkide ladustamine (ladustatakse rasvkutte) Nukleiinhapped
verevalumeid, veekogunemist kõhtu. E-vitamiin soodustab karotiini muutumist A-vitamiiniks ja selle kogunemist siseelunditesse. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks. Struktuursete komponentidena kuuluvad need essentsiaalsed rasvhapped rakumembraanide ja side-koe koostisse
PHJUSED: 1.insuliiniannuse vhenemine vi puudumine 2. liigsmine (ssivesikud ja rasv) 3. ge haigus, operatsioonid, traumad 4. vhene fsiline koormus HPOGLKEEMIA: seisund, mille puhul veresuhkur langel alla 3,3 mmol/l. PHJUSED: 1. liiga suur insuliiniannus 2. Toit sisaldab vhem ssivesikuid kui tavaliselt 3. sstib insuliini, aga ei s 4. tavalisest suurem fsiline koormus 5.rohke alkoholi tarvitamine 6. haigestumine 32. RASVA DEPOOD ORGANISMIS: rasvkoena khune elundite mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas, rakkudes, kudedes. 33. RASVA JAGUNEMINE ORGANISMIS: Depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena khune elundite mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 34. DEPOORASVA LESANDED: 1.Organismi energiavaru 2. Fikseerib siseorganid 3.Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mjutuste eest 4. Kaitseb organismi lejahtumise eest 35
Hüpoglükeemiline sokk - teadvuse kadu , kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle 6. Rasvad imenduvad (millisel kujul ja kuhu?) Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapete ja glütseroolina. Viimane on vees hästi lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta. Rasvhapped: küllastatud rasvhapped organism sünteesib ka ise, küllastamata rasvhapped organismis ei sünteesita 7. Depoorasva e varurasv: organismi energiavaru, paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tema ülesanded organismis on: Organismi energiavaru Fikseerib siseorganid Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest Kaitseb organismi ülejahtumise eest 8. Struktuurrasva üleanded organismis Rakumembraanide ehitusaine Protoplasma koostisosa Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa Lahusti osadele vitamiinidele
varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel) b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16
liikumisvõimalusi. Liigse kehakaaluga inimestel esineb tihti kõrgvererõhk-, südame isheemia-, suhkur-, sapikii-, neerukivitõbi, podagra või jalaliigeste artroos ja muud haigused. Rasvumine soodustab nende haiguste tekkimist. Rasvumise peamine põhjus nii tervel kui ka haigel on liigsöömine. Toiduga saadakse rohkem energiat, kaloreid, kui kulutada jõutakse. Teine oluline ülearuste kilogrammide kogunemise põhjus on vähene liikumine. Liigne energia talletub rasvkoena ning kehakaal ja ümbermõõdud suurenevad. Et rasvumist vältida, tuleb kindlasti hoolikalt kontrollida oma toitumist ja tervislikke eluviise ning eelkõige võimalikult palju liikuda ja trenni teha. Siinkohal on kõigepealt kõige mõttekam pere- või spordiarstiga nõu pidada. KOKKUVÕTE Nagu öeldakse, on iga inimene oma õnne sepp, võib seda mõneti ka tõena võtta. Tervis on meie endi kätes. Inimene peab seda hoidma ja vastavalt käituma. Õige
d)Maitseained f)Toitained: 1)Vitamiinid 2)Valgud 3)Rasvad 4)Ssivesikud 5)Mineraalained Toitevrtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab tielikul oksdatsioonil Thtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. NITED ssivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t korral 12MJ(2900kcal) pevas Fsilise t korral 19MJ(4550kcal) pevas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen Liigsed kogused vivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute ssivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud
mineraalained). TOIDU TOITEVÄÄRTUS EHK KALORSUS Toiteväärtus ehk kalorsus on soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil. Tähtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. Näited: süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg, rasvad ~39 MJ/kg Vajadused: vaimse töö korral 12 MJ(2900 kcal) päevas, füüsilise töö korral 19 MJ(4550 kcal) päevas. INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor kõigesööja. Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida. Valgud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükgeenina. Üleliigsed toitained väljastatakse organismist. RASVAD Taimsed (õlid) ja loomsed rasvad. Küllastunud ja küllastumata rasvad. Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster. Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse seisukohalt. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Põhiline organismi energiaallikas. Vaimse töö puhul on nende vajadus suurem. Varuaineks glükogeen. Liigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks.
