Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega: · Rebukest - õhuke, moodustab munarakk ise. · Oolemm - moodustavad munasarja rakud. · Kolmandat järku kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas. Munarakud on toitainerikkad, sisaldades valku, lipiide ja muud. Nad on idurakud, kuna põlvnevad idunäärmetest (munasarjad). On pärilikkuse kandjad, mis geenidena on rakutuumade kromosoomides. Munarakus on haploidne kromosoomistik see tähendab 23 kromosoomi. Munarakk sisaldab Y kromosoomi. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Munarakud tekivad munasarjades. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Neljandal rasedusnädalal tekivad lootel rebukoti seinas munarakkude algrakud, mis jagunevad mitootilisel teel
elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, inimesele ääretult ohtlik -kiirguse omadused: neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ), magnetväljas kaldub põhjapoolise poole, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, ioniseerib õhku, inimesele nii kahjulik pole -kiirguse omadused: neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis, läbitungimisvõime kõige suurem, magnet- ja elektriväljas kõrvale ei kaldu, inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 8. Mis on isotoobid. Kindla keemilise elemendi isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Osa isotope on püsivad, osa ebapüsivad ehk radioaktriivsed. 10. Mis on tuumareaktsioon, osakute seose energia, ahelreaktsioon, kriitiline mass, neutronite paljunemistegur. Tuumareaktsioon on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega
*elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga *ioniseerib õhku *inimesele nii kahjulik pole kiirguse omadused: *neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis *läbitungimisvõime kõige suurem *magnet ja elektriväljas kõrvale ei kaldu *inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid.
..) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast · eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus
6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10
Juua ei tohi anda kohvi ja alkohoolseid jooke! Jahedad joogid ja mähised ei tohi olla jääkülmad! Jahutada ei tohi liiga kiiresti ja intensiivselt! Mis on päikesepõletus? Päikesepõletus pole allergiline, vaid põletikuline valulik nahakahjustus, mille nähud taandarenevad. Kaugelt dramaatilisemad 7 on kroonilised päikesekiirguskahjustused nagu naha kiire vananemine, pahaloomuline pigmentkasvaja melanoom ja nahavähk. Viimase põhjustab rakutuumade talitluse häiritus. Rakutuuma ensüümid koormatakse üle juba siis, kui päikesekiirguse annus on ainult 66% nahapunetust esilekutsuvast annusest. Järelikult tuleb rakutuumades paikneva pärilikkusaine desoksüribonukleiinhappe jäävate muutuste ja seega ka vähiohu ärahoidmiseks lõpetada päevitamine aegsasti, mitte viimasel minutil enne nahapunetuse ilmumist. ALATI tuleks päikese käes viibides kasutada päikesekaitse kreemi, mille kaitsefaktor võiks olla 15.
Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga Koosneb rebust, mis on arenevale lootele varuaineks ja koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest Mitokondreid palju rohkem kui spermides (energia viljastumisks ja loote arenguks) Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad o Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha Viljastumine Isas- ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks Polüspermia – munarakku peab sisenema rohkem kui üks sperm Monospermia – munarakku tungib ainult üks sperm Viljastumine inimesel Toimub munajuha laienenud osas Munaraku eluiga 24h Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni
kindlates seeneniitides. On kahte tüüpi: 1) rakusisese tekkega eoslad (sporangiumid), kus eosed tekivad ühe suure raku sisse. Enamasti ümarad. On kas viburitega eosed zoospoorid või ilma viburita (tuulega levivad) aplanospoorid. 2) Hüüfi tipmise tekkega eoslad, lülieosed ehk kiniinid. Koniidikandjate rühm: pükniid. Sugulisel paljunemisel eristatakse kahte tüüpi: 1) haploidsete rakkude (hüüfide) ühinemisele järgneb kohe rakutuumade ühinemine. 2) haploidsete seeneniitide ühinemisel moodustub dikaarüon kakstuumne seeneniit. See tähendab, et tekib kaks tuuma, tuumad jagunevad sama aegselt, tütarrakkudesse üks rakutuumake(?). Rakutuumade ühinemine toimub vahetult enne meioosi. Kakstuumne rakutuum on haploidne, rakk tervikuna diploidne. (seeneniit kasvab ainult tipust). Seentel on kindel ligikaudne kromosoomide arv, kuid mitte kindlat liigiomast kromosoomide arvu. Seentel välised sootunnused enamasti puuduvad. Soo
