Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees)
NL, Albaania, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungari, · Prantsusmaa Poola ja Rumeenia 1946-1954 IV vabariik Hiina kodusõda Kolooniate kadumine · 1946-1949. · Saksamaa 1949 Saksa Liiduvabariik · Rahvavabastusarmee. Konrad Adenauer Mao Zedong Sotsiaalne turumajandus · Guomindang. Chang Kaishek · 1.10.1949 Hiina Rahvavabariik. India vabanemine · Hiina vabariik Taiwanil. · Rahvuskongress. Võidurelvastumine Mahatma Gandhi · Tuumarelvad
2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2. de Gaulle Jugoslaavia riigijuht 3. Zukov 3 Nõukogude Liidu marssal, juhtis Punaarmeed lahingutes 4. Tito Moskva ja Stalingradi all 5. Eisenhower 6 Soome kaitsejõudude ülemjuhataja, hilisem soome vabariigi 6. Mannerheim president 7. Rommel
13.mai Saksa-Itaalia väed kapituleeruvad Põhja-Aafrikas. 9.juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias 12.juuli Vene pealetung idarindel 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse. 3.september Itaalia kapituleerub. 1944 6.juuni USA, Suurbritannia ja Kanada väeosad (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) maabuvad Normandias. 25.august Pariisi vabastamine 19.september Soome ja NSV Liidu vaherahu. 20.oktoober Vene väeosad ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastavad Belgradi. 23.-26.oktoober Jaapani laevastik saab Leyte merelahingus lüüa. 25.detsember Peatatakse Saksamaa pealetung Ardennides. 1945 17.jaanuar NSV Liidu väeosad vallutavad Varssavi 4.-11.veebruar Krimmi konverents, Churchill, Rosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist. 7.märts USA väeosad liiguvad üle Reini jõe. Märts- apr. Saksamaad ümbritsevad lääne poolt Usa, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSV Liidu väeosad. 21
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek
Hiina ja Tiibet Juhendaja: H. Koitel Tallinn 2008 Sissejuhatus Tiibet, millel on kümmekond sajandit pikk ajalugu, religioon ja kultuuripagas, oli aastatel 1913-1949 de facto iseseisev, rahumeelne ja budistlik riik, mis omas sõltumatut keskvalitsust, raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhitud propaganda tõi
koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda , et vältida uut sõda Euroopas. 1952 Euroopa Söe ja Teraseühendus Nato vastukaaluks asutas Nsv liit 1949 aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1955 aastal moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni (NSV liidu diktaadi elluviimise vahendid) HIINA KODUSÕDA Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek
detsember - Teherani konverents. 1944 27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad. 6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) Saksamaa vastu ("Overlord"). 25. august - Pariisi vabastamine. 19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel. 18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus. 22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse. 20. oktoober - NSV Liidu väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastasid Belgradi. 23.-26. oktoober - Jaapani laevastik sai Leyte merelahingus lüüa. 24. november - Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla. 25. detsember - Peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung. 1945 17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi. 4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist. 7. märts - USA väed liikusid üle Reini jõe.
28. november-1. detsember - Teherani konverents. 1944 27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad. 6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) Saksamaa vastu ("Overlord"). 25. august - Pariisi vabastamine. 19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel. 18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus. 22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse. 20. oktoober - NSV Liidu väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastasid Belgradi. 23.-26. oktoober - Jaapani laevastik sai Leyte merelahingus lüüa. 24. november - Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla. 25. detsember - Peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung. 1945 9 17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi. 4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist. 7
vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal
Paari kuu jooksul saksa vägedest on vabastatud peaaegu terve Valgevene, Ukraina, Baltimaad. Sakslased on sunnitud kapituleerima. Soome tahab minna sõjast välja ning sõdib sakslastega, kellega veel mõne aja varem oli koostöö, et oma maad vabastada. Augustis Punaarmee aitab vabaneda Rumeeniale, järgmisel kuul Belgiale. Sügisel oli toimunut mitu sündmust: oli hävitatud Jaapani laevastik, Soome ja NSVL sõlmivad Vaherahu lepingut. 20. oktoobril NSVL väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee vabastasid Belgradi. 25. detsembris peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung. 17. jaanuaril 1945.a. NSVL väed vallutasid Varssavi. Joonis 5. Punaarmee lennuk 10 4-st 11-ni veebruarini toimus Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist.
