5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest omandas 2009. aastal loodud ning Aasmäe juhitud MTÜ Entsüklopeedia. 10. Aasmäe oli NSV Liidu rahvasaadik aastast 1989–1991. 11. Aasmäe oli Tallinna linnapea aastast 1990– 1992. 12. Aastal 1991 juhtis ta ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimist ("Aasmäe komisjoni"). 13. Ta oli NLKP liige aastast 1975–1990. 14. Ta oli üks Arengupartei asutajatest 1996 aastal.
● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden
aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965)
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja
ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees"
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!”
lõpetas aastal 1953. Pärast seda oli Kiisk Tallinna draamateatri näitleja ning aastatel 1955 1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastal 1980 sai Kiisk Eesti NSV rahvakunstnikuks. 2001. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Kaljo Kiisk oli ka ühiskondlikult väga aktiivne: 196287 Eesti Kinoliidu juhatuse I sekretär, 198090 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik (alates 1985. aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige), 198991 NSV Liidu rahvasaadik, 19952003 Riigikogu liige. 1965 anti talle Eesti NSV teenelise kunstitegelase ja 1980 Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus, 1985 ENSV riiklik preemia. Kaljo Kiiska peeti näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Tema filmid, neid on kokku 17, käsitlevad valdavalt murrangulisi sündmusi eesti rahva elus, ja Kiisk püüdis, nii palju kui lubas tsensuur, neid sündmusi näha mitte ainult must-valgelt. SIIS VÕIKS PANNA VEEL TEKSTI TEMA ISELOOMU KOHTA ! Lavastajana:
Fosforiidisõjas osalenute sõnad kiidavad, et Eesti uuemas ajaloos oli selle võitluse üheks peamiseks ülesandeks rahva liitmine. Heinz Valk (Ilta Sanomat, 15/10 88) : ,,Fosforiit oli esimene, mis ühendas eesti rahva." Ikka ja jälle küsitakse: millest algas N Liidu lagunemine? Esimesed nähtavad mõrad ja augud löödi impeeriumi müüri Eestis puhkenud fosforiidisõja käigus. Geograafiadoktor, Leningradi Riikliku Ülikooli professor, NSV Liidu rahvasaadik Sergei Lavrov (Õhtuleht, 19/10 89) : ,,Praegu mäletavad vähesed, millest see kõik algas. Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. Ma tunnen seda piirkonda hästi. See on Eesti eluallikas, omapärane pinnavee reservuaar. Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis."
Kohe järgnes ka Lisl Lindau kutse, ning Kaljo Kiisast sai tollase eesti teatri olulise näitlejanna partner duetis "Dzinnimäng" (1984). 1992. aastal pälvis ta meesnäitleja aastapreemia osade eest etendustes "Põgenemine" ja "Mu süda on mägedes". Lisaks näitleja ja rezissööritööle oli Kaljo Kiisk ka Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Keskkomitee liige, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik aastatel 1980-1990, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1985. aastast ja NSV Liidu rahvasaadik aastatel 1989-1991. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003 aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Aastatel 1962-1987 oli Kaljo Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Talle on omistatud ka hulgaliselt preemiad: 1965. aastal ENSV teeneline kunstitegelase aunimetus 1978 üleliidulise filmifestivali peapreemia 1980 ENSV rahvakunstniku auhimetus 1985 ENSV riiklik preemia
Inglased olid aga teisel arvamusel. Wilde leidis, et kõlblusele kuuluvad madalamad ja vähem intellektuaalsed vallad. · 1895.aastal 25.maist oli ta unustatud. Tema näidendeid ei mängitud, raamatud põletati ja võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist. · Kohtust sõitis Wilde Pentoville vangimajja, kus ta pea paljaks aeti ja ta pidi minema vanni, mille vees olid mitmed end juba pesnud. Vaksalis oodates enne Lõuna- Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. · Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut. · 1897 aastal 19.mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960.aastal
majaseintele. Kutsuti kõiki muulasi hävitama eestlasi kui natsionaliste. Intrid ja TKÜN said NSV Liidu Rahvasaadikute kongressi 6 esindajat ehk 15% kogu Eesti delegatsioonist. 15. mail 1990 korraldas Interrinne Toompea ründamise. Valitses reaalne oht, et Ülemnõukogu hoone vallutatakse ning valitsus ja rahvaasemikud võetakse vahi alla. · Ürituse üldine koordinaator oli Dvigateli peadirektor, nüüd juba NSV Liidu rahvasaadik Vladimir Jarovoi. Aktsioone vabas õhus Toompea lossi esisel väljakul juhtis sõjaväelise tasytaga üks Interrinde juhte Mihhail Lõssenko, kes oli moodustanud nõukogude võimu taastamiseks töölisrühmad. Mässajate tegevust Toompea lossi sees koordineerisid impeeriumimeelsed saadikud Vladimir Lebedev, Sergei Petinov, Ülemnõukogu ,,Võrdsete õiguste eest" saadikurühma esimees Pavel Panfilov ja Aleksei Zõbin.