Treenitud 5 inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistõttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini [2]. Treenimine teeb head, kuid kui seda tehakse liiga palju, siis hakkab see organismile pigem halvasti mõjuma. Ülemäärase treeningu ja toitumise piiramise tulemusena hakkab organism kasutama toitainete varusid, mida ei jätku ka lõputult, nagu näiteks valgud ja rasvad. Rasvad esinevad peamiselt rasvkoena naha all ja elundite ümber. Valgud on inimese, nagu ka teiste elusolendite, oluliseks keha ehitusmaterjaliks ja ensüümidena kõikide protsesside läbiviiateks. Organism vajab energiat keha soojuse hoidmiseks, kõikide elundite tööks ja kogu organismi liigutuste täitmiseks. Isegi diivanil puhates kulutab inimene energiat. Eriti vajab ta seda kasvuperioodil. Liigne treenimine ja dieedipidamine (mida kasutatakse sageli kaalukategooriatega spordialade puhul nagu näiteks maadlus)
Heaks kombinatsiooniks on näiteks teraviljasaadused ja piimaproduktid. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks. Struktuursete komponentidena kuuluvad need essentsiaalsed rasvhapped rakumembraanide ja side-koe koostisse.
TOITUMINE Inimene saab toidust elamiseks vajalikku energiat ning lisaks paljusid erinevaid toitaineid. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3.1 Päevane toidukordade jaotus Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi, kui energia tarbimine ei ületa selle kulu
34 reguleerida on piiratud. Kahenädalastel põrsastel on juba hästi arenenud termoregulatsioon. Selle tagab naha soojusisolatsiooni suurenemine. Vastsündinul põrsal on kehas rasva ainult 1–2% ja sellest suurem osa on struktuursete lipiididena, mistõttu ei saa seda rasva energiaallikana kasutada ja põrsas ei suuda ise oma kehatemperatuuri hoida. Kahenädalase põrsa kehas on rasva juba 15% (põhiliselt nahaaluse rasvkoena). Kahenädalasel põrsal on paranenud ka nahapinna ja kehamassi suhe. 1 kg kehamassi kohta tuleb 2nädalasel põrsal 550 cm2 nahapinda, vastsündinud põrsal 900 cm2. Oluline on lamamisala eraldatus söötmisalast ning põrsaste roojamise ja urineerimise kohast, siis saavad põrsad sellel rahulikult puhata ja nende “pesakoht” on soe ja puhas. Lamamisala
16. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensooles osaliselt vere- peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. -Glütseriin -Rasvhapped: 1) Küllastunud rasvhapped – organism sünteesib ise 2) Küllastamata rasvhapped – ei sünteesita 17. Kuidas jaguneb rasv organismis? Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 18. Rasva ülesanded organismis Depoorasv: • Organismi energiavaru • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest • Kaitseb organismi ülejahtumise eest Struktuurrasv: • Rakumembraanide ehitusaine • Protoplasma koostisosa • Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa
35. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. RASVAD glütseriiniks ja rasvhapeteks. Veri kannab rasva kudedesse, kus neid kasutatakse kas plastilise või energeetilise materjalina. 1g rasvast saab toota 9,3 kcal energiat. Rasvad on väga hapniku vaesed, seetõttu kasutab organism rasvu siis, kui süsivesikud on ära kasutatud puhke seisundis ning pikaajalise ja vähe intensiivse kehalise töö ajal. Rasv esineb organismis kahel kujul: 1. depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tähtsus: · organismi energiavaru · fikseerib siseorganid · kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest · kaitseb organismi ülejahtumise eest. 2. Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina. Tähtsus: · rakumembraanide ehitusaine · protoplasma koostisosa · naha rasunäärmete sekreedi koostisosa
tiinusega ning lehmadel tiinuse, laktatsioonistaadiumi ja toodanguga. · Mida kõrgem on lehma toodang, seda suurem on toitainete vajadus. · Söötmisega kinnisperioodil (nn avanss-söötmine) luuakse lehmal laktatsiooni alguseks teatud energiavaru, mida kasutatakse intensiivsema piimaloome perioodil täiendava energiaallikana lisaks söödast saadavale energiale. · See energiavaru salvestub rasvkoena ning avaldub lehma konditsioonis. · Laktatsiooni alguses, mil piimaloome on intensiivne, rasvkoe osa väheneb, mistõttu lehm kõhnub ja kehamass kahaneb tuntavalt. · Laktatsiooni lõpul on olukord vastupidine ning kehamass suureneb. · Toitained, mida organism siis täiendavalt vajab, on seotud loote arenguga. · Lehma elutegevuseks ja tootmiseks vajalikke teoreetilisi toitainete tarbeid nimetatakse
annaabi.ee 
