sekkunud Riigipöördekatse suruti maha. *1936.a. parlamendivalimistel saavutas Rahvarindesse koondunud vasakpoolsed jõud ülekaaluka võidu. 3 fakti välispoliitika *Inglismaal oli *Välispoliitikas kohta probleem nii India kui üritas Prantsusmaa ka Iiri kindlustada oma iseseisvuslastega
1mai kuulut Bush sõja lõp. pvo-1964Yasser Arafat rühmitus-Iisraeli merrepühk+Palestiina loomine.kasut terrorirün. pärast 6päevastsõda 1967oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud slv-7aug 1949 USA, Sb ja Pr okup tekkis. Pol ülesehitus föde+par demo. Ekstremistlikud v ja p liikum prakt puuduvad.sots turumaj. sdv- 7okt 1949 mitu parteid ühendatud Rahvarindesse. Riigi valitsev partei Sak SotsÜhtsuspartei. Sõjajärgsete piiridega lõigati ära osa tema tagamaadest idas. maj arenenuim sots riik I-Eur. sak üh-3okt, 1990 ühtsus muut võimal prst Berl müüri langemist 1989+ sdv poliitilise süst kokkukuk, 4võitja võimu võimet val Sak ühislt that-lõpp sotsialismi võimule.kokkuhoiupoliitika,ametiüh õigusi piiravad seadused
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit
ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur. Majanduskriisiks nimetakse niisugust olukorda, kus toodetud on rohkem kaupu, kui suudetakse tarbida toimunud on ületootmine. Toimub tootmise vähendamine, mille tulemusena inimesed kaotavad töö, kasvab rahva rahulolematus. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. a
Aastail 1919-39 oli Prantsusmaal ühtekokku 41 valitsust. Ülemaailmne majanduskriis jõudis 1930. aastate alguses ka Prantsusmaale. Vahetuvad valitsused üritasid majanduskriisist jagu saada traditsioonilisi vahendeid kasutades, kuid edutult. Kärbiti eelarvelisi kulutusi ja tõsteti makse. 1934.a. veebruaris korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipöördekatse suruti maha. 1936.a. parlamendivalimistel saavutas Rahvarindesse koondunud vasakpoolsed jõud ülekaaluka võidu. Nn. Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Võeti vastu terve rida seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseaduse alusel anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. Rahvarinde valitsus aga lagunes 1938.a. sügisel sisevastuolude tõttu.
..) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku. Kehtestas töötu abiraha, tasulise puhkuse, lühema tööpäeva. (oli vana demokraatlik riik) Inglismaa- majanduskriis nii väga ei tabanud, seda tänu oma kolooniatele. Delaveeris oma naela, pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie talunikke tabas hinnalangus väga rangalt(põllumajandushindade langus)) Inglismaa vedas
1920. aastatel arenes Prantsuse majandus kiiresti, sest Prantsusmaa sai Ersass-Lotringi maakonna, samuti sai Saksamaalt reparatsioone. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti parem erakonnad. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1530 aastal, kõige rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes 1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa püüdis kindlustada oma üleolekut Euroopas, selleks tuletas ta Saksmaale pidevalt meelde, et Saksamaa oli sõja kaotanud riik ja 1923
usku, konfiskeerimine ja olemasolevate väheste materiaalsete hüvede jagamine tundus paljudele otstarbekohane ja õiglane. Enne valimisi loodi kõikjal rahvarinne – erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ja represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuulunud erakondadega. Iga väiksematki katset kommunistidele vastu hakata karistati erakonna keelustamise, laialisaatmise ja selle liikmete represseerimisega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks ehk rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla
kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel. 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale valimis ühendati kommunistid sotsiaaldemokraatidega töölisparteiks, kes selle vastu olid represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu). Kommunistide eesmärk oli alles jätta vaid need, kes neile kuuletuksid. Seda nimetatakse rahvademokraatiaks. 5)Kui kõik võim oli kommunistide käes, viidi lõpule kõik sotsialistlikud ümberkorraldused- natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, erakaubanduse keelustamine jne. Sotsialistlikku pööret toetas koguaeg NSVL. · 1947 TRUMANI DOKTRIIN e pidurdamisdoktriin: Ühendriigid lubasid seista kommunismi vastu maailmas
Need abinõud ei tekitanud enamikes kodanikes suurt vastuseisu, sest tööstuse täielikust natsionaliseerimisest ja põllumajanduse kollektiviseerimisest esialgu ei räägitud 3. Enne valimisi loodi rahvarinne, s.o erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Vaatamata sellele, et nendes blokkides olid kommunistid vähemuses, said nad endale ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad, kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fasismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu
aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele. Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia
Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Pärast II maailmasõda oli antifasistide püüdeks fasismi ning antisemitismi taassünni vältimine, mis siiski ei õnnestunud. Saksamaa Demokraatliku Vabariigi põhiseaduseks oli 1968.aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Riigis oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Rahvarindesse (Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik). Riigi valitsev partei oli nagu juba ülal mainitud Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands )(SED). Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED) juhtorganiks Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SSÜ) Keskkomitee (KK) ja selle tegevjuhtkond SSÜ KK Poliitbüroo, kuhu 1989. aastal kuulusid: Erich
riigi tellimuse. Neil liikumistel puudus aga üks ühine liider. Seetõttu reaalne pinnas diktatuuri tekkimiseks puudus. Need rühmitused tekitasid ühiskonnas aga ohutunde ja see sundis erinevaid jõude koostööd tegema. Selleks, et diktatuurid ei saaks võimule, moodustati Prantsusmaal Rahvarinne, mis moodustas erinevaid parteisid ja oli mõeldud selleks, et takistada diktatuuri teket. Rahvarindesse kuulusid ka kommunistid. 1936. aasta valimistel võitis Rahvarinne, kes esines ühtse plokina. Võimule tuli Rahvarinde valitsus, mis püsis kuni 1938. aastani. Rahvarinde valitsusse kommunistid ei kuulunud, kuigi olid valitud. Rahvarinne surus läbi: · Puhkuse seadus. Aastas oli võimalik saada 2 nädalat palgalist puhkust kõigil, kes töötasid. See elavdas ka Prantsusmaa majandust, kuna tõi kaasa massilise siseturismi arengu, kus need, kel
majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele. Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende
aastaks oli maha lastud kogu Punaarmee mõtlev juhtkond Stalin kartis neid RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920ndad 1930ndad - I MS võitjaks jäi USA territoorium jöi sõjast - 1934 Jaapan vallutab Mandzuuria puutumata, majanduslik võimsus kasvas - 1936 Hispaania kodusõda: Rahvarinne vs frantistid - SM polnud rahul Versailles'i lepingu tingimustega *Rahvarindesse kuulusid kommunistid ja - Ungari pidas ülekohtuseks seda, et pidi enamiku oma vabariiklased, neid toetasid NSVL ja Interbrigaad alast loovutama * Frantistid ehk Francisco Franco pooldajad need - VM tundis end kaotajana, tahtis maailma jälle olid sõjaväelased, kes tahtsid kuningavõimu kukutada ja ümber jagada teha sõjaväelist riigipööret; neid toetasid Itaalia ja SM
Relvatööstus ei kannatanud. Ka Prantusmaal tekkis kriisi ajal demokraatiavastased grupeeringud. Neid nimetatakse antiparlamentaarseteks liigadeks. Tekke põhjus oli ühelt poolt majanduskriisid, teiselt poolt valitsuskriisid, mis tekitasid pettumuse demokraatias. Nõuti karmikäelist poliitikat, parlamendi võitluste lõpetamist, tugevat jõudu. Prantsusmaal ei olnud aga tugevat liidrit, kes oleks suudnud kõik grupid ühendada. Liigade tekkimine tõi kaasa Rahvarinde tekke. Rahvarindesse koondusid sotsialistid, vabariiklased-radikaalid, prantsuse kommunistid. Nad tegid kokkuleppe, et kandideerivad parlamendivalimistel ühise nimekirjana. 1936 aasta valimistel saavutati võit, moodustati rahvarinde valitsus. Kommunistid valitsuses ei olnud, aga toetasid parlamendis. Neid seotakse kahe olulise seadusega. Töönädala seadus, mis vähendas nädala töötunde 48-lt 40-le, aga palk pidi samaks jääma. Töönädal sai viiepäevaseks. Teine oluline seadus tähendas seda, et iga
ettevõtted ja maavaldused. Aga sellest ei räägitud, et tulevikus toimub natsionaliseerimine. Kuna tegemist oli Ajutiste valitsustega, ei saanud kauaks võimule jääda, tuli reaalne ametlik valitsus moodustada. Enne valimisi moodustati Rahvarinne, mis koondas eeskätt kommuniste ja teisi väikssemaid parteisid, kes osalesid ühise blokina valimistel. Samas kommunistid said seal valimistel ebaproportsionaalselt kohti, tunduvalt rohkem kui teised. Need parteid, mis Rahvarindesse ei olnud ühinenud, kuulutati keelatuks. Järgmine samm oli see, et lõpuks pärast valimis jääti alles ainult need parteid, mis olid nõus kommunistidele kuuletuma. Tänu sellele võimu täius läks kommunstide kätte, kes alustasid natsionaliseerimise ja kollektiviseerimisega. Neid riike, kus tegemist oli kommunistide ainuvõimuga, hakati algselt nimetama Rahvademokraatia maadeks. Hiljem, alates 50ndatest tuli kastutusele mõiste sotsialismimaad. NSVL ja
annaabi.ee 
