1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga,kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas.Estonia muutus rahvusteatriks. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,töötati välja uued õppekavad,võeti kasutusele uued õpikud,ehitati hulk moodsaid koolimaju.Kehtestat kuueklassiline koolikohustus.
VAIKIV AJASTU ELUOLU 1934 1940 (Eesti ajalooperiood) VAIKIVA AJASTU KUJUNEMINE Periood Eesti ajaloos 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks ja kojarevolutsiooniks. Nimetuse "Vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadus- sõjalane William Tomingas oma mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis" Kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussa...
Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia Kujunes rahvusteatriks Sõnalavastused Operetid Ballettid Ooperid Click to edit Master text styles Estonia teater enne II maailmasõda Second level Third level
Elu viimase viieteistkümne aasta jooksul, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliére suri 17. veebruaril 1673. aastal teatri lavalaudadel. Kuigi kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda, maeti Moliére Louis XIV käsul siiski St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Ta ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele
elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Pariisis oldud ajaga lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Kui Moliére 17. veebruaril 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St.-Josephi kalmistule, kuigi kirik seda keelas. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas
*Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu: *Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *Paljud noored helikunstnikud alustasid loometeed *Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt
lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. · Kultuurikohtade laienemine Asuti koostama põhiseaduse projekti. Teatrielu keskuseks kuj. Tallinn kolme kutselise teatriga. Estonial oli Põhiseaduse kriis- Sisepoliitilisele ja majanduskriisile lisandus veel silmapaistval roll, muutus rahvusteatriks ning lisaks sõnalavastustele ja põhiseaduse kriis. Päts kritiseeris põhiseadust, öeldes, et sellel on liialt võimu. operettidele ka oopereid ja ballette. Väljapääs oleks uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Hakati koostama Kunstielu Peamiseks tutvustajateks olid ühing Pallas ( Tartu), Eesti uut põhiseadust. 1932 kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I Kunstimuuseum ja Kunstihoone. Eesti kunstivanameistrid nt: Kristjan Rand,
moodsaid suundi. Kirjanduselu: 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H.Tammsaare), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Teatrielu: keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus. Silmapaistvaim Estonia, mis muutus rahvusteatriks. Kunstielu: edendajateks ja tutvustajateks Tartus Pallas ja Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ning 1934. Vabaduse väljaku ääres Kunstihoone. Harduselu: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, kasutusele uued õpikud, ehitati moodsaid koolimaju, õpetajaskonna kujunemine. Kuueklassiline koolikohustus, soovijatel võimalus minna gümnaasiumisse (5-klassiline). 1934. Ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumite ja suurenes kutsekoolide arv
realism.1930.a.suure populaarsuse saavutasid eestlaste ajalugu heroiseerivad ja ilustavad teosed,eriti kirjanduses.Kirjanduselus-valitses 1920a.algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.Kümnendi keskel tõusis sinkhole realistlik romaan(k'rgeima taseme saavutas Tammsaare)Muusikaelu-rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega,Teatrielu-keskuseks kujunes Tln kolme kutselise teatriga.Estonia muutus rahvusteatriks ning tõi sõnalavastusele ja operatively lavale ka oopereid ja ballette.Kunstielu-kunsti tutvustajaks oli Tartus ühing Pallas ning Tln Eesti Kunstimuuseum.(jätkasid knits tegevust K.Mägi,N.Triik,A.Vabbe)Hariduselu-mingi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,uued õpikud,moodsad koolimajad,kuueklassiline koolikohustus kehtestati,gümnaasium oli 5-klassiline,1934 ja 1937 tehti haridusreform,vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid,eriti Tartu ülikool
Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusikaelu rikastus sümfooniliste suurvormide, kammermuusika, soolo- ja koorilauludega. Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus. Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustai koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad.
Aastatel luule, Siuru rühmitus. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, ennekõike realistlik romaan (A.H.Tammsaare). Samuti omandasid tuntuse mitmed ajaloolise romaani viljelejad. Samal ajal kerkis esile ka noorsoo rühmitus Arbujad. Muusikas hakkasid levima sümfoonilised suurvormid kammermuusika, koori ja soololaulud. Tööd alustasid paljud kodumaal hariduse saanud muusikud, heliloojad. Teatrielus valitses Tallinn, kolme kutselise teatriga. Rahvusteatriks sai Estonia lisaks sõnalavastustele ja operettidele toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas kunstimuuseum. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid Konrad Mägi, Kristjan Raud. Uutest tegijatest graafik Eduard Viiralt Hariduselus toimusid samuti suured muutused - üle mindi emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati uusi koolimaju. Kehtestati 6
laiendamine - haritlaste kutseliidud (Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit) - Eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest - 1920ndatel valitses luule (mõjutas kõige enam Siuru rühm, 1920ndate keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan, kõrgeima taseme saavutas A.H.Tammsaare) - Teatrid - Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Tartus, Narvas - silmapaistvam roll Estonial - muutus rahvusteatriks - kunstnikud: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud - graafik Eduard Viiralt, skulptorid: Jaan Koort, Anton Starkopf - üleminek emakeelsele õppele, uued õppekavad, õpikud, koolimajad, 6 klassiline koolikohustus - 1930ndatel probleem - liiga palju gümnaasiumilõpetajaid, kellel pole erialaoskusi, et hakkama saada tööjõuturul - 1934. haridusreform - vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv, kutsehariduse populaarsus tõusis - 1919
Valmistekste pole, on ainult skeemid ja stsenaariumid, peamiselt on improviseeritud tekst. Tegelastüübid armastajate paar on igas näidendis, kes ei kanna maske (teised kõik kannavad), on pärit erinevatest itaalia osadest (ihnsad vanamehed, cologna õpetlik vanamees, kapten, teenrid sellest kujunenud veiderdaja, narr). Elav rahvalik teater. 16.sajandi teine pool on juba renessansi loojumise aeg. Draama ja teater nõuavad kunsti ja küpsemist. Renessansi lõpus kujuneb alus rahvusteatriks, kus on esindatud kõiksugu zanrid, ning seda ainult Inglismaal ja Hispaanias. Erakordsed draama ja teatri plahvatused, mida varem pole olnud. Teatrite ehitused jne. Alates 16.sajandi keskpaigast hakkavad tekkima püsivad teatrid rändteatrite asemele, ligipääs suurele linnapublikule. Inglismaal (Elisabeth I (1558-1) valitsusajal, 16.sajandi II pool, Shakespeare'i aeg) saavutab teater hiilgeaja. Osalt antiigi matkimine, osalt keskaegne, osalt oma rahvusteatri moodustumine. Vorm oli oluline
saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliér suri 1673. aastal. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Loius XIV käsul maeti Moliére siiski St.Josephi kalmistule. Prantsuse lavakunstile oli Moliére'i lahkumine raske kaotus. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Teda tunnustas isegi karm klassitsismiteoreetik Nicolas Boileau
annaabi.ee 
