See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides. Põhjamaade kunstnikest on eriti kuulus Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) oma soome rahvaeepose "Kalevala" ainetel loodud teostega. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund. Eestlaste rahvusteadvus oli 19. sajandi lõpus ja 20. alguses just ärganud.
Toetub muinasjutu motiividele. Palju erinevaid episoode. Kõige rohkem kenningeid. Beowulf 7. või 8 saj krja pandud. Anglosaksi eepika. Tegevus viib meid Taani ja Rootsi. Teos on allitereeruvas värsis. Teos on kirja pandud nähtavasti kristlik vaimulik. Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed.
lõdvenes. Loobudes rangest doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Kuna lubati teha ka muid erakondi peale NRKP, siis paljudki sotsialismileeri rahvad kasutasid ära kõiki võimalusi, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Ühel hetkel väljusid sündmused kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused juba ammu küpsenud. Eestis kasvas perestroika ajal rahvusteadvus, mis viis muuhulgas EKP lõhenemiseni. 1989. aasta augustis korraldati nõukogude võimu mõjutamiseks ning vabatustahte demonstreerimiseks kolme Balti riigi poolt ühine massiüritus ,,Balti kett", mis viis katkematu inimketi Eestist läbi Läti Leedu pealinnani. Baltimaades sai alguse rahvuslik ja rahvarinde liikumine, mis oli eeskujuks ka teistele liiduvabariikidele, see oli ka üks põhjustest teiste seas, mis viis 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni.
vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli. Lõpuks ometi tegutsesid eestlased ühiselt, nad tundsid sõnuseletamatut ühtekuuluvustunnet, kodutunnet. Kuigi rahvuslikus liikumises oli suure vaimustuse järel tekkinud teatav seisak, ei saa neid aastaid siiski taandarenguks pidada. Rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemusi, rahvusteadvus levis aina laiematesse kihtidesse ning muutus argipäevaseks nähtuseks. Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi. Just nimelt seda pean mina tähtsaimaks õnnestumiseks ärkamisaja vältel. 1878. aastal tekkisid erimeelsused Hurda ja Jakobsoni vahel. Süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel
suitsiidilaine. Romantism oli eelkõige linlik nähtus, mis tekkis protestina väikekodanlikult mõõdetud ja asise ellusuhtumise vastu. Erilise valulikkusega kajastub romantilises kujutavas kunstis ja muusikas linnainimeste looduseihaldus. Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. Räägiti maailmahingest või maailmavaimust, millega võis üheks saada inspiratsiooni ajel luuletusi kirjutades. Sündis rahvusteadvus. Rahvusliku identiteedi otsingud viisid rahvapärimuste (legendid, muinasjutud) taasavastamiseni. Kasvas huvi ka võõraste kultuuride ja ajaloo vastu. Püüdes ületada valgusajastu mõistusekesksust ning klassitsistlikke mõõdukuse- ja suletusenõudeid, taotleti stiilide segunemist, zanripiiride avardamist ja kunstivahendite sünteesi. Romantismi ajal tõusis inimene kõrgemale oma maailmahirmust ja läks nagu Prometheus valgusele vastu.
Eesti Kultuurkapitalilt. Oluliseim nendest oli riigivanema auhind- kirjaniku talu- Lagle talu (Õismäel), mis anti August Mälgule mereteemalise loomingu eest (rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam"), kuid arvati, et selle saab hoopiski Tammsaare oma ,,Tõe ja õiguse" II-V köite eest. Selline stipendiumite jagamine aitas kirjanikel jätkuvalt kirjandusmaastikul püsida. Seega trükisõnas aktualiseerusid rahvusega seotud probleemid- rahvusteadvus, rahvuslik enesehinnang ja omapära. Kritiseeriti tolle aja noorte kirjanike võõrmõjulisust. Rahvusliku omapäraga seoti ka elulähedust- selle algatas Tarapitale järgnenud rühmitus Kirjanduslik Orbiit. Kirjanike hoiak oli kriitilises olukorras demokraatlik ja iseseisev. Tekkisid uued maailmavaated, mis avaldusid kirjanduses. 1934. aastal toimus Konstantin Pätsi riigipööre (algas vaikiv ajastu), mis mõjutas eesti kirjandust suurel määral
Romantism (I tund) Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele. Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat. Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid. Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23) Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26).
