. ……………………………………………………………………………………………………………………….. 8. Kas nimetatud sündmused toimusid enne või pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamine Pärast Asutava Kogu I istung Ühtse rahvuskubermangu loomine I Maailmasõja algus Saksa okupatsioon Vabadussõda Päästekomitee loomine Bolševike oktoobripööre Venemaal 9. Territoriaalsed muutused Euroopas peale I Maailmasõda: (märgi kaardile: Elsass-Lotring, Galiitsia, Transilvaania,
800 saadikut (vallad, linnad, seltsid) · Juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel · J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut Mõõdukamad (J.Tõnisson) ,,Bürgemüsse" saalis Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas · Konstitutsiooniline monarhia · Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Rahvaesinduse valimine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kõigi maade jagamine talurahvale · Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · Detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12. Detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama
kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11
· Landeswehr'i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920 Sisu:Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir Tähtsus: Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Jaan Poska-Tallinna endine linnapea, vandeadvokaat, vastloodud rahvuskubermangu komissar. Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja Jaan Anvelt-eesti töörahva kultuuri juht Viktor Kingissepp- Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Konstantin Päts-päästekomitee liige, osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Jüri Vilms-päästekomitee liige
Lätist sai Eesti sõjaline liitlane. Millal sõlmiti Tartu rahu (kuupäev ja aasta) ja mis sellega kokku lepiti? rahulepingule kirjutati alla 2.veeb. 1920 (leping jõustus 30märts) *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest *sõja lõpetamine *sõjavangide vabastamine Eesti iseseisvumisega seotud isikud, millist rolli täitis, milliste sündmustega või ettevõtmistega seotud olid: J.Poska- rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea J. Kuperjanov- eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant. Osales Tartu vabastamisel, sai Paju lahingus haavata, mille tagajärjel suri J.Laidoner- Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus R.Goltz- Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht. V.Kingissepp- Eesti kommunist
mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse · Põhjakorpus /Loodearmee üksused, mis loodi vabadussõjas sõdimise jaoks · Landeswehr- Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslaste st koosnev Landeswehr. Isikud · Jaan Poska - rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea · Konstantin Päts - tahtis Venemaale vastu astuda. eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina · Jüri Vilms - Eesti riigimees,Eest i esimene kohtuminister. kuulus Eestimaa
Hjalmar mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist Johannes semper- Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940 Johannes vares-barbarus- Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940 Andrei ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940 Karl litzmann eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar, kes lähtus saksamaa huvidest. Idel jakabson- Eesti autonoomse rahvuskubermangu moodustamine- 1917. pärast veebruarirevolutsiooni Eestimaa kubermang vene keisririigi koosseisus. Eesti Maapäev ja Maanõukogu moodustamine- maanõukogu oli esimene eesti demokraatlikult valitud esindusorgan.1917 Iseseisvusmanifesti välja kuulutamine pärnus- 23.veebruar 1918. Eesti vabariigi ajutise valitsuse moodustamine- 24.02.1918. ees otsas Konstatin Päts. Eesti vabadussõda- 28.nov 1918. venemaa teatas et brest litovski vaherahu ei kehti,
Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku: Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud rahvuskubermangu komissariks Jüri Vilms-poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat, kuulus Päästekomiteesse. Konstantin Konik(1873-1936)-Maavalitsuses andeka organisaatori nime pälvinud arst, kuulus Päästekomiteesse. Andres Larka(1879-1943)-erukindral, sai Vabadussõjalaste Keskliidu esimeheks. Artur Sirk(1900-1937)-Advokaat. Etendas Larka kõrval suurt rolli Vabadussõjalaste Keskliidus. Johan Laidoner-Sõjavägede ülemjuhataja, muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse
F) vallal oli oma eelarve; maksud ja koormised jagati valla peale laiali; määratleti kulutused jne. G) vallaseaduse tähtsus: talupojad hakkasid osalema poliitiliste otsustuste tegemisel ( mis sest, et ainult kohalikul tasandil ), samas oli see kooliks paljudele tulevastele poliitikutele. (Lugege vallaseadusest ka õpik Eesti ajalugu II; lk. 8-9). 5 - Autonoomse rahvuskubermangu loomine 1917.a. märtsis: A) Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaar Nikolai II ning võimule sai Ajutine Valitsus. B) Eesti rahvuslikud jõud otsustasid seda ära kasutada autonoomia saavutamiseks Venemaa koosseisus (täieliku iseseisvuse saavutamise plaan polnud veel laialt levinud). C) Kuna Vene Ajutine Valitsus hakkas asjaga venitama, korraldati valitsusele surve avaldamiseks 26.märtsil 1917.a
baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel. Millal oli (algus ja lõpp) Eestis Saksa okupatsioon? Algus oli 1941 a. Ja lõpp oli 1944 a. Millal, miks ja kelle juhtimisel loodi Eesti Kaitseliit? 11. novembril 1918 a. Võimude aitamiseks ja kaitseks loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur, Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel. Millega on läinud Eesti iseseisvumise ajalukku järgmised isikud? J.Poska Oli Rahvuskubermangu komissar ja Eesti Ajutise Valitsuse välisminister. J.Anvelt Ta oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas olev isik ja Eesti Töörahva Kommuuni juht.. V.Kingissepp Oli enamlane kes võttis võimu üle kubermangukomissar J. Poskalt. J.Vilms advokaat, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse abiesimees ja kohtuminister. 3
Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser, Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt. Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks 1905, 1917 Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni põhjused, käik, tulemused. Eestis, Venemaal. 1905.a revolutsiooni ajendiks Verine Pühapäev, põhjustas protestimeeleavavalduse kogu Venemaal. Tallinnas toimus streike, miitinguid
kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska. 30/03/1917 Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu
2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, ritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. rkamisaeg. 6. htsustunne mis tuli kigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tstuse areng. 2. Talude priseks ostmise vimalus. 3. Raudteehendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati vlja Vene okupatsiooni lppedes ja just ennem Saksa
4. Eesti kirjakeele areng. 5. Ärkamisaeg. 6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. · Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tööstuse areng. 2. Talude päriseks ostmise võimalus. 3. Raudteeühendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. · Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. · Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasõda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. · Iseseisvumise väljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega.
· · Konstitutsiooniline monarhia · Rahvaesinduse valimine Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Riigimaade jagamine talurahvale · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Kõigi maade jagamine talurahvale
Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit (Julius Seljamaa). 2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu 30. märts 1917 AV määrus: "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Luuakse rahvuskubermangu institutsioonid: · kubermangukomissar (Jaan Poska) · kubermangukomissari abid Põhja- ja Lõuna-Eestis (Jüri Jaakson, Kaarel Parts) · valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine
· Tõi kaasa mõisaalade omaniku muutumise · Endine omanik nüüd rentnik · Erinevalt rootsist mõisasid ei tükeldatud · Vähesed eramõisad said piiratud lääniõiguse · Müümiseks vajalik kuninga luba · Opositsioon · Vastu vaidles nii aadel kui rüütelkond · 1694 lõpetati Liivimaal rüütelkonna tegevus · Murti kiiresti tänu kuninga sekkumisele · Tulemused - Saksa aadli võimutsemise lõpp - Eestimaa rahvuskubermangu loomine 1694 - Peamiseks tagajärjeks aadli koostöö Rootsi vastu ja Põhjasõja puhkemine - Johann Reinhold Patkul Talurahvas: · Pärisorjusliku korra jätkumine · Eestimaal Gustav Oxenstier na määrus 1645 · Liivimaal Clas Totti politseikorraldus 1668 · Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega
otsustati toetada rahvuslikke liikumisi, et saavutada okupeeritud aladel rohkem toetust. Küll aga ka Leedu pagulased tutvustasid liitlastele Leedu iseseisvumise nõudeid ja propageerisid seda. Peale veebruarirevolutsiooni näis, et demokraatlikult Venemaal on tunduvalt rohkem võimalusi võimalikult sõltumatu Leedu tuleviku jaoks. Leedulased pöördusid samal ajal eestlastega ajutise valitsuse poole, et saavutada luba rahvuskubermangu moodustamiseks, mida ka alul lubati, kuid maa oli muidugi Sakslaste käes. Uus ajutine valitsus eesotsas Kerenskiga nii suuri lubadusi ei jaganud. Esimene Leedu seim läks täiega lõhki, sest parempoolsed pooldasid täielikku iseseisvust aga vaskapoolsed laiaulatuslikku autonoomiat. Saksa okupeeritud aladel aga õnnestus isegi koondada rahvuskogu ja kuulutada välja iseseisvusdeklaratsioon. 18.-22. sept 1917 peeti Saksa aladel üle-leedumaaline konverents Leedu tuleviku suhtes
annaabi.ee 
