agoonias inimest avatud suu ja ,,tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. ,,Karje" on üks tähtsamaid Norra kusntiaardeid. Selles on saanud rahvusvaheliselt tuntud sümbol, mida kasutatakse sageli originaal- või muudetud kujul reklaamides. Munch lõi sarnaseid maale mitu versiooni eri tehnikates. Oslos asuvas Munchi muuseumis on hoiul 1910 valminud temperamaal ja üks pastellimaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal 1893. aastast. Neljas versioon, pastellimaal, on miljardär Petter Olseni kogus. Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal. ,,Karje" on sageli varguste ohvriks langenud. 1994 varastati Norra rahvusgalerii maal, kuid see leiti mõned kuud hiljem. 2004. aastal varastati Munchi muuseumist ,,Karje" ja ,,Madonna". Mõlemad maalid leiti 2006. aastal. Nad olid saanud kannatada. Pärast restaureerimist pandi nad uuesti välja 2008. aasta mais.
Teine maal oli koostöö ühe vanema ning juba tunnustatud meistriga, Masolino da Panicale'ga. Firenzes oli Masacciol võimalus õppida Giotto di Bondone pealt ning seal sai ta sõpradeks ka Alberti Partido, Brunelleschi ja Donatelloga. 1423. aastal reisis Masaccio koos Masolinoga Rooma: sellest alates oli ta vabastatud kõigist gooti ja bütsantsi kunsti mõjudest, mida võis veel näha tema altarimaali keskmises pildis, kus on Madonna lapsega, hetkel asub see maal Rahvusgaleriis Londonis. 1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe, Felice Brancacci, poolt tegema freskode tsüklit Santa Maria del Carmine kiriku Brancacci kabeli seintele Firenzes. See tsükkel kujutab stseene Peetruse legendist. Fresko Pearaha keskseks motiiviks on maksu nõudmine jüngrite keskel viibivalt Kristuselt. Rahata Kristus saadab Peetruse järve äärde, et ta püüaks kinni kala ja võtaks selle kurgust
maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Mitmes kompositsioonis on Julius II ja tema järeltulija Leo X portreelisi kujutisi. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli
kl Sittowi Mees punase mütsiga üks variantidest asub Milaanos, teine Detroidis. Neid on võimalikekes Sittowi autoportreedeks peetud. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Maalid ja nende asukohad "Christian II portree" (15141515, Kopenhaagenis Riiklikus Kunstimuuseumis) "Maarja taevaminek" (Washingtonis Rahvusgaleriis) "Maarja lapsega" (Budapesti Kunstimuuseumis) "Kristuse taevaminek" (Londoni erakogus) "Aragoni Katariina portree" (Viini Kunstiajaloolises muuseumis) "Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroidi kunstiinstituudis) "Mehe portree" (Haagis Mauritshuis'is) "Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib - "Madonna lapse ja linnuga" - Berliinis Dahlemi maaligaleriis, parem tiib - "Diego de Guevara portree" - Washingtonis Rahvusgaleriis. "Munga portree" (Metropolitani Muuseumis New Yorgis)
*värvid on mahedad ja pastelsed, mulle meeldib, sest on kuidagi rahustava toimega Helene Fourment lastega, 1635, õlimaalitehnikas puidul *asub Louvre'is Pariisis, Prantsusmaal *heledates toonides, taust ja inimesed sulanduvad kokku *on näha, et naine on jõukas- seljas on ilus pikk kleit ning pead kaunistamas kübar *mulle meeldib maal, sest see on perekeskne ja lihtsa ülesehitusega DIEGO VELÀZQUES (1599-1660) Vana naine mune keetmas, 1618, õlimaalitehnika *asub Sotimaa rahvusgaleriis Edinburghis Inglismaal *kasutatud on kontrastseid värve *pilt on tumedates toonides *näha, et inimesed on päris jõukast perekonnast- hoolitusetud välimus ja kenad riided *detailid on välja maalitud *on näha, et väike poiss õpib vanaemalt uusi tarkusi Ema Jerónima de la Fuente, 1620, õlimaalitehnika *asub del Prado muuseumis Madridis Hispaanias *mustas nunnarüüs ema de la Fuente tundub olevat võimukas naine *tal on käes rist, käes piibel ning näos tõsine ilme *sünged toonid
kirjutanud ''Johannes de Eyck fuit hic 1434'' ehk Jan van Eyck oli siin, 1434. Lisaks sellele on seal ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun ehk kiusatuse sümbol. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Selline pilt võiks tähendada õnnelikku abielu, kuid tegelikkuses paar ei saanud lapsi ning hiljem pidas Arnolfini armukest. Praegu asub teos Londoni Rahvusgaleriis (National Gallery). ''Mees punase turbaniga'' on Jan van Eycki oletatav autoportree. Maalil jääb silma habemetüükas nägu ja kõõritav pilk. Pildi raami ülaosal on tagasihoidlik moto: "Nagu ma suudan". Raami alaosale on kirjutatud: "Jan van Eyck tegi minu 21. oktoobril 1433." Maal on väga väikeste mõõtmetes ehk 25,5 cm x 19cm. Maal asub Londoni Rahvusgaleriis (National Gallery). 3
astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. 3 Elulugu Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse. Aastatel 1504-08 oli ta Firenzes. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508 läks Rooma, kus teenis paavst Julius II juures ja dekoreeris sel ajal paljusid saale Vatikanis. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu, töödest nagu freskod ja lihtsamad maalid. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi-ja värvitaju. Kindlasti suurimaid kõrgrenessanssimeistreid, kelle tööd vapustavad paljusid
pika perioodi vältel. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milaanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497. aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus. 1499. aastal lahkus Vinci Milaanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis
loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. Püha õhtusöömaaeg "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed
• 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. • "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495–1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed
sümboliseerib igavest truudust ja puhtust. Ka värvide mängul on oma osa. Pruudi roheline kleit on rohelist ehk viljakuse värvi, voodi punane kangas on kire värvi. Hämmastav on aga see, et pruut polegi rase, vaid tema asend toob esile kõhu, mida peeti ilu keskpunktiks. Võiks ju arvata, et selline sümboolne teos tagab õnneliku abilelu ja igavese armastuse, kuid tegelikkuses läks kõik vastupidi paar ei saanud lapsi ning hiljem pidas Arnolfini armukest. Praegu asub teos Londoni Rahvusgaleriis. ,,Kantsler Rolini Madonna" on järjekordne imetlusväärne teos van Eycki omadest. Paleetaolises ruumis istub Maarja, süles Kristus, kes on tõstnud oma õnnistava käe põlvitava kantsleri poole. Kristuse käes on
valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed
korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse
Kuningate kummardamine 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. Madonna kaljukoopas 4 "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed
kujutamine. Püha õhtusöömaaeg 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre'i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495– 1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed.