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5
hukkamisega · pühast graalist sai püha kalliskivi pidi täitma inimseste soove: täiuse ja õnne sümbol · Parzival leiab uuesti graali ja tunneb selle ära Kangelaslaulud 1. Kangelaslaulude teke · kangelaslaulude päritolu ei ole teada · neid edastati suuliselt · lood koondusid üksikute kangelaste, valitsejate ümber; loomeprotsess või kesta aastasadu · 11.-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema; loodi ka uusi · zanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste) · kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis 2. Rändlaulikud + nende iseloomustus · kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks
kangelased. Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID) Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette kandsid elukutselised laulikud: žonglöörid(pr), huglaarid(hisp), špiilmannid(saksa). Vahel võisid ka ise olla laulu autoriteks.
kangelased, kuid ka nemad on seotud müütidega. Aines suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt. Pole riime. Anglosaksi eepos: Beowulf. VII saj lõpp-VIII saj algus. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Ristiusu mõjul märksa vähem tooreid paganaaja seiku, lausa kristlik sümboolika: märtrisurm. Sündmused keerlevad 2-3 episoodi ümber, milles kangelane võitleb lohega. Pole jumalaid. Lohe – Grendel 3. Keskaja kangelaseeposed ehk –laulud (Nibelungide laul, MKL, KA) Hakkab avalduma rahvusteadvus. Kristluse teenimise ja levitamise vaim. Prantslaste „Rolandi laul“, hispaanlaste „Laul minu Cidist“, sakslaste „Nibelungide laul“. Autorid teadmata. Laule kandsid ette elukutselised laulikud. Kollektiivne elutunne, idealiseeritud sangarid, ajaloo kuulsad episoodid. Luulevorm. RL+LMC- kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. Rolandi laul: 12. saj algus. Kunstiline terviklikkus. Prantslaste isamaa- armastuse ülistamine. Rohkelt poeetilisi liialdusi. Oskuslik
märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse. 3. Keskaja kangelaseeposed (KA, MKL, Nibelungide laul) Kangelaseepostes hakkab juba avalduma rahvusteadvus. Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest ning
saj käsikirja autor paganliku osa välja. ,,Beowulf" on 3000- värsine eepos, mille sisu on tänaseni mõistatuslik. Siin ei räägita jumalatest või kangelastest, vaid paarist sündmusest, kus kangelane võitleb lohega. Lohe on kurjuse kehastus. Peategelane Beowulf peab nii noore kui ka vana valitsejana võitlema lohega. Vanana sureb ta tekkinud haavadesse, mis ülendab kangelast veelgi. 3) Keskaja kangelaseeposed Kangelaslauludes (11.13.saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Need kuuluvad kristliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega, mistõttu tõuseb esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päritolu pole selge, autoreid ei teata. Romantismiajastul alanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, nt proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem.
Kõlavus saavutati eelkõige rõhkude korrapärasusega. ,,Eddaga" enam-vähem samal ajal levis Islandil ka skaldide luule. Nad olid elukutselised laulikudm kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga. On ka teooriaid, mis seostavad skalte ja trubaduure, sest viikingite retked ulatusid nii Prantsusmaale, Põhja-Itaaliasse kui ka Bütsantsini. Kangelaslauludes (11-13 saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Nad kuuluvad kristlik- katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõjade aega, mistõttu tõuseb neis esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päristolu ei ole selge ning autoreid ei teata. Romantismiajastul alguse saanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, näiteks proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal
annaabi.ee 
