8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükkliga. Näiteks emane äädikakärbes võib muneda kuni 500 muna.
Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud, puhmasrindes kanarbik, pohl. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Metsa looduslik uuenemine on puudulik, raiestikud uuenevad väga vaevaliselt. Kanarbiku kasvukohatüüp – toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes sambliku kkt on muld tugevamini leetunud. Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku. 1.1.3. Palumetsad Pohla kasvukohatüüp - esineb reljeefi kõrgematel osadel. Muld nõrgalt või keskmiselt
männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Lendlus on intensiivne mai keskpaigast juuni keskpaigani. Sõltuvalt kahjustuse ulatusest jäävad kas taimed kiratsema või hukkuvad. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn. Vahetult peale raiet tuleks hoiduda metsauuendamisest. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 1.3 Ulukikahjustused metsas (põdra, metskitse, kopra, hiire kahjustused). Negatiivset mõju metsale võivad põhjustada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder.
Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on pisikestele tõusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jõua maapinnani. Seetõttu võib haavaseemikuid leida üksnes lõkkeasemetelt või mujalt, kus teisi rohttaimi pole. Asjaolu, et raiestikud on sageli kattunud haavavõsaga, tuleneb selle liigi erakordselt heast võimest paljuneda juurevõsudest. Juurevõsu moodustub peamiselt peenematel ja noorematel maapinnalähedastel juurtel. Kõige rohkem võsusid tekib ühe-kahe sentimeetri sügavusel, harva aga juurtel, mis asuvad sügavamal kui kolm sentimeetrit. Võsu võivad anda juba aastased juured, kõige rohkem tekib neid kolme- kuni kuueaastastel juurtel läbimõõduga kuni kolm sentimeetrit.
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu)- sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud- 1) seemnetekkelised; 2) võsutekkelised 2. Rindelisus- puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu- 1 rinne, liitpuistu- 2 rinnet. Eraldatakse: üherindeline, kaherindeline puistu. Üksikpuude rinne - on rinne, mis koosneb madala
nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Tootlikkus on madal IV-Va bon. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud (peamiselt põdrasamblikud, islandi samblik), puhmasrindes kanarbik, pohl, leesikas. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Metsa looduslik uuenemine on puudulik, raiestikud uuenevad väga raskesti. Levinud Põhja- ja Loode- Eestis. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) – tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, eriti
(Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h. ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone nemorosa) jt. Samblarindes kasvavad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas-kaksikhammas (Dicranum polysetum) jne. Raiestikud uuenevad looduslikult väga aeglaselt, uuendust pärsib rohttaimede ohtrus, liigne kuivus ja kõrge maapinna temperatuur. Kultiveerida Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis - 2,1% riigimetsadest ja 2,1% kogu metsamaast samuti. Lubikaloo kasvukohatüüp (lul) Fragmentaarselt esinev kasvukohatüüp paepealsetes kohtades, kuhu jääb pinnavesi pikemaks ajaks peatuma. Muldadest esinevad väga õhukesed kuni õhukesed
suureneb liikide arv tunduvalt juurde tulevad põdrakanep, kilpjalg. Kõrrelised jäneskastik ja võnkvars raskendavad oluliselt metsa uuenemist. Mustika kkt.-s hakkavad vohama pohl, põdrakanep ja kõrrelised, jäneskastik ja võnkvars. Laanemetsades suureneb raie tagajärjel oluliselt metskastiku ja maasika osakaal, niiskemates laanemetsades hakkab vohama naat. Looduslik uuenemine toimub kase, haava ja halli lepaga. Laanemetsade hulka kuuluvad ka sürjametsad9, mille raiestikud on eriti maasikarohked. Salumetsade raiestikel ei ole erilisi muutusi. Üldjoontes suureneb kõrreliste osatähtsus, mille tõttu on raskendatud ka puude seemneline uuenemine. Lehtpuumetsades toimub uuenemine sageli kännuvõsudest. Tüüpiliseks vegetatiivseks uuenejaks on soovikumetsad. Metsades, kus kasvavad turbasamblad, vahetuvad varjulembesed taimed pärast raiet valguslembestega. Põlemine Pinnatuli kahjustab puude juuri, ladvatuli tervet puud ning maa-alune tuli puude maa-aluseid
mürgistusi. Taimega on surmatud hiiri ja rotte. Lehtede vesileotisel on sarnane toime adrenaliiniga, tugevdab südame tegevust, ahendab veresooni ja kiirendab vere ringlemist. Samblarinne: katkendlik, selle moodustavad: metsakäharik, laanik, palusammal, lehvik- sammal. Raiesmikel: Kesk-Eestis kasvavad maasikas, külmamailane, lillakas, naat, harilik kastehein, punane aruhein; Lääne-Eestis on rohkesti metskastikut, longus helmikat, mägitarna. Raiestikud kattuvad tiheda ja kõrge rohuga ning põõsastega. 33 Levik: kõige ulatuslikumalt levinud Pandivere kõrgustikul ja sellest lõuna pool paiknevates metsades; väiksemate pindaladena Põhja- ja Lääne-Eestis. Tähsaim taimekooslus: sinilille kuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades? 2. Kirjeldage nende muldade viljakust, niiskust, happesust! 3
kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, leesikas. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. pihlakat, kadakat, pajud. samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, Metsa looduslik uuenemine on puudulik, Alustaimestikus tihe samblarinne (palusammal, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase raiestikud uuenevad väga raskesti. laanik), puhmad (mustikas, pohl) leseleht, palu- kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Levinud Põhja- ja Loode-Eestis. härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) tegemist Lõuna-Eestis, 17% metsadest.
Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi. Minimaalne eraldise pindala alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet
tuulevaikus. Üherindelises puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas. Et suvel on temperatuur metsas päeval madalam kui lagedal, öösel aga vastupidi, tekib metsaservas analoogiliselt mererannaga tuuletõmbus päeval metsast lagedale, öösel lagedalt metsa. Sel põhjusel tõuseb temperatuur päeval ja langeb öösel metsaga piirnevatel väikestel lagendikel (raiestikud, häilud) vähem, seda muidugi juhul, kui metsaserv on hõre ja võimaldab õhul liikuda. 6.5 Mets ja muld Mulla mõju metsale Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsa kasvu mõjutavaks faktoriks. Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, sõltuvalt lähtekivimist, reljeefist, maakoha
metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. Vastavalt Metsaseadusele ja metsade majandamise eeskirjale: Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu
Üherindelises puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas. Et suvel on temperatuur metsas päeval madalam kui lagedal, öösel aga vastupidi, tekib metsaservas analoogiliselt mererannaga tuuletõmbus päeval metsast lagedale, öösel lagedalt metsa. Sel põhjusel tõuseb temperatuur päeval ja langeb öösel metsaga piirnevatel väikestel lagendikel (raiestikud, häilud) vähem, seda muidugi juhul, kui metsaserv on hõre ja võimaldab õhul liikuda. 18. Mets ja muld. Mulla mõju metsale. Kuidas mõjutavad metsapuud mulda? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus,
annaabi.ee 
