04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5. 1812 - sõda Venemaaga, allakäigu algus 1814/1815 - Napoleoni troonist ära jätmine ja 100 päeva valitsemine
.......................................8 Kasutaud kirjandus......................................................................................................................9 Sissejuhatus Ghana on riik Lääne-Aafrikas Ginea lahe rannikul. Pindala 238 500 ruutkilomeetrit, rahvaarv 10,6 miljonit elanikku. Pealinnas Accras umbes 2 miljonit elanikku. Konstitutsioon kohaselt on riigipeaks viieks aastaks valitav president. Seadusandlik võim kuulub presidendile ja ühekojalisele parlamendile-Rahvuskogule. 1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud
Saddam Hussein vangistati. 2006. Aastal mõisteti ta inimsusvastaste kuritegude eest süüdi ja hukati. Iraagis hakati üles ehitama demokraatliku riigikorda. 2005 kiideti heaks uus Iraagi põhiseadus. 2006. aasta kevadest valitseb Iraagis esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist. Iraak on hetkel parlamentaarne vabariik, kus seadsuandlik võim kuulub 275-liikmelisele Rahvuskogule. Täidesaatev võim kuulub Valitsusele. Riigi president on preagu Fu‘ād Ma‘şūm ning peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et Iraak on olnud üks sõjakamaid riike pärast II maailmasõda. Oma sõjaka poliitikaga pole nad territooriumi juurde saanud ega konflikte suutnud täielikult lahendada. Tänase päevani tagab Iraagis julgeolekut USA koos liitlasvägedega. Tegemist on
pindala on 27 830 km2. Burundi Vabariigi moodustavad 17 provintsi: Bubanza, Bujumbura Mairie, Bujumbura Rural, Bururi, Cankuzo, Cibitoke, Gitega, Karuzi, Kayanza, Kirundo, Makamba, Muramvya, Muyinga, Mwaro, Ngozi, Rutana ja Ruyigi. [Burundi üldandmed] Rahvaarv riigis 2007. aasta seisuga on 9 511 330 inimest. [Elanikkond] Burundi saavutas oma iseseisvuse 1. juulil 1962. aastal. 2005. aastast alates on Burundi Vabariigi presidendiks Pierre Nkurunziza. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvuskogule. Burundi naaberriikideks on põhjas Ruanda, kirdes Kongo Demokraatlik Vabariik ja edelast ning idast Tansaania. Suure osa riigi piirist moodustab Tanganjika järv. [Burundi üldandmed] 1. 2. Elanikkond Erinevalt enamikust Aafrika riikidest on Burundi etniliselt ühtne 99% rahvastikust moodustavad bantu keelkonda kuuluvad rundid, kes omakorda jaotuvad tutsi ja hutu etnilisteks rühmadeks. Eurooplastest elab Burundis kõige rohkem belglasi, vähem prantslasi, itaallasi ja kreeklasi
· Rahvusküsimus ei olnud aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid, eralduda tahtvaid rahvusvähemusi oli vähe · Töölisliikumine oli sulatatud poliitilisse süsteemi 10. Weimari vabariik 1919-1933 · Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa · 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule. · Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi) · 1919 konstitutsioon kehtestati parlamentaarne riigikord · Saksamaast sai vabariik kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev. · 1919-1933 Weimari vabariik president Fr. Ebert · Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne Saksamaa Kommunistlik Partei · 1919 jaanuar SKP üritab võimu haarata Berliinis