Tegelikult ei saavutatud Pariisi rahukonverentsil midagi (ei kaotatud välismaalaste privileege, ei saanud tagasi Saksamaale kuulunud valdusi) Kokkuvõttes siis oli Hiinas maailmasõja eel kaks jõudu: Chang Kaiseheki juhitud valitsus Nankingis ja Loode-Hiinas kommunistid, keda ei suutnud valitsus kontrollida. Page 2 of 1 Kodusõda Pärast Jaapani kapituleerumist haaras kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oma valdusesse Mandzuuria, saades enda käsutusse kogu relvastuse, mis Punaarmee oli jaapanlastelt ära võtnud. Nii läks kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle HKP kätte. (ca veerand riigi territooriumist). Ülejäänud ala kuulus veel Goumindangile. 1946. aasta kevadel algas mõlema vahel jälle kodusõda. 1949. aasta aprillis langes kommunistide kätte Nanking. Chang Kaishek, koos ca 200 000 mehe ja enamuse riigi kullavarudega taandusid Taivani saarele
kasvatustöölaagrid (nn 7.mai laagrid), mille asukad pidid töö tegemise kõrvalt pähe õppima „Punast raamatut” (Mao Zedongi tsitaatide kogumik). Laialdaselt hakkas vohama Mao isikukultus. HIINA Hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit- põletati maha templeid ning kloostreid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid. Selle kõrval kritiseeriti ka lääne mõtte- ja elulaadi. Kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi Rahvavabastusarmee kontrolli all spetsiaalsed hungveipingide (e koolinoortest ja üliõpilastest moodustatud punavalvurite) ja töölisnoortest moodustatud zaufanide salgad. HIINA Kultuurirevolutsiooni peamiseks tulemuseks oli Mao Zedongi absoluutse võimu kindlustumine, koos sise- ja välisriikliku autoriteedi saavutamisega. 1970.aastate alguses järk-järgult kultuurirevolutsioon vaibus. Selle tulemusena oli tapetud või nälga
3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu. Esialgu oli ülekaal G poolel, 1948 a. toimus aga kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ning vallutasid suurema osa Hiinast.
Juuni ja juuli paiku kasvasid kaheparteivahelised konfliktid suureks. 46 lõpp, 47 algus algas uus kodusõda. Rahvuspartei tagasi Nanjingi, läbiräkimsitest ei olnud eriti mingit kasu. Jällegi püüdis järgmine USA suursaadik Hiinas, George Marshall, võtta enda peale vahendaja rolli. Samas 47. Aastal pöördus tagasi USA-sse, nähes et see täiesti mõttetu. Alguses Guomindang paremini valmiks sõjaks. Esimene pöördepunkt 20 veebruaril 1947 lahing, seal rahvavabastusarmee purustas Guomidangi üksusi. Selleks ajast peale Guomindang pigem kaitsega kui rünnakuga. Suur üleriigiline rahvavabastuarmee rünnak 47. aasta juunis. Muutsid oma rünnaku strateegia nn. rindesõjaks. Aeglane, terve rindejoon. 48. aasta septembris alustati kolme kampaaniat, hiljem nim. Vabastussõjaks. 49. Aasta jaanuariks terve Mandzuuria ja suurem osa Põhja-Hiinast kommunistide võimu all. Hiljem paljud analüütikud mõtisklesid, kuidas see sai juhtuda. Päris palju
läbi viia maareformi, nendes piirkondades kus võimul olid võeti suurmaaomanikelt maa ja jagati vähese või lausa maata talupoegade vahel ära. Teiselt poolt: Guomindang oli suutnus suured linnad enda kätte jätta, aga pärast II ms oli raskusi nende varustamisega ja 1946-47 puhkes suur nälg, hukkus umbes 10 miljonit inimest. See vähendas nende populaarsust. Ka sõjaliselt osutusid kommunistid tugevamaks, nende armees, mis kandis nimetust Hiina Rahvavabastusarmee, oli rohkem mehi. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui taanduda Taiwani saarele. 1949. aastal kuulutati mandril välja Hiina Rahvavabariik ja Taiwani saarel Hiina Vabariik. Hiina Rahvavabariigis oli võimul kommunistlik partei eesotsas Mao Zedongiga. Algas nähtus maoism/mauism talupoja osatähtsus uue ühiskonna ülesehitamisel. Tähtsustas end kui võrdväärset riiki NSVL-u kõrval. Kui maareform oli läbiviidud, siis alustati ka kollektiviseerimistega. Hakati rajama ühismajapidamisi
annaabi.ee 
