märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused. Metsamajanduse võrdlus: Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga. Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid, pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi. Praeguse aja puidutööstus ja majanduse areng on sellises arengujärgus kus arvestades puude eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast
·Raie toimingu sanitaarraie põhimõtetel, raiudes välja haavataliku viljakehadega puud ·Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv Uuendusraie Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks
Seetõttu kujunevadki metsa varju tingimustes enam- vähem sümmeetrilised tornpesad, valgusrikastel ja soojadel metsaservadel ning raiesmikel ebasümmeetrilised, varju suunas nihutatud tipu ja haudmepiirkonnaga pesad. 2. Metskuklaste seire üldeesmärgid 1. Metsakuklaste kui kaitsealuste sotsiaalsete putukate asurkondade kindlakstegemine, piiritlemine ja ettepanekute tegemine Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaaside täiendamiseks, et välistada nende sattumine ulatuslike raielankide või rajatiste alla. 2. Metsakuklaste kui sotsiaalsete putukate ja metsakoosluste väga olulise elemendi ning kaitsealuste liikide ja nende asurkondade seisundi seire 3. Metsakuklaste kasutamine heade bioindikaatorliikidena keskkonna, sealhulgas eelkõige metsakooslustes asetleidvate muutuste väljaselgitamisel ja hindamisel. Metsakuklased sobivad metsamajandamis- ja rekreatsioonikoormuse ning saaste hindamisel.
Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit.
katlal Kiviõli-50, küttematerjaliks kasutab firma saeveski jäätmeid, saepuru ja hakkepuitu. Hööveldamiseks kasutatakse kõrge kvaliteedilist nelikanthöövelpinki. Põhiliselt toodab firma erinevate profiilidega põranda ja voodrilaudu ning liistu, võimalikud on ka keerulised profiilid. 4) Hakkepuidu tootmine Hakkepuidu toomist alustas firma 1996. aastal, kasutades selleks Soome päritolu Farmi hakkurit. Toorainena kasutatakse puidujäätmeid: küttepindu, küttepuid ja raielankide jäätmeid. Hakkepuitu toodetakse aastaringselt, peamiselt varustatakse katlamaju. Kütteperioodil toodab firma hakkepuitu 1700-2000 tm haket kuus. Vastavalt vajadusele ja kokkulepetele on seda kogust võimalik kahekordistada. Hakkepuitu pakub firma koos transpordiga, kasutades veokit mahuga 70 m/3. Teenusena teeb firma ka puiduhakkurite terade ja lihtsamate höövliterade teritust. 5) Kaubaaluste valmistamine
kem kui ühelgi teisel looduskirjanikul. Teadmisi looduse kohta annavad tema teostes sageli edasi kohalikud, kes esinevad teejuhi rollis. Metsavaht istub mättale, asetab püssi põlvedele ja ütleb: "Sellist tihnikut tahtsite näha või? Katsuge siit läbi tungida kas või järgmise metsasihi- nigi." Edasi seletab ta, et see tihnik on viisteist, kakskümmend aastat vana, paiguti nooremgi, lehtpuu kasvab alul jõudsasti. See on tekkinud maailmasõja ajal mahavõetud raielankide asemele. (Parijõgi 1937: 179) Kohaliku inimese teadmised muudavad aja ning ajalooga seotud pai- gaks koguni noore võsastiku. Ilma lisaselgitusteta oleks tihnikust ilmselt raske huvitavalt kõneleda või seda sõnades edasi anda. Parijõele omane inimeste ja maastiku käsitlemine ühtse süsteemina annab tema matka- kirjeldustele ökoloogilise mõõtme. Üks tähelepanuväärsemaid varaseid turismigeograafilisi koguteoseid,
a. L-20 ja L-19 ning hiljem täiuslikumaid TL-4 ja TL-5, viimast sai kasutada juba jämedamate materjalide transportimiseks ja 1962. aastast hakati tootma kõige täiuslikumat vintsi TL-6. Nagu näha joonistelt on vintskokkuvedu suurte kolimis-paigaldamiskuludega ja erineva läbimõõduga trosside kogus on ka väga suur (tabel 6.5.1), seepärast loobuti vintskokkuveost vastavalt kokkuveotraktorite hankimise võimaluste avardumisele. 16. Raielangi raiejärgne koristamine. Raielankide koristamise all tuleb mõelda okste, latvade ja mittelikviidse materjali kogumist virnadesse või vaaludesse kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsi okste kogumise viis kujunes vastavalt tehnoloogiale. Kui langetamine ja järkamine toimus käsisaagidega ja laasimine kirvestega, siis okste tassimist korraldati näiteks peale 5...10 puu töötlemist. Oksad kanti raielangil vallidesse või hunnikutesse,
Raiejäätmed (oksad, ladvad, kasutamist mitte leidnud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) tuleb koristada ja raielank puhastada. Kände ja juuri raiejäätmete hulka ei loeta. Raiejäätmeid tekib mahuliselt ca 30-50 tm/ha-l. Lankide puhastamisega: a) loome paremad tingimused raiesmike kultiveerimiseks ja LU tekkeks; b) piirame putukkahjurite arengut ja levikut; c)tagame tuleohutuse. Parim aeg raielankide puhastamiseks raiejäätmetest on koheselt pärast raiet, või esimesel võimalusel, kuid enne tuleohtliku perioodi algust. Raielankide puhastamisel säilitada järelkasv, puhastatakse metsarajad, teed, sihid, kuivenduskraavid, langile jäetud olmepraht, samuti koristatakse langile jäänud ajutised ehitised, kõlbmatud töövahendid ja väljaspool lanki asuvad kasutatud laoplatsid ja laadimisväljakud. Raiejäätmed kogutakse: a) hunnikutesse, b) vallidesse,
likvideerimist. Ettekirjutus tehakse kohustatud subjektile teatavaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud viisil. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. (4) Raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, tuleb raiejäätmetest puhastada. Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult keskkonnaministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel. (6) Metsa uuendamise ja raiega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
tormimurd, lumekahjustused). Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid, kuid kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; 5) raiejäätmete äravedu
Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui
traditsiooniliste majandusvõtetega. Samuti rakendatakse täiendavaid majanduspiiranguid veekogude kaldametsades, kaitsealuste liikide elupaikades jm. Kokkuvõttes toimivad suuremad kaitsealad liikide pelgupaikade ja levikukohtade tuumaladena ning väiksemad kaitstud elupaigad või loodusmetsa elemendid majandusmetsades kui vaheastmed kaitsealuste metsade vahel. Lisaks tuleks majandusmetsades võimalikult palju järgida peamisi looduslähedase metsamajanduse printsiipe nagu raielankide asukohavalik ja suuruse piirangud, seemnepuude, säilikpuude ja erinevates lagunemisastmetes surnud puidu jätmine lankidele, samuti loodusliku järelkasvu säilitamine ja eelistamine, puhtkultuuridest loobumine, metsakuivenduse piiramine ja laialeheliste puude kaitse. Eesti metsade mitmekesisus Eesti metsad on tüüpilised hemiboreaalsele vöötmele. Looduslikes tingimustes oleks 85% riigi territooriumist metsaga kaetud (3)
metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine. Rohelised taimed sh. ka puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei alusmets. Lubatud on järgmised raielankide saavad kasvada ja areneda tänu võimele kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti puhastamise viisid tingimusel, et need ei fotosünteesida orgaanilist ainet. elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa Fotosünteesiprotsess toimub taimede elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud
annaabi.ee 