maali , mis põhines St. Anne sarzile, mida kümme aastat varem jumaldas kogu Firenze. Maal ise, udune ja vähese alatooniga, osalt tänu oma õpilaste selgele tööle, allub täielikult sarzi, mis on ilmselt esimene versioon kuulsast altarist, ettevalmistusmaalide peenusele. Nende aastate jooksul lõpetasid vennad De Predid meistri juhendamisel koopia Madonna grotist, mida alustati 15. sajandi viimastel aastatel Concezione kabelile San Francisco Grandes Mianos, ja mis asub praegu Londoni Rahvusgaleriis. See oli ilmselt tema lühikese Roomas oldud aja jooksul, kui Leonardo tegi mitmetähendusliku ja delikaatse Ristija Johannese, mille ta viis endaga Prantsusmaale kaasa. Mõned teised tööd, mis on praegu kadunud, on nen dest viimastest aastatest: Judith, Madonna lapsega, mis on maalitud Roomas Balassarre Turinile, Paavst Leo X alluvale, ja kuulus Leda, mille Leonardo ilmselt tegi Roomas oma protektorile Medicile ja millest on mitmeid variatsioone ja tõlgendusi sama ajast kunstnikelt
loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi
hiigelmaali "Kristuse ilmumine rahvale". Kunstnik töötas teose kallal 20 aastat Itaalias. Keskne kuju ei ole maalil Jeesus, vaid Johannes, kes osutab taamalt lähenevale Kristusele: "Vaadake, sealt saabub õige Messias!" Kuigi teosest õhkub ehk liigset akademismi, ei saa me eitada autori õnnestunud kompositsiooni ning kõigi ühiskonnakihtide esindajate oskuslikku karakteristikat. Kauneim "Kristuse ristimine" asub aga Rahvusgaleriis Londonis. Selle autoriks on Piero della Francesca (14161492). Aleksander Ivanov. Kristuse ilmumine rahvale. Tretjakovi Galerii, Moskva. ____ 1 Hebron väikelinn Palestiinas Jeruusalemmast lõunas, kuhu olevat maetud juutide esiisa Aabraham; tänapäeval kuulub linn Jordaaniale, kuid on okupeeritud Iisraeli poolt 2 eremiit (kreeka k. `eremus' üksildane); erak; siit ka (läbi prantsuse keele) ermitaaz erakla, eremiidi
loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. Püha õhtusöömaaeg "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi
loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. Püha õhtusöömaaeg "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495–1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi
Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgatat kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid. Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad
maalima kaks külgmist pilti ja ühe keskse pildi. Teha tuli need õlivärvidega ja kujutama pidid need Neitsi Maarjat Jeesuslapsega, keda ümbritsevad inglid , kaks prohvetit ja neli laulvat inglit. Lepingus oli isegi kirjas, mis Neitsi Maarjal seljas pidi olema: ultramariinsinist rüü ja kuldbrokaadist karmiinpunast kleiti, mis on ääristatud rohelise brokaadiga. Tegemist on tegelikult kahe maaliga, millest üks asub tänapäeval Louvre'is ja teine Londoni Rahvusgaleriis. Siis puhkes aga katk. Suri kümneid tuhandeid inimesi, kõik püüdsid üksteisest eemale hoida, et mitte katku saada. Selle vastu polnud kaitset ja polnud ravimeid, jäi üle ainult põgeneda. Varju leidis Leonardo kaugemal põhja pool, orgude ja allikate keskel, kus ta unustas katkuohu. Arvatakse, et seal, kuhu läksid põgenikud ja ka Leonardo, ühte koopasse, leidis ta Madonna kelle kütkestav nägu ja kaunis olek andis talle ainet maalida ,,Madonna kaljukoopas"
Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgatat kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid. Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad
annaabi.ee 