Ajakirjandus kinnitas, et esimene maailmasõda oli juhuslike vigade tulemus, nüüd on leitud tõhusad vahendid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi. 5. Weimari vabariigi arengud Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järgi läks mässulaine edasi üle kogu Saksamaa. Tekkisid nõukogud ning keiser põgenes Hollandisse. Võim läks üle valitsusele. I ülesaksamaalisel nõukogude kongressil otsustati võim üle anda Rahvuskogule, kes pidas oma istungeid Weimari linnas. Seal võeti vastu otsus, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik. Weimari Vabariigiks nimetatakse ajalõiku 1919-1933. Weimari Vabariigi vastu oli pahempoolne vastasrinne. Juba varem oli püütud välja kuulutada Sotsialistlikku vabariiki ning ka 1919. püüdis Saksamaa Kommunistlik Partei Berliinis võimu haarata. Katse suruti maha, juhid tapeti, kuid kommunistlik mõju jäi tugevaks. 1919
Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert) Saksamaa pärast I maailmasõda · pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead, pidi 1918-1919 talve oma jõududega üle elama ·
Muudeti punkti, mille kohaselt määras ja vallandas ministreid padišahh. Ministrite määramisõigus anti sadrazamile. Valitsus pidi vastutama lisaks sultanile veel saadikute ees. Kui tekkis parlamendi ja valitsuse vahel konflikt, oli ülem parlament. PS lisati koosolekute korraldamise, org asutamise sealhulgas streikide korraldamise õigussätted. 3 konstitutsiooni on olnud TV (1924, 1961, 1982) 1924 k – koosneb 6 osast, 105 sätet. Kõrgem seadusandlik võim kuulub suurele rahvuskogule ehk parlamendile. (4 aasta tagant, valimisõigus 22, saadikuks saamiseks peab olema 30). Ei saa eelnevalt mõne välisriigi teenistuses olnud isik. Täidesaatva võimu kõrgemaks esindajaks samuti parlament. Täidesaatva võimu teostamiseks valis parlament presidendi, kes valis valitsuse – ametisse 1 parlamendi ametiajaks, võis hiljem kandideerida. Presidendi valimisprotseduur on täpselt määratlemata. Kohtud on sõltumatud. Kõrgemat kohtuinstantsi ei olnud määratletud
Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumendid
Toetati riigi suuremat sekkumist majandusse Kõrgemate maksude kehtestamine abivajajate aitamiseks (ebavõrdsuse vastu) SAKSAMAA Saksamaa pärast I MS Poliitiline olukord *raskes olukorras, oli sunnitud kapituleeruma 1919 a Compiegne rahuga *keisrivõim kaotatakse *1918 a tuleb kokku Üle Saksamaa Nõukogukongress (enamik sotsiaal.demokrat.) anti üle võim Rahvuskogule. *1919 Rahuskogu valimised (Veimari linnas) võetakse vastu konstitutsioon, säilib kuni Hitleri tulekuni. Veimari Vabariik 1919-1933 *Parlamentaarne riigikord. *Saksamaast saab vabariik, demokraatlik riik *kõgeim võimuorgan Riigipäev (valitatakse proportsionaalse valimissüsteemi käigus) kõik erakondade parteid, saavad valimiskohti nii palju, kui palju on saadud % ehk 30% - 30 kohta parlamendis. Riigipäev pärast valimisi moodustavad ise valitsuse - parlamentaarne riigikord
riigi suveräänsuselt rahvasuveräänsuse poole, seda siiski piiratult. Tõsiselt võetav samm uue põhiseaduse poole tehti 23.25. veebruari 1936. a referendumil, kus eelnõus ,,Eesti rahva otsus Rahvuskogu kokkukutsumiseks" küsiti, kas oleks vaja kokku kutsuda kahekojaline Rahvuskogu, et täiendada ja/või asendada 1933. a põhiseadust. Rahvuskogu kokkukutsumine sai heakskiidu. Riigivanem kutsus 1936. a detsembris valitud Rahvuskogu kokku 1937. a veebruaris ja kokkutulnud Rahvuskogule esitas riigivanem uue põhiseaduse eelnõu. Rahvuskogu võttiski vastu uue põhiseaduse, esitades töö tulemused riigivanemale. Riigivanem kuulutas põhiseaduse ja selle elluviimise seadused 17. augustil 1937 Kadrioru lossis pidulikult välja ja uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. 1937. a põhiseadus oli tublisti mahukam seni kehtinust. Nimelt sisaldas 1920. a põhiseadus 89 paragrahvi, aga 1937. a põhiseadus 150 paragrahvi. Põhiseaduses oli ulatuslik peatükk ,,Eesti
