kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg"
Kultuurkapitali tööstipendiumi · 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. · 1935 sai tellimuse · "Kalevipoja surm" "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases" Aunimetused · 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige · 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust · Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid · Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev
Levitas kunsti, õpetas kunsti- rajas esimese kunstikooli, korraldas eesti keelseid näituseid. 10) Mis tehnikat A.Laikmaa kasutas, nimeta tema teoseid? Tegi pastellmaale, tuntuim maal ''Lääneneiu'', ''Itaalia poisike'' 11) Milliseid teemasid ja kuidas lahendas oma loomingus E.Munch? Käsitles palju üksindust, ekstensiaalseid probleeme. Looming oli tumeda varjundiga, palju punaseid toone, sünged. 12) Mille loomisel on K.Raual suuri teeneid ja kuidas see tema loomingut mõjutas? Eesti Rahvamuuseumi loomisel, kasutas oma loomingus palju talurahvast, nende elu. Joonistas väga palju Kalevipoja teemalisi pilte. Kujutas esimesena Eesti rahva müütides ja muinasjutudes olevaid tegelasi. 13) Mis tehnikaid K.Raud kasutas? K. Raud kasutas guasse, sütt, dushi ja graafika tehnikat. 14) Nimeta K.Raua maale? ''Kosjas käik'', ''Pühkus rännakul''
Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail 1924. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks
Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist
Töötas edasi joonistusõpetajana 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve.
märtsil 1957 lubab Ministrite Nõukogu taastamist jätkata. 1. mail 1959 vahetavad Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Võsu (1901-1971) ja Lüganuse õpetaja Johannes Selliov (1909-1991) oma kohad. Selliovi energilisel eestvedamisel tõuseb Tartu Pauluse kirik varemeist. 3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse Eesti Spordimuuseum. Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor. Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001). Krikust tänapäeval 1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor. 1990 asutati
EKM- i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Eestikeelsed trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eesti ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; Soome- ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Eesti Ahritektuurimuuseumi raamatukogu Eesti Rahvamuuseumi raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu Kaitseväe Sõjamuuseumi raamatukogu 34. Nimeta rakenduskõrgkoolide raamatukogusid Eestis. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli raamatukogu Eesti Lennuakadeemia raamatukogu Eesti Mereakadeemia raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogu
1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70. a. juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". 1937- sai Pariisis maailmanäitusel ,,Kalevipoja" illustratsioonide eest grand prix. Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni.1943. aastal ta suri. Aastast 1973. antakse ka Kristjan Raua nimelist aastaauhinda.Tema mälestussammas asub Tallinnas (K. Reitel, 1969), samuti majamuuseum (1984). Loomingust
Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu
saj. A.T.Helle -I Eesti keelse piibli autor J.Köler -esimene Eesti kunstnik J.Anvelt -Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Kirjuta sündmus 1700-1721 Põhjasõda http://www.abiks.pri.ee 1906 I eesti keelne gümnaasium 16. II 1918 Leedu iseseisvumine 1869 I Eesti Üldlaulupidu 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1870 I raudtee Eestis märts 1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1689 ilmub I Läti keelne piibel 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" nov. 1917 Oktoobri revolutsioon 1783-1796 Katariina II asehalduskord
1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 19141918 I maailmasõda 19181920 Vabadussõda 1919 Komiterni loomine 19191920 Pariisi rahukonverents 1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents
Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". AUNIMETUSED: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1937 - sai Pariisi maailmanäitusel "Kalevipoja" illustratsioonide eest grand prix. 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). 3. K.Raua looming 1890-ndatel kunsti olukord muutus oluliselt. Kunstnike sidemed kodumaaga suurenesid,
Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna
Suurim austria juugendistiili viljeleja oli Gustav Klimt. Erilise taseme saavutas art nouveau Hispaania linnas Barcelonas, kus arhitekt Antoni Gaudi ehitas selles stiilis eramaju ning alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitust. Kõrgtasemelist juugendit lõid ka mitmed soome arhitektid. Eliel Saarinen projekteeris Helsingi raudteejaama ning maja Tallinnas Pärnu maantee 10. Soomlase Armas Lindgreni kavandatud on Soome Rahvamuuseumi hoone ning ,,Vanamuise" teatrimaja Tartus. Koos soome esimese naisarhitektiga Wivi Lönniga projekteeris ta ,,Estonia" teatri. Juugendi stiili on veel paljudel Tallinna tänavapilti kaunistavatel majadel. Juugendi elemente esines paljude 20.saj. alguses tegutsenud kunstnike loomingus. Juugendist oli mõjutatud ka üks suuremaid eesti kunstnikke Kristjan Raud. · Sümbolism Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi
