Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit. Sarnasused: Loomasi karjatatakse mõlemal niidul, külvatakse vajalikke taimi loomadele söödaks, ei saa kasutada suuri ja raskeid masinaid hooldamiseks, taimed taluvad tallamist seal hästi, Erinevused: loomastik mõnevõrra erinev (rannaniidul rohkem veelembelisi), rannaniidul pidevad üleujutused, rannaniidul rohkem savimuldasi, rannaniitu ei tohiks väetada, rannaniidu taimedel meeldib soolane vesi, kultuurrohumaasi on Eestis tunduvalt rohkem, sest rannaniite muudeti põllumaaks palju,
Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein sinihelmikas, värihein, aasristik Linnud Alpi risla naaskelnokk mustsaba-vigle kiivitaja meriski suurkoovitaja hanelised Haned Matsalu rannaniidul Kahepaiksed Putukad Kaitsekord Hävimisohus Kriimi loodusreservaat Ooslamaa ja Rahuste sihtkaitsevöönd Arima piiranguvöönd Kasutatud kirjandus http://www.eestiloodus.ee/artikkel2520_2509.html http://rannarohumaad.weebly.com/tekkimine-ja-sa umlilimine.html http://www.roheline.ee/books/kkj296.html
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt.
3. Omnivoorid on loomtoidulised loomaliigid. 4. Kui järv kasvab kinni ja tekib soo, on tegemist lõpliku suktsessiooniga. 5. Rahvastiku kasvuga kaasnev kõige negatiivsem mõju on linnastumine. 6. Eurütoopne liik on kitsa ökoloogilise amplituudiga organism. 7. Rohelised taimed on toitumissuhtelt miksotroofid. 8. 4 tähtsamat toidutaime on nisu, riis, kartul ja mais. 9. Kogu maad hõlmav ökosüsteem on biosfäär. 10. Kõige suurem liigirikkus Eestis on rannaniidul. 11. Metsa osakaal Eestis kahaneb. 12. 90% kõigist taime- ja loomaliikidest elab vihmametsades. 13. Söödavatest taimeliikidest oskab inimene kasutada ~3000 liiki. 14. Eksponentsiaalne kasvukõver ei saa reaalsuses eksisteerida. 15. Samas paigas kahe uruhiire vahel saab eksisteerida sümbioos. 16. Liigne UV-kiirgus on inimesele positiivse mõjuga. 17. Hemoglobiinide vähesus veres aitab madala hapniku kontsentratsiooni vastu. 18. Kuusk on valguse suhtes varjutalulik. 19
soolehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammilodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse Kuigi Eesti on pindalalt väike riik, on meil suhteliselt hästi säilinud ja kaitse alla võetud loodust siiski palju, suhteprotsendilt nii mõnestki suure pindalaga Euroopa riigist enam. Samuti käsitleti seminaril väga tugevalt rannikukoosluste majandamise kvaliteedi teemat. Rannaniidul ainuüksi merevaate avamisest ei piisa. Kui rannikuelupaiku vaadeldakse terviklike kompleksidena, peab kaitsekorralduses arvestama nii ümbruse mõjusid, kui ka tagama kompleksi siseste protsesside toimimise. "Eriti just ohustatud liikide elupaikade puhul on oluline, et rannaniidu hoolduse eesmärgid oleks liigilistest vajadustest lähtuvad. Näiteks võib heal tasemel niidetud rannaniit olla niidurüdile ning tutkale täiesti sobimatu, kui niide purustatakse või isegi
Dekoratiivsed on ka viljad ning suured sinaka kirmega kaetud lehed. · LEVIK JA ELUPAIK Levik : Levinud Läänemere, Musta mere ja Atlandi ookeani Euroopa rannikul kuni Kesk-Rootsini. Kuid ega merikapsas ka igal meie mererannal kasva .Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid.
Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg tilder Kiivitaja Hanelised(Hallani,Kanada lagle) Alpi risla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Halljänes Kariloomad Mügri Kärp Kahepaiksed
3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 30 cm kõrguste vartega liivataim
võsastumine. Suur osa kõre kunagistest elupaikadest rannaniitudest, on tänaseks kinni kasvanud ning seetõttu kõredele ebasobivaiks muutunud. Kriitiliseks ohuteguriks on elupaiga kompleksi hävimine. Teiseks põhjuseks on röövluse mõju. Looduslikes kõreasurkondades on kiskluse mõju tavaliselt väike ning seda tuleb aktsepteerida kui looduse loomulikku osa. Väikesed asurkonnad, mille hulka kuuluvad kõik eesti kõreasurkonnad, on enam ohustatud kui suured ja elujõulised. Rannaniidul on tihti palju linde, kes võivad ohustada kulleste ja moonde läbinud kõrede ellujäämist. Niitude võsastumise korral suureneb ka nastikute. Rannaniitudel aset leidvate üleujutuste tõttu võivad sattuda sigimislompidesse kalad, kes toituvad kudust ja kullestest. Sellest toituvad ka püsivates veekogudes olevad mitmed selgrootud. Kolmandaks teguriks on konkurents. Kõre on suhteliselt kitsalt kohastunud liik, kes erinevates
rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Looma - ja taimeliikide pilte Haned Matsalu rannaniidul Foto: Tiit Kaljuste Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik > On levinud kesk ja ida Euroopas, Kasastaanis, lõuna Siberis, põhja Mongoolias, Amuuri regioonis, põhja Hiinas, Koreas ja Jaapanis. > See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. > Nad lendavad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel. > Enamasti liiguvad öösiti. Küsimused
iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. Eestis on erinevalt Lääne-Euroopast rannaniitude kadumise peamiseks põhjuseks nende traditsioonilise kasutuse lõppemine. Eesti esinduslikumad rannaniidud asuvad Kihnus ja Laidevahe-Siiksaarel(Saaremaal). Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma.
kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. 7. Pildid niitudest 7 Pilt 1 Tüüpiline alvar Pilt 2 Vaade puisniidule Saaremaal Pilt 3 Puisniit Pilt 4 Haned Matsalu rannaniidul 8 Pilt 5 Rannaniit Pilt 6 Lamminiit 8. Kokkuvõte Sain niitude kohta teada palju huvitavat. Õppisin tundma erinevaid niitude tüüpe. Tean nüüd kuidas niitusid kasutatakse ja kuidas neid tuleks kaitsta. Näiteks niitudele on hea kui seal karjatatakse loomi, vältimaks nende kinnikasvamist. Niitudel elab palju ohustatud liike ja me peaks neid kõiki kaitsma, mitte suhtuma loodusesse ükskõikselt.
KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks erineva kaitsekorraga vööndiks. 3 Reservaat on kaitseala kõige kaitstum osa, sinna sisenemine on keelatud. Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi pesitsusperioodil rannaniidul jalutada). Piiranguvöönd on kõige leebema kaitsekorraga, tavaliselt siin külastajatele piiranguid ei seata. UURINGUD JA SEIRE Linnustiku seire Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana
(Natura2000, rannaniidud) Rannaniidud (nagu nimigi ütleb) on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. (PKÜ, rannaniidud). Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana (sageli niideti lisaks heinale ka noort roogu loomatoiduks). Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline ranna-alade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine
5-3 tundi pärast isasloomade häälitsemise algust ning veedavad veekogus paar tundi. Mida suurem isane, seda tugevamat häält ta teeb ja seda atraktiivsem on ta emasele. Samas, kui isane on valinud viletsa lombi krooksumiseks, siis emane läheb targemat otsima, kui antud isendile tähelepanu pöörab. Suguküpseks saab kõre kolmeaastaselt. Sellesse ikka jõuab kõige rohkem kümme konna ühest kuduketist (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 c). 5. Vaenlased ja ohutegurid Rannaniidul on tihti palju linde kes võivad ohustada kulleste ja moonde läbinud kõrede ellujäämist. Linnud ei tarvita reeglina tervelt, vaid nokivad tühjaks. Rannaniidu kulustumise, roostumise ja võsastumise tõttu suureneb ka nastikute mõju kõreasurkondadele, kuna nastikud eelistavad kõrgemat taimestikku. Kõre rebastele ja mäkradele väga ei maitse, kuna on mingil määral mürgine ja läheb loosi ainult siis, kui midagi paremat pole hulka aega silma puutunud.
kõhutäie. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad ka vaiksemat ja privaatsemat äraolemist. Valgeranna metsatukk ja rand on ka populaarne jalutamispaik ning ootab sind igal aastaajal! VANA- PÄRNU LINNUVAATLUSTORN Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi, eriti linnurikas on see ala aprillist oktoobrini. Tornist näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Tornist avaneb üle jõesuudme huvitav vaade muulidele, Pärnu linnale ja liivasele rannaribale. Parklast tornini ja tagasi on umbes üks kilomeeter jalutamist, sealsamas on ka väike ujumisrand. See on hea sihtkoht pikemaks jalutuskäiguks või rattasõiduks, teel saab tutvuda ka Vana-Pärnu linnaosa väikeste armsate tänavatega.
