ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. § 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine. § 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine. Milline karistus selle eest ootab? (1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Pärnumaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (39%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) METSAUUENDUS
vaikainetest alkoholidest estritest eeterlikest õlidest fenoolsetest ühenditest veest ja mineraalsooladest Kuidas hoida vaiku Mõõdukas soojus (1525 ºC) ning niiske õhk soodustavad vaiguvoolust. Et vaik paremini erituks, töödeldakse kaldsoonestikku väävlit sisaldavate orgaaniliste ühenditega. Vaigutamine kahjustab ja nõrgestab puud, seepärast tehakse karrid tavaliselt vaid neile mändidele, mis niikuinii on määratud raieks. Keemia Vaikainetest on kõige tähtsamad vaikhapped, mille sisaldus okaspuude vaigus küünib 6065%-ni. Keemiliselt on vaikhapped aromaatseid tsükleid sisaldavad monokarboksüülhapped, mis hapniku toimel kergesti oksüdeeruvad, leeliste mõjul seebistuvad, hapete ja kuumutamise koosmõjul aga isomeeruvad. PUIDUKAITSEVAHEND PIHKATEX PIHKATEX on männivaigu baasil valmistatud puidukaitsevahend, mille hulka on lisatud linaseemneõli.
RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Muutused metsaelus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Männitaeliku korral tuleb mineraliseerida maapinda. Harvendusraie on puistu koosseisu muutmine puistu väärtuse tõstmiseks. Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs
ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused. Sanitaarraie Sanitaarraie on, nagu nimigi viitab, seotud metsa tervisliku seisundiga. Sanitaarraiet tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega (näiteks harvendusraie). Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada
raiehulga kohta. Pealkirjasta diagramm. Märgi diagrammi vertikaaltelje juurde uuritav suurus koos ühikuga. ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu. d) harvendusraie - Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1. Võrdle valgustusraiet ning sanitaarraiet. ( 1 sarnasus, 2 erinevust) Sarnane- 1)Tegemist on puude raiumisega. 2) Välja raiutakse teisi varjutavad puud. 3)
Metsatööbid selles riigis sõltuvad jällegi kõrgusest. Madalamal kui 1,000 m kasvab enamasti troopiline vihmamets. Lähistroopiline mets kasvab 1,000-2,000 meetri kõrgusel. Seal võib kasvada lehtmets või okasmets. 2,00-3,000 meetri kõrgusel kasvab parasvõõtme mets. Peamised puuliigid on kastan, tamm, mänd, kadakas, pöök. Suurem osa Nepali metsadest kasvad riigi lääne pool. Ida pool mägedes on metsa veidi vähem. Metsi kasutatakse Nepalis põhiliselt raieks. Puitu Nepal ei ekspordi, ega ka impordi. Järelikult rahuldab olemasolev puitvarud riigi vajadused. Täpsemad andmed Nepali metsamajanduse kohta puuduvad. 12 8) Riigi tööstuse areng Tööstuslikest toorainetest leidub Nepalis kvartsi, pruunsütt, vaske, koobaltit ja rauda. Tööstusharudest on esindatud vaibatööstus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus
bekas töötlemisel eraldada vaid kaks sortimenti traditsiooniline küttepuit ja raiejäätmed Joonis 9. Ladustatud raiejäätmed hakkpuidu tootmiseks (Joonis 9). ja küttepuit, P. Muiste foto. Laasitud oksad on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast okaste ja leh- tede varisemist. Tehnoloogia sobib kasutamiseks talumetsades, sest kasutatakse odavaid seadmeid raieks mootorsaage ja puidu koondamiseks vintsiga varustatud põlluma- jandustraktoreid. Meetodi puuduseks on madal tootlikkus ja lohistamisel materjali saas- tumine mullaga, kui töid tehakse külmumata pinnasel. Tüvestehakke tehnoloogia Noore metsa valgustusraiel või ka küpseva metsa harvendusraiel võib saadav lik- viidse puidu kogus olla nii väike, et otstarbekam on kasutada kogu raiutav materjal hakk- puidu tootmiseks. Laasimata peentüvedest toodetud hakkpuitu nimetatakse tüveste-
mõju. Samuti on küttepuude kättesaadavus kohalikuks kasutamiseks oluline metsakorraldamise probleem paljudes maailma paikades. GIS aitab hinnata küttepuude varu ja nõudlust ning suudab prognoosida potentsiaalseid küttepuude varude vajadusi tulevikuks (McKendry et al., 1991). GISiga on võimalik lisada ruumilisi komponente raiete kavandamisse ja simulatsioonimudelitesse. Mõnel juhul võib kasutada GISi modelleerimisvõimet, et teha otsuseid metsa raieks, teisel juhul on GISi välimine mudel seotud andmebaasidesse – üldjuhul on analüütilised eesmärgid mõlemal üsna sarnased. Neid mudeleid nimetatakse Decision Support Systems (DSS) või Spatial Decision Support Systems (SDSS) (McKendry et al., 1991). 5 Tulekahju mõju metsaressurssidele on teine oluline mõju metsa korraldamises. Metsa haldamise tegevus hõlmab tulekahju ennetamist, eluslooduse kontrolli, ettenähtud
