pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide luuletused riimilised, üheks enamkasutatud vormiks sai näiteks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna- Saksamaal Baieri aladel. Sealsete laulude kuulsaim kogu on "Carmina Burana" ("Beuerni laulud" — Benediktbeuerni kloostri nime järgi, kust XIII saj algusse kuuluv ladina- ja saksakeelne käsikiri leiti).
Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. SE21 kontekstis on eesti rahvuse jätkusuutlikkus väljendatud Eesti kultuuriruumi püsimise kaudu. Üks väga tähtsaks arengu eesmärgiks on ka jätkusuutlik heaolu kasv, mis on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus,
jätkusuutlikkus. See on arengueesmärkide reas esimesel kohal. Et rahvus säiliks ,,läbi aegade", on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Nende mehhanismide tuumaks on kindlasti rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome, rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid:
Sündmused Johannes 23 tahtis paavstiks saada ja vajas selleks raha. Selleks lõi suurejoonelise indulgentside müümise süsteemi. See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli. Õpetuse põhiseisukohad tsehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses. SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. 16. sajand oli kirik oma hiilguse tipul, paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse taga olid tõsised probleemid: paljud vaimulikud elasid üpris ilmalikku elu,
kooslust. Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste sõnadega vaatamata positiivsele dünaamikale valitseb tugev heaolu defitsiit
Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused "Dekameronile" omasest kompositsioonist, algatab rahvuskeelse proosaromaani traditsiooni, värssrom "Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze),
· aplettide läbivaatamise programm appletviewer, asendab veebilehitseja; · silur jdb; · disassembler javap; · varundusprogramm jar; · dokumendikoostamise programm javadoc; · C keele päisfailide genereerimise programm 5 javah ; · digiallkirja lisamise programm javakey; · programm native2ascii, mis konverteerib rahvuskeelse teksti Unicode sümbolite jadasse; · Java-klasside standardteegid; · näited; · dokumentatsioon; · erinevad utiliidid; · Java programmide käituskeskkond (JRE). Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad Kaasaegsed Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad on järgmised: NetBeans, Sun Java Studio Creator, IntelliJ IDEA, Borland JBuilder, Eclipse, ja toetuvad JDK poolt pakutavatele teenustele (service)
talupoegade olukorra parandamiseks. Viidi sisse ka inventariraamatute (vakuraamatute) reform, et välistada suvaliste koormiste kehtestamist. Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus Valancius 1801-1875, esimene talupoegade hulgast pärit piiskop. Õppinud Vilniuse ülikoolis ja vaimulikus akadeemias. Suured teened rahvuskeelse hariduse edendamisel. Tema koolide loomise algatusel oskaks peatselt Zemaitias lugeda juba 50% elanikest. Katolikus piirkonnas väga kõrge näitaja. Usuline kuuluvus määras suuresti lugemisoskuse. Luteri kirik tähtsustas pühakirja lugemist inimese enda poolt. 1897 a rahvaloendus Eestis ja Lätis 80% oskas lugeda (10a ja vanemad) pealinnades Moskva ja Peterburg 60%, Leedus üle 50%, mujal katolikus
Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel. Sealsetest kuulsaim kogu on "Carmina Burana". Francois Villon Elas 1431-1465. Omapärane luuletaja, kelle temaatika oli värviline ja "erinev". Haritud, kuid seadusega pahuksis. Pärast riigist välja saatmist teda enam ei nähtud. Tema teosed: "Väike
Ateena demokraatiat theatrokraatiaks ehk teatri võimuks. 80. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Teater – saatana tööriist. Renessanss: Tragöödiate ja komöödiate taaselustamine Teemade kasutamine originaalloomingus Tänu trükikunstile tekstide levik Rahvuskeelse tragöödia teke Ooperi algus Barokk: Barokktragöödia Klassitsism: Kõrgete ja madalate zhanrite range eristamine, soositud ainult antiigis esinenud zhanrid, kolme ühtsuse reegel, tugev antiigi mõju, ei tohtinud olla vägivallastseene. Romantism: Kreeka algupärandi esiletõus. Kõne võis olla ilma riimideta. Tragöödia ja komöödia ei pidanud enam ainsad zhanrid olema. Toimus zhanripiiride hägustumine. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 20
Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid. Populaarseks kujunes Prantsusmaal ka vagantide luule, mis pilkas kirikut ja kutsus üles inimesi nautima maiseid rõõme. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised ning enam hakati kasutama nelikvärssi. Francois Villon Elas 15. sajandil kirjut elu. Õnnestus ülikooli jõuda, ent halbade sõprade tõttu sattus varguste, kakluste ja pidude keerisesse. Ühe kakluse käigus tappis isegi preestri. Seikles ringi mööda maid halvas seltskonnas. Teda ähvardas vangistus. Pariis lubas teda siiski sinna naasta. Natukese aja pärast olid tal uued pahandused. Taas sattus ta vanglasse, elu oli ohus
haiglatega. Arstide üleproduktsiooni küsimus tõstatus ametlikult 1928. a. Ülikool siiski püüdis oma tudengite arvu hoida ja arstide arvukust reguleerida(alates 1926. a oli arstiõpe pikenenud 6 aastani). "Majaarst" asendus spetsialiseerunud arstiga, kes polnud enam mitte tagajärgedega tegeleja, vaid pigem ennetaja. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel seltside loomise ja rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. Henrik Koppeli (hilisema professori ja ülikooli rektori) algatusel hakkas 1903. a ilmuma ajakiri "Tervis". 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Aleksander Rammul (prof. meditsiinigeograafilise uuringu üldjuht) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Ernst Blessig (oftalmoloogiaprofessor) 1922. a korraldas esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat.
nephro-, holo-, keeles sama astro-, photo- jne. loogika: Helmi, Helme, Helmet); Lisa-o tüve lõppu heakõla pärast: Regina, Victor, physi-o-logos ('looduseuurija'). Diana, Veronica, Viola; Ursula jne. e) Muudest vormidest: Rahvusvahelise terminoloogia partitsiibist: Renate, Renatus>Rene; eelis gerundiivist: Amandus, Amanda, rahvuskeelse(te) ees: Miranda jne. 1) puuduvad emotsionaalsed ja Negatiivse tähendusega hinnangulised kõrvaltähendused omadussõna: Barbara. (argiculturist ja peasant (ingl.k), pediculosis 2. Kohanimevaramu: ja lousiness (ingl. k). Augusta Raurica-Augst (Sveits); 2) monoseemsus kõikides keeltes: Augusta dermatitis. Treverorum Trier (Sksm); Augusta
nö "rahvusteaduste" arendamisele. Rahvusliku teaduse ja kaadri kujundamine oli eesmärk ka arstiteaduskonnale. Ettevõtmine oli paraku rajatud õhukesele kultuurikihile ning rangelt teaduse vaatevinklist vaadates tõid vastaval suunal ette võetud sammud aegajalt pigem kahju nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside loomise, aga ka rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. 1903. a hakkas ilmuma hilisema professori ja ülikooli rektori, Henrik Koppeli (1863-1944) algatusel ajakiri "Tervis". Iseseisvas riigis areng jätkus. Suur osa toonasest meditsiini- ja tervishoiualasest initsiatiivist oli koondunud Eesti Arstideseltside Liidu kätte Arstidepäevade korraldamine, Tervishoiumuuseumi ning ajakirja "Eesti Arst" väljaandmine (toimetajad eri aegadel professorid Siegfried Talvik, Artur Valdes)
annaabi.ee 
