kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud Rakuvaheaineks on vereplasma , mis koosneb mitmesugustest vees lahustunud keemilistest elementidest. Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad
moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained. *Fibrillaarne sidekude- rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena, moodusutuvad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligimente- hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood. tugevaid, painduvad tugistruktuure.Kõhr ümbritseb nt luude otsi, on nt kõrvalestades. *Luukude- jäik sidekude, luud jäigad ja tugevad, täidab organismi tugifunktsiooni. ///Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, ül- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise, immuunsuse tagamine. //Lihaskude- moodustab 40-50% kehamassist,talituseks kokkutõmbumine e, kontraktsioon. *silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased
kiud on pakitud elastse võrgustikuna o Kõhr ümbritseb luude osi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Luukude o Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega o See ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks Veri o Rakuvaheaineks vedel vereplasma o Ülesanded: hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine Lihaskude · Talitluseks on kokkutõmbumine (toimub tänu müofibrillidele) · Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Lihase kokkutõmbel nihkuvad müofilamendid üksteise vahele Silelihaskude
erituselundid ei suuda eritada. Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks
vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane. Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel.
püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine.
Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma,
lihaseid luudega (kõõluseid), transpordib aineid (veri). ● Rasvkude - selle koe rakud on võimelised endasse rasva koguma. Moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. ● Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline,
fosforisooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks, võimaldades täita organismi tugifunktsiooni. *rasvkude rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. *kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure. Kõhr ümbritseb näiteks luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu. Kõhr võib ka ise talitleda sisetoesena nt kõrvalestad. *veri rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Ülesandeks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. *lümf *sülg - närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni.
kimpudena. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude mooodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. Veres on rakuvaheaineks erinevat teistest sidekoeliikidest vedel vereplasma. · L i h a s k o e talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Lihaskoe kokkutõmme toimub tänu neid paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille
2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled; 6) kaltsiumi ja fosfori depooks. Luude tüübid: 1) toruluud pikad luud, nt sääreluu; 2) lühiluud lühikesed, peened, nt randmeluud 3) lameluud madalad, lühikesed, nt põlvekeder Luude koostis: luurakud; rakuvaheaineks kollageenikiud, mille ümber on kaltsiumi ja fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb
siseelundites iseloom rakke. võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 2. skeleti lihastes 2. südames pikaajalisem alluvus inimese 3. Tugev ja 3. rütmiline 4. ei allu tahtele lühiajaline 4. ei allu 4. allub inimese tahtele 7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel vereplasma. 8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk b) uute rakkude tekitamisega – marrasnahk c) jääkainete väljutamisega – sarvkiht d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk 9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii
· Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni). · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisel (mineraalsoolade ladestumine). · VERI- JA LÜMFOIDKUDE · Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. · Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, milles erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. Närvikude · Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. · Koosneb peamiselt neuronitest ja gliiarakkudest. · Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes. · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud). (valgeaine)
3. Kokkutõmbe rakke. ühenduvad omavahel 2. siseelundites iseloom 2. skeleti lihastes võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 3. Tugev ja 2. südames pikaajalisem alluvus inimese lühiajaline 3. rütmiline 4. ei allu tahtele 4. allub inimese 4. ei allu tahtele 7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel vereplasma. 8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk b) uute rakkude tekitamisega marrasnahk c) jääkainete väljutamisega sarvkiht d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk 9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii
3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti
on pakitud elastse võrgustikuna. Haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalsoolasid (Ca, Mg, P). Täiskasvanul on organismis umbes 1 kg Ca-d. Luukude on jäik ja tugev sidekude. Luukude on veelgi tugevam kude kui hambaemail, kus on Ca-sooli 97%. Veri Veri ja lümf erinevad teistest kudedest selle poolest, et nende rakuvaheaine on vedel. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vereplasmas on vererakud: punalibled e erütrotsüüdid, valgelibled e leukotsüüdid ja vereliistakud e trombotsüüdid. Punaliblede ülesandeks on hapniku transport. Valgelibledel on kaitseülesanne – toota antikehi. Vereliistakud osalevad vere hüübimisel. Veri transpordib hapnikku, toitaineid, hormoone ja jääkaineid. Inimese erinevad elundkonnad. 3
annaabi.ee 