hoolduse viis. Enamasti makstakse niitmise eest koos heinakoristusega või karjatamise eest, aga on toetatud ka võsaraiet ja tarade ehitust. Alates sellest aastast toetatakse ainult Natura 2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks kuuluma nagunii Natura-alade hulka. Pärandkoosluste toetussummad pole viimasel kolmel aastal palju muutunud. Need erinevad koosluse tüübiti, näiteks puisniidu hektari niitmise eest makstakse 2000 kr, lamminiidul 650 kr, rannaniidul karjatamise eest 1000 kr/ha, loopealsel 470 kr/ha ja puiskarjmaal 500 kr/ha. Karjatamistoetus peaks kompenseerima loomapidajale saamata jäänud tulu: kultuurkarjamaal peetavad loomad annaksid suuremat liha- või piimatoodangut. Mida annaks veel teha? Raskemaid ühekordseid töid on lihtsam korraldada talgutena. Pärandkoosluste kaitse ühing ja Eestimaa looduse fond, aga ka ornitoloogiaühing jt. mittetulundusühingud ja kaitsealad on viimasel kümnel aastal korraldanud rohkesti talguid
loodusväärtusega alade tervikuks liitmisel. Kaitsekorra uuendamise käigus liideti veel mõned alad ja nüüd on kaitseala pindala 11 150 ha. Luitemaa on tervikuna arvatud üleeuroopalise looduskaitsevõrgustiku NATURA 2000 osaks (nii loodus- kui ka linnuhoiualana), lisaks sellele on kaitseala ka rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Alal on täheldatud 263 linnuliiki, neist 130 liiki on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on ilmselt suurim kogu Euroopas. 15.2. Võiste alevik Võiste alevik paikneb Liivi lahe ääres, Luitemaa looduskaitsealal. Mererand on looduslikuks rikkuseks, mille on omaks võtnud arvukalt pesitsevad linnud. Võistet on esmakordselt mainitud 1601.aastal, endisaegne nimi oli Weiss, mis tõlkes tähendab valge. Kuna Võiste liiv on hästi valge, siis sellest ka nimi. Tahkuranna Naisseltsi ja Tahkuranna Kultuuriseltsi eestvedamisel valmis 2004
mälestuskivi, mille loojaks on skulptor Robert Rannasti asjaarmastajast poeg Märt Rannast. Kivi asub lepiku läänepoolses servas maantee ääres. Luidja rannas kasvab haruldusena pisilina - 5 cm kõrgune valgete õiekestega taim. Esmakordselt leidis selle taime dr. Gustav Vilbaste Aavalõuka talu juurest niiskelt pinnaselt. Kaua oli Luidja ainuke teadaolev pisilina kasvukoht Eestis. Hiljem leiti pisilina Hiiumaal Sarve poolsaarel, Kärdla rannaniidul, Jausa rannikul jm. Koos Eestis haruldase pisilina kasvukohaga on siia moodustatud 56 hektari suurune Luidja maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut ning elupaigatüüpe nagu on püsitaimestikuga liivarannad, valged luited (liikuvad rannikuluited), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ), metsastunud luited jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud. Luidja rand on üks Hiiumaa ilusamaid liivaseid supelrandu.
Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat ja kiviaedades või kuhjatistes kivitäksi. Haruldastest linnuliikidest võib meil vaid rannaniitude veeloikudega aladel pesitseda veetallaja Rannaniidud on Eestis hävimisohus oleva kõre e juttselg-kärnkonna peaaegu ainukeseks elualaks. See kunagi üpris arvukas ja levinud liik on praeguseks säilinud vaid vähestes paikades, näiteks Manija, Häädemeeste – Pulgaoja ja Kabli rannaniidul Pärnumaal, Ruhnu saarel, Mudaste-Kootsaare rannaniidul Hiiumaal jm. Viimase paarikümne aastaga on enamik kõre kudemis- ja elupaiku – endisi lagedaid rannaniidu- ja rannakarjamaa-alasid – roostunud ning võsastunud. Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud.
Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel) Pärandkooslused on väga olulised lindude rändel, linnud saavad seal puhata ja kosuda. Matsalu looduskaitseala loodi juba 1957. Aastal. Alates 2004. Aastast kannab ta rahvuspargi nime. Kui Matsalu kevadiste linnuliikide ja häälte virvarrist välja valida vaid üks, kõige iseloomulikum linnuhääl, oleks selleks lagle. Valgepõsk-lagle on musta- valgekirju hanesuurune lind, põsel valge laik. Kui hiigelsuur linnuparv rannaniidul näksib, kaigub nende vali kaagutamine väga kaugele. Ka õhus liikudes, lendu tõustes ja maandudes on lagled lärmakad. Kui laglede päevaseid toimetusi ei häirita, toimub parve liikumine nagu kellavärk. Söögirohumaadele saabutakse enamasti varahommikul, päevaks lahkutakse päevarohumaadel. Õhtuks tullakse taas söögirohumaadele, et ööseks lennata üuhkamisaladele. Kokku peatub kevadeti Matsalus kümneid tuhandeid laglesid. Nad on
annaabi.ee 