Neist kõige tuntumad on ,,Hullumeelsus", mis Nõukogude Liidus Keelati ning ,,Nipernaadi", mille eest sai Kiisk 1984. aastal auhinna parima rezissööritöö eest III Nõukogude Eesti filmifestivalil. Kaljo Kiisk on ka tuntud näitlejana filmist ,,Kevade" ning seriaalist ,,Õnne 13". Aastatel 1962-1987 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse I sekretär, aastatel 1980-1990 ENSV Ülemnõukogu saadik ning aastatel 1989-1991 NVS Liidu rahvasaadik. 1985. aastal anti talle ENSV riiklik preemia. Kaljo Kiisk suri 20. septembril 2007. aastal. 15 Kasutatud kirjandus http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=117&lang=est&action=view&method=biograafia Eesti Muusika Biograafiline Leksikon. (1990). Tallinn: Kirjastus ,,Valgus". (lk. 30-31 Heino Eller, lk. 280-281 Raimond Valgre) http://ruja
Erasektori mehhanismid ressursside jaotamiseks: · -tasuliste hüviste taseme määramiseks hinnasüsteem; · -eraturu tasakaal - nõudluse, pakkumise tasakaal; · -info firmadele inimeste eelistustest hinnasüsteemi kaudu; · -konkurentsimajanduses on ressursside lõppjaotused efektiivsed. Riigi ja omavalitsuste mehhanismid ressursside jaotamiseks: · -üksikisikud valivad hääletamise teel esindajad 28 · -rahvasaadik esindab valijaskonna seisukohti, selleks: 1. peab rahvasaadik kindlaks tegema valijaskonna seisukohad; 2. kuna seisukohad ei ole ühesugused, siis peab ta otsustama eri seisukohtade tasakaalu (subjektiivsus). 2.5.2. Enamuse otsustus Kuidas toimub demokraatlikes ühiskondades otsuste tegemine? Kuna üksmeelt on raske saavutada, siis võetakse otsuseid vastu enamuse otsustusega, s.t. poolt on üle poole hääletajatest.