IV. Sidusteksti tasand Raske/tundmatu info Mõttelüngad (nt kui keegi tänas kedagi, siis see, keda tänati, aitas või andis midagi) Alltekst (moraal, varjatud mõte) Järelduse vajadus Samatüvelised sõnad Pere ja Kodu 4/2008 lugu sellest, kuidas 3. klassi poisil oli tekst põllumajandusest vanasti. Seal oli väga palju võõraid sõnu. Ja õpetaja palus peaaegu pähe õppida. Parem oleks teha lastele ekskuursioon Rahvamuuseumi. Õpetaja korraldused peavad olema konkreetsed. Tunni planeerimine ei ole nii probleemne, kui korralduste läbi mõtlemine. Panen küll konspekti, aga ei oska väljendada. Näiteks, töökäsk `paranda vead'võiks jagaada 4. alakäsuks. 1) Loe lause vaikselt. 2) Loe lause nii, nagu on kirjutatud. 3) Mõtle ja ütle õige lause. 4) Jooni valesti kirjutatud sõnad alla. LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad
metall. Valmistanud portreid ja loomafiguure, ka hauamonumente. Koorti stiili iseloomustab ühtne, selge ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi. Domineerisid välisarhitektid ( Petrburi, Riia ja Helsingi). Valmisid Draamateater Tallinnas, Vanemuise teatrihoone Tartus ja Estonia teater Tallinnas. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Uuenemine ühiskonnas soodustas uuendusi ka kunstis ning aastaks 1920 jõudis eesti kunsti radikaalsem osa Euroopa
metall. Valmistanud portreid ja loomafiguure, ka hauamonumente. Koorti stiili iseloomustab ühtne, selge ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi. Domineerisid välisarhitektid ( Petrburi, Riia ja Helsingi). Valmisid Draamateater Tallinnas, Vanemuise teatrihoone Tartus ja Estonia teater Tallinnas. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Uuenemine ühiskonnas soodustas uuendusi ka kunstis ning aastaks 1920 jõudis eesti kunsti radikaalsem osa Euroopa
Lõhnavaid õlisid säilitati pudelitaolistes lekiifides. Vaasid kaeti mitmesuguste maalingutega. Vastavalt maalingutele eristatakse vanakreeka vaasimaalis erinevaid stiile. Vanemad vaasimaalid loodi nn geomeetrilises stiilis, mille üheks paremaks näiteks on dipyloni vaas, mis on oma nime saanud leiukoha järgi muistsel kalmistul Dipyloni värava lähedal Ateenas. See inimese kõrgune vaas on valmistatud VIII saj e.m.a. ja kuulub praegu Ateena Rahvamuuseumi kollektsiooni. Vaasil oli kultuslik otstarve. Kogu vaas on kaetud geomeetrilise ornamendiga, mis on pruuni värviga vöödena kantud kahvatukollasele foonile. Ornamentikas kordub nn meandri motiiv. Meander koosneb üksteisesse põimuvate, nelinurkselt murtud joone lõikude rütmilisest kordumisest. Geomeetriliste motiivide kõrval on primitiivsed skematiseeritud süzeelised kujutised surnu taganutmise stseen vaasi kõige laiemal osal sangade vahel.
juhul võib parasiit liikuda ka omanikule. Prügi Raadi mõisa park ja dendroparki satub prügi läbi inimeste hoolimatuse. Igapäevased pargi külastajad jätavad maha prügi, mida võiks visata prügikastidesse, mida on linn sinna paigaldanud. Jalutades ringi dendropargi osas on näha, et inimesed on hoolimatusest toonud sinna oma isikliku prügi, mille võiks viia prügimäele. Kuigi hetkel käib dendropargi korrastamine, kuna varsti valmib seal Eesti Rahvamuuseumi uus hoone, on siiski inimeste käitumine terve keskkonna suhtes hoolimatu. Prügi satub ka Raadi mõisa parki, seoses erinevate üritustega, kuid õnneks koristatakse see ürituse järel koheselt ära. Kaitse-eeskirja järgi on kaitse all olevates parkides keelatud jäätmete ladustamine (Määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri RT I 2006, 12, 89) 8 Maa tallamine
· 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. · 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. · 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused: · 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige · 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool
salajaseks). Raamatukogusid hakati nende nimekirjade järgi puhastama. Loomulikult muutub ka ajakirjandus. Nende kogu struktuur mängitakse ümber vanad pannakse kinni ja luuakse uusi. ,,Looming" jääb ilmuma, ,,Varamu" pannakse kinni ja tema asemele luuakse ajakiri ,,Viisnurk". Nõukogude võimu kõige helgem kultuuripärand on see, et aastal 1940 asutatakse ajaleht ,,Sirp ja Vasar". Ka muuseumidevõrk tehakse ümber, Eesti rahvamuuseum lüüakse pooleks. Aastal 1940 sünnib ühest Eesti rahvamuuseumi osast Kirjandusmuuseum, sest tundub, et see vastab Nõukogude muuseumistruktuurile paremini. Palju on vaieldud selle üle, kas Kirjandusmuuseum peaks Eesti Rahvamuuseumiga uuesti liituma. Sõjaajal trükimahud vähenevad, paberit on vähe. Mõneks ajaks katkeb ka ,,Loomingu" ilmumine. Ilmub koguteoseid ja Eestis kindlasti kõige olulisem koguteos ,,Ammukaar". Neid koguteoseid hakkab juurde tulema muuhulgas ka koos sellega, et eestlased lähevad Soome- Rootsi. · Nõukogude okupatsioon
annaabi.ee 