3. jagu Metsa kasvatamine § 27. Metsa kasvatamine (1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldusraiet ning reguleerida metsamulla vee ja toitereziimi. (2) Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hoiu korra sätestab maaparandusseadus. (3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine otsetoimeliste mineraalväetistega on keelatud. § 28. Raied (1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. (2) Metsamaterjal on: 1) langetatud puu ja puutüvi; 2) puutüve järkamisel saadud tüveosa. (3) Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud. (4) Lubatud on järgmised raied:
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja
seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit. puhkemetsades esteetilised kaalutlused). Valgusnõudlike puuliikide loodusliku uuenduse saamiseks või täiendava
Puid raiutakse: ● üksikpuudena ● gruppidena ● lankidena Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine 6. Kujundusraie Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise
poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel. Mõiste oleks järgnev: Hõlmab raiet ilma omaniku loata (vargus), metsa omandamist kelmusega (kriminaalasi "suures ulatuses"), pistised teatise positiivseks menetlemiseks või ebaõige majanduskava kehtestamiseks, raie keelatud kohtades, kaitsealuste liikide raie, lepingutega kaetud VEP-ide raie, lubatust suurem väljaraie hooldusraietes, metsateatise esitamata jätmine raieks, veoseleheta transport, ebaseadusliku puidu import (täpsustatakse veel), raiekeeluga liikide kaubandus, maksudest kõrvalehoidumine metsakasvatajate, - uuendajate ja varujate poolt ning puidu varumist, töötlemist ilma vastavate lubadeta või töötervishoiu ja tööohutuse seadust rikkudes. Peamised põhjused, miks Eestis (osaliselt ka Soomes) esineb ebaseaduslikke metsaraieid ja kaubandust on: 1) Osa ebaseaduslikest raietest on jäänud riigi järelvalveinfost välja
üleujutamine Metsad, mis vee alla jäävad hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul Koprade arvukus tõuseb – viimase 15 a jooksul 2x. Hetkel ca 15 tuh Hiirte kahjustused suurimad lehtpuukultuurides Juurekaela ümbrus näritakse koor täies ulatuses Raied Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks Raieks loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest o Puude ja põõsaste langetamine o Langetatud tüve laasumine o Tüvede järkamine o Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu Lisaks peaeesmärgile lisanduvad mitmedki kõrvaleesmärgid o Metsa püsikindluse suurendamine o Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine Puid raiutakse o Üksikpuudena o Gruppidena
nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit. puhkemetsades esteetilised kaalutlused). Valgusnõudlike puuliikide loodusliku uuenduse saamiseks või täiendava kultiveerimisvõimaluse loomiseks võidakse raiuda ka kuni 0,05 ha suuruste häiludena
Järgmiste raiejärkudega laiendatakse häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkele ja arengule. Ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist. Ülejäänud langilt puude raiel valitakse puid raieks nagu aegjärksel või häilraiel. Ei saa siiski läbi lageraieta, seda just lähtudes majanduslikest kaalutlustest on. Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust, valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi korrapärasest kujust, säilitades järelkasvu jne. Oluline jätta langile seemne- ja säilikpuid ning lamapuitu. Turberaietega jäljendatakse protsessi, mis looduslikult käivitub ühe või mitme suure
tippajal. Selleks hoitakse puistute täius üsna madalal - 0,6-0,7, et puistu jooksev juurdekasv oleks võimalikult kõrge. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit. puhkemetsades esteetilised kaalutlused). Valgusnõudlike puuliikide loodusliku uuenduse saamiseks või täiendava kultiveerimisvõimaluse loomiseks võidakse raiuda ka kuni 0,05 ha suuruste häiludena
· võib üldplaneeringuga suurendada ja keskkonnaameti nõusolekul vähendada ranna ja kalda ehituskeeluvööndit · võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku tiheasustusala moodustamiseks ranna või kalda piiranguvööndis · kehtestab supelranna kasutamise ja hooldamise korra, määrab detailplaneeringuga või selle puudumisel ehitusmäärusega supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse · annab loa tiheasutusalal asuvate üksikpuude raieks, kehtestab sellise loa andmise tingimused ja korra · Valla- ja linnavalitsus on kohtuväliseks menetlejaks LKS-s sätestatud teatud väärtegudes (kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine, tiheasustusala puude ebaseaduslik raie, ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine). KeHJS KOV: · kehtestab strateegilise planeerimise dokumente KeHJS tähenduses
annaabi.ee 