moodustama ka uue valitsuse. Nii läks Itaalias võim fasistide kätte. 1926.29 kujunes Itaalias totalitaarne fasism. Saksamaa. Pärast revolutsiooni puhkemist Saksamaal 1918 ja keiser Wilhelm II põgenemist läks võim Berliinis sotside kätte, kes moodustasid uue valitsuse Rahvavolinike Nõukogu. Eesotsas oli Friedrich Ebert. Valiti demokraatlik arengutee. Detsembris korraldati ülesaksamaailine Nõukogude Kongress, kes otsustas anda võimu Rahvuskogule, mis valiti 1919 algul. Kuna Berliinis üritasid kommunistid võimu võtta, siis asus Rahvuskogu istungeid pidama Weimari väikelinnas. See valitsus oli ebapopulaarne, kuna pidi ratifitseerima Versailles ´i rahulepingu. Hitler 20 04.1889.30 - 04.1945 1925 a. asus rahvasteliit ettevalmistama desarmeerimiskonverentsi. Osa pidid võtma ka USA ja N Liit.S 1937 novembris tõstis Hitler valitsuses päevakorrale eluruumi (Lebensraum) laiendamise vajaduse
töös: M. Altnurme (viide 3), 1. ptk, § 1 alapunkt 2. 24 Ülevaade Õiguskantsleri tegevusest 1938. ja 1939. kalendriaasta kohta. Tallinn, 1940. 25 Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. Vastu võetud 7. aprillil 1938. RT 1938, 36, 315. Vabariigi President määras käskkir- jaga nr 46 alates 1. septembrist 1938 esimeseks õiguskantsleriks Anton Palvadre (RT 1938, 75, 691). 26 Õiguskantsleri instituut sisaldus nii Riigivanema poolt Rahvuskogule esitatud ja Rahvuskogu töö aluseks võetud põhiseaduse eelnõu §-s 44 kui ka Rahvuskogu esimese koja eelnõu §-s 47. Vt Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk 477 ja 495. Riigivanema eelnõu lisas õiguskantslerile prokuratuuri juhi funktsiooni. 27 J. Uluots (viide 22), lk 28. Vt ka A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45 jj. 28 A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45. 29 J. Uluots (viide 22), lk 192. Põhiseaduse Assambleel käis 1991
Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim. Kuni 1938 aastani. Tõsiseltvõetav samm tehti veebr 1936 referendumil, ehk asendada see dedaktsioon. See sai heakskiidu ja Riigikogu kutsusti kokku rahvuskogu ja veebr 1937 esitas riigivanemad rahvuskogule uue põhiseaduse eelnõu. Võetigi vastu uus põhiseadus, kuulutati pidulikult välja 1.jaan 1938 Kadrioru lossis. Eesti sai endale tõepoolest uue põhiseaduse. See oli tublisti mahukam seni kehtinust, varem sisaldas 89 paragrahvi, nüüd 150 paragrahvi. Praegu sisaldab 168 paragrahvi. Kodanike õigused ja kohustused (27 paragrahvi). Kärbiti oluliselt rahva osalust riigivõimu teostamisel, kadus ära rahva algatus.
Esimene probleem: kas parandada olemasolevat PS-st või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase PS väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks PS ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue PS eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu PS lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas PS poolt. Piip teatas, et tema ei hääleta, tammer jäi erapooletuks, Koplus, Post ja Lõvi julgesid vastu hääletada. Rahvuskogu I koja juhataja oli Jüri Uluots, kes oli valitsuse poolele üle läinud, II koja ülemaks Mihkel Pung. ....
Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase põhiseaduse väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks põhiseaduse ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue põhiseadus eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? – ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu põhiseadus lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas põhiseaduse poolt. Uue põhiseadusega likvideeriti rahvaalgatus ja rahvahääletus, mis hakkas olenema presidendi suvast. Põhiseaduse muutmise õigus läks rahvalt ära. Selle pidi edaspidi otsustama kaks järjestikust parlamendikoosseisu
annaabi.ee 