prosreetilse rühma koostisse kuulub roboos või desoksüriboos jaotatakse nukleiinhappeid1)ibonukleiinhape(RNA),mis sisaldab riboosi. 2)desoksüribonukleiinhape(DNA), mille koostisesse kuulub süsivesinikuna desoksüriboos.Ribonukleiinhappeid leidub kõikides rakuelementides. Desoksüribonukleiinhappeid- kuuluvad rakutuumade ja viiruste koostisesse.Fosforproteiidid koosnevad valgust ja selle prosteetilse rühmana liitunud fosforhappest, kusjuures viimane seostub estriliselt aminohapete seriini ja või treoniiniga. Glükoproteiidid- on liitvalgud, mille protesteetilise rühma moodustavad süsivesinikud - glükoos, galaktoos ja mannoos. Lipoproteiidid- sisaldavad prosteetilse rühmana lipiide. Side valgu ja mittevalgulise
Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline · Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine · Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti vahetult enne meioosi (kott ja kandseened). Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium
organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine o Isas –ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad,
Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti vahetult enne meioosi (kott ja kandseened). Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või limaseentel ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Riik Ekskavaadid: Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Riik: AMÖÖBID 1. Hk
Sügavusteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti kujutise kauguste piirid, milles ekraaniliigutades objektikujutis jääb teravaks. 7. Milline lääts on õhuke? Õhuke lääts Läätse loetakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem, kui murdvate pindade kõverusraadiused. 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? Tavalise valgusmikroskoobi lahutusvõime on parimal juhul umbes 2 m. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. 9. Mis on astigmatism? Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll
Ehk tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? · Ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ning löögivalmiduse Taalamuse mittespetsiifiliste tuumade ja paleokorteksi neuronituumade selektiivne ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava
Karikrakkude apikaalne pind on täidetud limatilgaga, sellest allpool asuv tuum on nõgustunud kujuga Seedetraktis, emakas, munajuhas Mitmerealine ripseepiteel Epiteeli nimetus tuleneb tuumade paiknemisest, mis moodustavad mitu erineval kõrgusel paiknevat rida – kõik rakud ei ulatu epiteeli vabale pinnale, kuid kõik kinnituvad basaalmembraanile Ripsrakud – raku apikaalne pind on kaetud ripsmetega, nende rakkude tuumad moodustavad kõrgeima rakutuumade rea Karikrakud – raku apikaalne pind osa sisaldab limatilka, kolmnurksed tuumad paiknevad allpool ripsrakkude tuumadest Kiilrakud – paiknevad ripsrakkude vahel, keskel laiemad, otstses kitsamad rakud, ei ulatu epiteeli vabale pinnale Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea Endokriinrakud – rakud ei ole valgusmikroskoobis eristatavad Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel
2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7. sisemine põimikkiht – bipolaarsete neuronite aksonid 8. ganglionirakkude kiht – multipolaarsete neuronite tuumad 9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest
Ühtlasi märgib see definitsioon ära, et tegemist on teatud valikuga mitme võimaliku teabeühiku või tunnetussuuna hulgast. Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses ja ressursside piiratust – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. See aktivatsioon jaguneb kaheks alaliigiks. Mittespetsiifiline hajus aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ja löögivalmiduse. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukoore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest.
Rakutsükkel jagatakse faasideks: 1) S faas DNA kahekordistumine, histoonide süntees 2) G2 faas vahemik S faasi ja mitoosi vahel 3) M faas mitoos 4) G1 faas vahemik M ja S faasi vahel Rakutsükkel on periood ühest rakujagunemisest teiseni. (G0). Interfaas - G1 kasvufaas, S DNA süntees, G2 mikrotuubulid, Mitoos - profaas kromosoomide kondenseerumine, metafaas kromosoomid joonduvad, anafaas kromatiidid lahknevad, telofaas uute rakutuumade teke, tsütokinees. 77. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Tsükliinid - rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi. Seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK tsükliin-sõltuvad kinaasid. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2-
Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Igal ajahetkel tajutakse, kujutletakse ning analüüsitakse sel hetkel ainuvajalikku või tähtsaimat ning seejärel suundutakse järgmise õige toimingu või töötlusoperatsiooni juurde. Sensoorne tähelepanu tähistab väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu, ideaalne on suunatud mõtetele-kujutlustele ning motoorne viitab tp'le tegevuse suunamiseks ja kontrolliks.
annaabi.ee 