Anne. Anne on Pille-Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on nööpidest, juuksed pihutäiest linast. Juuli selgitas mis on lina. Parim sõber. Jäljed- käisid vanaisaga kõrgel nõlvakul, uurisid jälgi. Vanaisa kingitus- vanaisa tõi Pille-Riinile kingituseks pliiatsid. Ta oli õnnelik ja joonistas päris mitu pilti. Tegi näituse. Kõik valisid endale lemmikpildi ja said endale. Rahvasaadik Pimpa. Jüri ja Anuga mängisid valimisi. Pille-riin polnud kaasas käinud ja ei teadnud sellest midagi. Teised seletasid. Pimpa ja Rutsi olid kandidaadid. Võitis pimpa kahe häälega. Helekollane kühvel- väljas hakkas soojaks minema ja lumi sulas. Pille-Riin hiilis hommikul välja, ilma palituta, et vaadata kas tema kühvel on alles. Oli. Mängis, et see tema laps, tahtsid loomaaeda minna, kuid kanu polnud, läksid kinno, vaatasid läbi rohelise klaasi
Pärast seda oli Kiisk Tallinna draamateatri näitleja ning aastatel 1955–1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastal 1980 sai Kiisk Eesti NSV rahvakunstnikuks (isegi NL tunnustatud inimene). Aastatel 1962–1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Kaljo Kiisk oli EKP Keskkomitee liige. Aastatel 1980–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, alates 1985. aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989.–1991. NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kaljo Kiisk Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. Valisin tema, sest loomulikult oleme kõik teadlikult tema rollist ’’Õnne 13’’- nes, kuid samas oli veidi kuulnud tema osalemisest poliitikas. Fakt, et ta 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli vanim Riigikogu liige läbi aegade hämmastas mind väga. Loomulikult tuleb mainida ka tema osalust näitlejana järgmistes saadetes/filmides: "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973)
Kohta ETV 1. ,,Pealtnägija" 1. 187 000 2. ,,Rahva tujurikkuja" 2. 185 000 3. ,,Õnne 13" 3. 172 000 4. "Eesti Vabariigi presidendi 4. 172 000 5. 153 000 uusaastatervitus" 5. ,,Rahvasaadik Pius" Kanal 2 1. ,,Pilvede all" 1. 208 000 2. ,,Naabriplika" 2. 192 000 3. ,,Nädalalõpp Kanal 2ga" 3. 154 000 4. ,,Unustamatu 2014" 4. 150 000 16 5. ,,Viimane võmm" 5. 149 000 TV3 1. ,,Su nägu kõlab tuttavalt 1. 300 000
arvates kõlblusega mingit pistmist olema. Inglased olid aga teisel arvamusel. Wilde leidis, et kõlblusele kuuluvad madalamad ja vähem intellektuaalsed vallad. 1895. aastal 25. maist oli ta unustatud. Tema näidendeid ei mängitud, raamatud põletati ja võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist. Kohtust sõitis Wilde Pentoville vangimajja, kus ta pea aeti paljaks ja ta pidi minema vanni, mille vees olid mitmed end juba pesnud. Vaksalis oodates enne Lõuna-Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut. 1897. aastal 19. mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960. aastal testamendi kohaselt
Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu.Nad käisid sellega Tuule puiesteel sõitmas ja mängisid postiljoni. Anne. Anne on Pille - Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on nööpidest, juuksed pihutäiest linast. Juuli selgitas mis on lina. Jäljed- käisid vanaisaga kõrgel nõlvakul, kus laulsid kõrgepingeliinid. Pille- Riin ütles, et see on maailma äär. Uurisid vanaisaga jälgi. Rahvasaadik Pimpa. Pille-Riin mängis Jüri ja Anuga valimisi. Pille - Riin polnud kunagi valimistel kaasas käinud ja ei teadnud sellest midagi. Teised seletasid siis talle. Pimpa ja Rutsi olid kandidaadid. Võitis Pimpa kahe häälega. 42 Autovänt. Isa käis ikka Pille-Riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks Pille-Riin üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kaasas
.. Maksud Ibrahimbekov (1935) Sündis Bakuus. Lõpetas 1960 Bakuu Polütehnilise Instituudi Tööstuse ja Tsiviilehituse eriala. Õppis 1962-64 Moskvas stsenaristide kursustel, 1971-73 telerezii kursustel. Töötas 1960-62 töödejuhatajana, hiljem trusti peatöödejuhatajana. Alates 1964. aastast on stsenarist, rezissöör. Alates 1965. aastast Kirjanike Liidu liige. Alates 1989. aastast Aserbaidzaani PEN-klubi president, rahvasaadik. Poliitiikas 1985. aastast. 1985-95 Aserbaidaani Ülemnõukogu saadik, 1995- ... Aserbaidzaani Vabariigi Parlamendi saadik. Praegu parlamendis sõltumatu kandidaadina, samas lojaalne valitsevale Uuele Aserbaidaani Parteile. 2005 keeldus Aserbaidaani Parlamendis minutilise leinaseisakuga mälestamast mõrvatud opositsionääri Elmar Huseynovit (1967-2005, ajakirjanik). Pälvinud (Vene) Sõpruse ordeni, Kuulsuse ordeni, Prantsuse parlamendi medali, Rooma Paavsti medali
annaabi.ee 
