omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu pole hiljem suuri muutusi. kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood on esimesed, kes sel määral tuginesid oma STEN SAAREKIVI 12 HUM tuntud. Ja neid esineb ka tänapäeval. muusikas regivärsilisele rahvaviisile. "Meil aiaäärne tänavas" "Põhjavaim" "Mu süda ärka üles" "Leelo" "Talvine õhtu" "Laulu eestvõtja" Mõlemad heliloojad on esimesed, tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.
Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Ta tugines oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. TEOSED Cyrllius Kreegi loomingu kuulsaimaks osaks on koorilaulud Meil aia äärne tänavas (L.Koidula) Meie err Sirisege, sirisega sirbikesed Maga, maga Matsikene
kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit. Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest enamik tugineb rahvalaulule. Tema kooriteoseid on nimetatud ka koorisümfooniateks. Suur osa tema kooriloomingust tugineb ka vaimulikule rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik. Peale koorimuusika leidub Kreegi loomingus veel orkestrisüite, ansambliteoseid ja vokaalsümfoonilist muusikat , eriti armastas ta puhkpilliansambleid.
eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Temahelikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlaltpolüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
meloodia ka rahvalaulu enese harmooniast, rütmist ja vormist. 7. Iseloomusta Mart Saare koorimuusikat. Milline teema läbib suuresti loodud koorimuusikat? Mart Saare loomingu põhiosa moodustavad u 300 koorilaulu ja 140 soololaulu. Lüürilises koorimuusikas on väga oluline koht loodusmotiividel. Noorena käis Eesti maakondades rahvaviise kogumas ning lõi palju rahvaviisiseadeid. Samas laulud, mis ei tugine otseselt kindlale rahvaviisile, suutis edasi anda rahvuslikku hingelaadi. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 8. Kuula Mart Saare soololaulu ,,Must lind“. Iseloomusta oma sõnadega, kuidas võis
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuremaid muutusi. Kreegi helikeeles peegeldub helilooja rahulik ja tasakaalukas iseloom, muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ka kasutas ta järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid nagu kaanonit, ostinaatot ja imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Cyrillus Kreegi loomingut Mart Saare omaga- mõlemad on esimesed, kes sel määral tuginesi oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Ka varasemad põlvkonnad olid regivärsile tuginenud kuid Saare ja Kreegi käsitlus oli uudne- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis mitmekülgsemad. Sageli tajutakse nende harmooniat ja meeleolu kui midagi eriliselt karget ja ,,põhjamaist", erinevat nii Kesk-Euroopa kui vene muusikast. Kreek tundis hästi ka Lääne-Euroopa varasemat koorimuusikat ning sidus sageli rahvaviise vana
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". 4 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja
ei pöördunud. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab aga valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Sellest ajast süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade, kõnelähedase laulu ja sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste,
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Saar suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Saare looming on sarnane Kreegi omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Saare ja Kreegi regivärsiline rahvaviis oli uudne, nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid varasematest hoopis põnevamad. -6- 4. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.emic.ee/helilooja/martsaar • http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek • http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm • „Hüpassaare laulik Mart Saar“ Tln. "Eesti Raamat". 1982. • http://et.wikipedia
Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise muusikas kohtuvad rahvaviis ja XX sajandi kompositsioonitehnikad: lineaarne polüfoonia ja heterofoonia, modaalne mõtlemine ja sonoristlik kõlaväljendus. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed
poolt . Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane). Sarnasused: · Esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. · Regivärsi uudne käsitlus- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis põnevamad. · Põhiosa loomingust moodustasid koorilaulud. · Mõlemad kirjutasid vokaalsümfoonilist muusikat. Erinevused: · Kui Saarel esikohal lüüriline, emotsionaalne väljenduslaad, siis Kreek on rohkem indtellektuaalne muusik. · Kreek kirjutas muusikat orelile, Saar aga klaverile.
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Teoseid: Sirisege, sirbikesed Mu süda, ärka üles Peeter Süda (1883-1920) oli 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis. Ta sündis Saaremaal talupoja perekonnas. 1902-1911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli- ja kompositsiooniklassis. Süda tundis sügavat huvi Bachi polüfoonilise muusika vastu. 1912. aastal asus Süda elama Tallinna, töötades Tallinna kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõpetajana
loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga suurejooneline vormiarendus. Süda tundis põhjalikku huvi polüfoonilise kirjaviisi lihtsate vahenditega. vastu, see on ka tema muusika nurgakivi. Peeter Süda (30.01.1883 Atla, Lümanda vald - 03.08.1920 Tallinn) · Süda ainus rahvaviisile tuginev oreliteos on "Pastoraal". Ainus kooriteos - "Linakatkuja" · Oli 20. sajandi teisel kümnendil silmapaistvamaid organiste Eestis, samuti helilooja, silmapaistev orelikunstnik ja hea pedagoog. Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn)
Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane). Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Noores eesti rahvuskultuuris arutleti 20. sajandi alguskümnenditel tuliselt selle üle, missugune peaks olema eesti kunst ja muusika ning mille poolest peaks ta eristuma teistest euroopa kultuuridest. Leiti, et parim moodus saavutada rahvuslikku omapära on rahvusele eriomaste nähtuste kasutamine - muusikas oleks selleks regivärsiline rahvaviis. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema
esile terava kriitika ning loomulike kõneintonatsioonide kasutamine ooperites lõi suure vastuolu tolle aja konventsioonidega(selge eristusjoon retsitatiivi ja aaria vahel) Mussorgski teosed kriibivad kõrva ebatavaliste kõlavärvidega. Mussorgski elu ja loomingu motoks: Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Muusika on allutatud sisule. Teemad elulised, sageli satiirilised. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia. Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile. Harmoonia on ebareeglipärane. Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid(Soololaul ´´Kirp´´) 2.2 Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus Karevo mõisas. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta lõpetas junkrukooli 1856 Peterburis(vt. pilt 8). Karjääri alustas ta kui ohvitser keisriarmees. Kuid olles teenistuses Peterburis, kohtus ta heliloojate Nikolai Rimski-Korsakovi (kelle sünnist
MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Võimas rühm ehk Vene viisik-Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - Mussorgski, Rimski-Korsakov, Borodin. Taotlesid rahvuslikkust, lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Mussorgski elu ja loomingu motoks: elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile Harmoonia on ebareeglipärane Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid Soololaul Kirp o Ooper Boris Godunov o Oopereid nimetab rahvadraamadeks-rahvas aktiivne tegelane, kes võtab osa sündmustest a mõjutab nende käiku o Ajalooline süzee, kuid kajastab kaasaja probleeme o Puskini draama ainetel o Kroonimisstseen-pidulik, kirikukellade võimas kõla (13.saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst)
Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu. Teoseid: · Sirisege, sirbikesed · Mu süda, ärka üles Heino Eller (1887-1970) Oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana. Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid
zanr. Ta on kirjutanud soololaule rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Saare lauludes on nii loodustemaatikat, tundelist armastuslüürikat kui ka filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tema kõrgetasemelisi soololaule võib võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on Saar kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (,,Tantsulaul", ,,Pulmalaul", ,,Kui mina laulan"). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga
annaabi.ee 
