varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse 1990-ndad: huvi tänapäeva folkloori vastu; arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nähe ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik
Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat
Õieti ongi küsimus vadja keele kõnelejate ning end vadjalasteks pidavate inimeste arvu katastroofilises vähenemises kahe viimase aastasaja jooksul, sest ajad ja olud pole soodustanud vadjalaste enesemääratlemist rahvusena. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Etnograafia ja rahvaluuleteaduse jaoks avastab vadjalased eraldiseisva etnilise rühmana Narva kirikuõpetaja Fr.L.Trefurt, kes võtab 1783. aastal ette reisi vadjalaste asualale, toonasesse Kattila kihelkonda, ning avaldab peale retke kirjutised "Von den Tschuden" ja "Fortgesetzte Nachricht von den Tschuden". Kattilas viibides kuuleb Trefurt juhuslikult talle seni täiesti tundmatut keelt ning asja kohta lähemalt selgust küsides, saab ta vastuseks, et tegemist on tsuudi keelega (die tschudische)
Saksamaal tähistab folkloori samuti kaks mõistet: Volksdichtung ehk Folklore, mis mõlemad tähendavad vaimset kultuuri. Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor, hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule · valgustusajal aset leidnud muutused · Ossiani laulud James Macpherson tõlkis ära viikingiaegsed Ossiani kirjutatud laulud ja lisas nendele oma loomingut. Teema kerkis esile rahvusliku liikumisega. Samuti tõlgiti 18. saj alguses inglise keelde ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"
Rahvaluule õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile. Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule
- Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas - rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni Rahvaluule ,,teine elu" - Rahvaluule "ülestõusmine" arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine - pärimuskultuur õppeprogrammides - pärimuskultuuri kaitsmine - pärimuskollektiivide toetamine Valgustusajastu: rahvaluuleteaduse kujunemise algus Kultuurimuutused 18. sajandil - kirja valdavaks saamine - teadmistele tuginev teadmine - seisusliku ühiskonna taandumine, haritlaste kihi esiletõus, industriaalse ühiskonna kujunemine - poliitikute huvi lihtrahva vastu - sotsiaalse eneseteadvuse tõus - eeldused majandus-, kohtu-, haridusreformideks Ossiani laulud - rahvaluule osa kirjanduskultuuris - Soti iseseisvumisliikumine 1750. aastatel - viikingiaegsete (8.-10. saj
Jakohb Hurt. Tartus hakkasid 70ndatel käima koos üliõpilased, et arutada mitmesuguseid teaduslikke ja rahvuslikke küsimusi. Alguses uuriti Kalevipoega(rahvuseepost), koosviibimisi nimetati `'Kalevipoja õhtuteks''. Hiljem kujunes välja organisatsioon Eesti Üliõpilaste Selts. Tekkis ka Eesti Kirjameeste selts. 1872 tuli selts esimest korda ametlikult kokku. Selts tegeles rahvale vajalike eestikeelsete raamatute väljaandmisega ja rahvaluuleteaduse arendamisega. Türa ma ei tea lõhenemise kohta midagi 5.J. V. Jannsen ja L. Koidula. -J.V Jannsen (1819-1890). Üks rahvusliku liikumise juhte, eesti ajakirjanik ja koolmeister. Kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Korraldas Laulupeo. Lydia Koidula(1843-1886) J. V. Jannseni tütar. Kirjutas sõnad laulupeo lauludele.sai tuntuks kodumaa-armastust ja eesti looduse ilu ülistavate luuletustega. 6.J. Hurt. (1839-1907)
Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.)
o nt TÜ-s India tudengite koolitamine. Folkloori asendi määratlus o kultuurilise identiteedi toetamine 13. reede on tulnud meile Baltisaksa kultuuri kaudu viimase 100-150 aasta jooksul. Reedet peeti eestlaste seas halvaks, sest reedel löödi Jeesus risti (kristlik mõjutus). Näited folkloorist igapäevaelu osana Folkloor sotisaalmeedias. Päevakajalised uudised jõuavad sotsiaalmeediasse, neist tehakse pilapilte. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemise eeldused ja arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud
Usundilised muistendid (subjektiivne üleloomulik elamus) Usundilised muistendid Üleloomulikud olendid - Kurat 1. Kurat metsateel 2. Kurat kaardimängiate seas - Võõra kuju 3. Kurat viib tüdrukuid Traditsioonilised süžeed Kohtumine heinasaoga / autoga Kurat tantsupeol / kurat diskol Muistendižanri ümbermõtestamine Valguslik võitlus ebausuga Rahvaluuleteaduse professionaliseerumine Terminoloogia väljakujunemine Rahvaluule lühivormid. Aines ja uurimine Piret Voolaid Rahvaluule vorme näeme kogu aeg igal pool. Ka uuendatud kujul. Ka ajakirjanduses kasutatakse palju vanasõnu. Kolm folkloori põhivormi: Vanasõnad Kõnekäänud Mõistatused. Distsipliin, mis tegeleb: Vanasõnade uurimisega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändude), on parömioloogia (ütlus, vanasõna, õpetussõna).
folkloori kohta? Eestis Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), LäF Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida;
Eriti tuleb mänguline osa laul saadab kogu mängu. populaarsed olid kosjamängud. laul dialoog sportlik osa Sellega oli võimalik katsetada seda meeldivust. Mängudele on omane millegi loomine ja siis selle lõhkumine. Sarnaselt kujunenud, kui regilaulud. 24.10.2011 Rahvaluule kui kommunikatsioon väikerühma raamses · sissejuhatavalt: rahvaluuleteaduse muutumine 1970 a. · Ühiskond ja kommunikatsioon · rahvaluule ja kommunikatsioon · üks uurimisviise: pärimusökoloogia Kommunikatiivne aspekt võimaldab luua konteksti just ühiskonna positsioonist Konteks: väikeste rühmade pärimus Ingeborg Weber-Kellermann( 1918-1993) 1970. a-il laste-, naiste-, perepärimus Tema näitab, et on võimalik keskenduda ka perele konkreetses ajas ja ruumis ja milline on ühe tähtpäeva mõju sellele perele. Eelkõige jõulud.
soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida . Sõnavara poolest rajas Agricola oma töö läänemurretele, mis kujunesid seeläbi pikaks ajaks kirjakeele aluseks. Moodustas uudissõnu. Kirjutas soome keelt vahel rootsi-, vahel saksa-, vahel ladinapäraselt. Aabitsa paarisriimis avastroof on esimene lõppriimiline soomekeelne luuletus. Psalmide raamatu eessõnas on rahvaluuleteaduse seisukohast tähtis luulevormis ülevaade vanade soomlaste ebajumalatest ja nende teenimise viisidest. Tema töö on hindamatu väärtusega, asendamatu teerajaja, haritud ja osav sulemees. Turu akadeemia algusaeg Rootsikeelse luule võidukäik 17.sajand märgib rootsikeelse luule tõusujärku. 1640 aastal asutatud Turu akadeemia tõmbus kokku õppejõude ja õpilasi Rootsist ja rootsi keel hakkas kujunema ametnike ja tõusva haritlaskonna keeleks
annaabi.ee 
