eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot ettevõtete kasum 20 miljonit eurot põhivara kulum 25 miljonit eurot kaudsed maksud 20 miljonit eurot
10 10 10 10 Makro KT 2.1 lah 10 10 0.7 Y 0.7 *(Y-T) Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Kokku Teg % punkte 34 0 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8 Libertaania rahvamajandusliku arvepidamise näitajad on järgmised. Tarbimisfunktsioon C= 300 + 0.75 Y ,autonoomsed investeeringud Io = 400 ,autonoomsed maksud T0= 50 , avaliku sektori kulutused Go= 300 , tulusiirded kodumajapidamistele T 1) Arvutage kogutulu tasakaalutase Y=AE
c) Rahvatulu NI = RPP kaudsed maksud =1225 75 =1150 d) Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks tulusiirded = 100 50 = 50 e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25 f)) Isiklik kasutatav tulu Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu isikl. netom. kaudsed maksud = 1150 50 75 =1025 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 29. Makrolandia rahvamajandusliku arvepidamise põhilised näitajad: E t bi i k l d ................................. 480 Eratarbimiskulud 480 Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud ...200 kulutuste meetodil 200 p Kapitali tarbimiskulu ((amortisatsioon)) ........ 40 S
arvepidamise võrrandisse saame järgmise avaldise: C= C0 + c (Y -T ) + I(r) + G Y, T ja G on katusega e. fikseeritud Esitatud võrrand sätestab, et kogutoodangu pakkumine võrdub selle nõudlusega, mis omakorda on tarbimise, investeeringute ja valitsuse (avaliku sektori) kulutuste summa. Ainult tasakaalu intressimäära korral võrdub toodete ja teenuste nõudlus nende pakkumisega Intress, mille määrab ära intressimäär, on laenuvõtja kulu ja samal ajal laenuandja tulu. Esitame rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseostest tavapärasest pisut erineval kujul: Kui lahutada Y-st tarbimiskulutused C ja avaliku sektori ostud G, siis jääb alles teatud summa. See summa on rahvamajanduse sääst ehk lihtsalt (kogu)sääst. Vastavalt eeltoodud võrrandile peab sääst S võrduma investeeringutega I. Taolise (rahvamajanduse) säästu võime selguse huvides lahutada kaheks osaks: · kodumajapidamiste sääst (nii-öelda erasääst) ja · avaliku sektori (valitsussektori) sääst.
makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs.
neile nõu andvatel majandusteadlastel. Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika püüdmine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteeme (terviklik) poliitika
indiviidid - sõltuvalt kehtivast formaalsest ja informaalsest omandi-õigusest*Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast (institutsionaalsest) korrast. *Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid.*Indiviidid (HO) käituvad ratsionaalselt - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik. *Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest suurem selgus teeb võimalikuks kauplemise nende üle ja välismõjude internaliseerimise*Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. *Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada
11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne, fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia 18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud 19
Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteemne (terviklik) poliitika
b) Rahvuslik puhasprodukt RPP = E amortisatsioon = 1300 75 = 1225 c) Rahvatulu NI = RPP kaudsed maksud =1225 75 =1150 d) Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks tulusiirded = 100 50 = 50 e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25 f) Isiklik kasutatav tulu Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu isikl. netom. kaudsed maksud = 1150 50 75 =1025 29. Makrolandia rahvamajandusliku arvepidamise põhilised näitajad: Eratarbimiskulud ................................. 480 480 Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt kulutuste meetodil Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud ...200 200 Kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) ........ 40
normaliseeritakse, mille tulemusena saadakse uued standardiseeritud näitajad Z keskväärtusega null ja standardhälbega üks. · kriteeriumide puhastamine segavate (moonutavate) tegurite ja kõrvaliste subjektide mõju tulemustest see kergendaks oluliselt näitajate võrreldavat tähtsust kompleksse kasulikkuse hindamise kriteeriumis peegelduvate kaalude (kordajate) väljatöötamist. Eelkõige peab selline puhastamine toimuma rahvamajandusliku arvestuse (statistika) raames ja analüütiliste näitajate väljatoomise käigus. · eri kriteeriumides sisalduvate ühtede ja samade majandustegevuse aspektide kordusarvestuse elimineerimine selline korduvarvestus segab oluliselt näitajate võrreldavate tähtsuskordajate (kaalude) väljatöötamist, sest erinevaid majandustegevuse aspekte tuleb hinnata eri moodi. Kordusarvestuse (kriteeriuminäitajate omavahelise statistilise
ristandsugusigu. fikseeriti nn liikumisandmed : sünd, müük, tapamaja, jõudlusandmed: kehamass, kasvukiirus, viljakus. 38. Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine jõudluseks nimetatakse loomde võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus kvaliteetseid loomakasvatussaadusi või veojõudu. jõudlus on loomakasvatuse toodang ehk tulemus. hinnatakse toodangu mahtu ehk kvantiteeti ja väärtust ehk kvaliteeti. kogutoodangu mahu suurendamine ja kvaliteedi parandamine on rahvamajandusliku tähtsusega et paremini rahuldada elanikkonna vajadusi toiduanete, elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39
majandussektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja -teenuste väärtus. VALE, summaarne lisandväärtus peab olema võrdne lõpptoodanguga (lõpptoodete ja –teenustega) 19. Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. VALE, tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid SKP (RKP) ei arvesta 20. Rahvamajandusliku arvepidamise ja sisemajanduse koguprodukti arvestus susteemi rajajaks oli: Simon Kuznetz 21. Mööbli remondiga tegelev ettev6tja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa mööblipatju, mille turuhinnaks on 120 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab ka 20 krooni eest porolooni ja 40 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus (kui suur on väärtuskasv) 60 krooni 22
matemaatiline väljendus anda”. Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. o Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Haru- eesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga.
annaabi.ee 
