laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,treväärideks,minesingeriteks. Organumgregori laulule,ühehäälsele meloodiale lisati algul 1,hiljem ka mitu. Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid.
Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu
· moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). !)Andis tõuke reformile, kunad malis nii deitsli rohke pildi vaeste ja laste kodust 1=Ladusjutustamisviis, põne süzee, apelleerimie lugeja südamele ja tunnetele ning huumor 2
lisaks saab temast teha ka head kiudu nii riide, võrgu kui nööri punumiseks. Kõrvenõgesel on ärasöömise vastu väga tõhus kaitse, nimelt on kogu taim kaetud kõrvekarvakestega, mis omakorda sisaldavad mürgist vedelikku. Puudutades karva, murdub selle pea ära ja järelejäänud terav murdumiskoht tungib nahasse ja pritsib sinna oma mürgise vedeliku, mis kutsub esile naha turset ja punetist. Kõrvenõgesel on ka teisi rahvakeelseid nimetusi, näiteks nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja. Tavaline taim Eestis. Kasvades nii looduslikes kooslustes kui inimese kõrval, eelistab viljakat pinnast, kasvab kogumikena. Nõgeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 40 kuni 150 cm. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade kõrvekarvadega. Karedad jämesaagja servaga lehed paiknevad varrel vastakuti; lehekaenlas asuvad ka õievarred, pööristena
pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. 5 Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.17. sajandil loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga
Ordud ja kloostrid-Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Plettenberg ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Rahvakeelseid jutlusi peeti kirikutes juba katoliku ajal, hakati reformatsiooni järel sellele hoopis suuremat rõhku panema. Just reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat. Balthasar Russow umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Martin Luther-reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja. Melchior Hoffmann-Saksamaalt pärit kasuksepp. Kuigi ilma hariduseta, olevat ta avaldanud rahavle oma piltliku jutlustamismaneeriga tohutut mõju.
suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Enamik
Verbi käsitlus sarnane Stahliga: kategooriatest tegumood, isik, arv, aeg, kõneviis, tegumood; aegadest preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt, futuurum; kõneviisidest indikatiiv, imperatiiv, optatiiv, konjunktiiv, infinitiiv. Süntaks Stahlil puudus, tal on: esitab näpunäited käände- ja pöördevormide kasutamiseks. Rahvakeeles pole artiklit. Grammatika sõnastikus leidub palju rahvakeelseid, Lõ-Tartu murdele omaseid sõnu. Arhaismid. Adrian Virginius - silmapaistev keelemees ja kirikukirjanduse väljaandja. 1683 kutsus Fischer ta eestikeelset piiblitõlget ette valmistama. Rootsi kuningalt saadud raha eest tuli piibel välja anda lõuna- ja põhjaeesti ning läti k. Fischer kavandas piibli väljaandmist 2 aastaga, aga tülid lähteteksti ja tõlke kirjaviisi valikul takistasid tööd. Lõpliku piiblitõlkeni Virginius ei jõudnud
Pihil kuuldu abil loodeti ketseritele saada jälile ja nad hävitada. Et ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231. a. ilmikutele piibli lugemise, mis jäi üksnes vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist ravhuskeeltesse ei lubatud ,,pühakirja" võis lugeda üksnes ladina või kreeka keeles. Kõige laialdasem ketserlik liikumine levis XV sajandi algul Tsehhimaal, kus seda juhtis Praha ülikooli professor Jan Hus. Hus nõudis rahvakeelseid jumalateenistusi ja armulaual usklikele mitte üksnes leiva, vaid ka veini jagamist. Armulaua sakramendist osasaamiseks ei olnud Husi arvates ültse vaja preestrit kui vahendajat inimese ja jumala vahel. Taoline väide kõigutas juba usu aluseid. Kui sellele lisandusid veel Husi üleskutsed kiriku vara ja maade võõrandamiseks ning indulgentsidega* äritsemise avalik hukkamõistmine, siis oli Jan Husi saatus otsustatud. Ta pandi kirikuvande alla ja kutsuti Lõuna-Saksamaal
Pessimism ja sünge toon, puudub õnnelik lõpp. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahavalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). Võrdluseks: Balzac oli ratsionalist, Dickens tundeinimene. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan
rahu, tasakaalu ajastu ideaale vormiselgust ja ilu. Amor ja Psyche Vesta neitsi Magav nümf Etienne Maurice Falconet(1716-1791). Töö: "Vaskratsanik." Jean Antoine Houdon(1741-1828). Voltaire Tüdruku portree Bertel Thorvaldsen(1768-1844) Ganymedes 3 graatsiat ja Amor Kolm graatsiat 18. ptk. Romantilised ideed ja meeleolud Romantism tekkis 19. saj. alguses. 1. Arvatakse, et on tuletatud sõnast "romaan," mis Lõuna-EU's tähistas rahvakeelseid kirj. teoseid. 2. Päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele keskaja imetlusele. Kõrgaeg: 1824-1840. Esimest korda kunstiajaloos väljendas kunstnik maali kaudu oma maailmanägemist, mitte tellija tahet või oskust järgida reegleid. Maaliti oma mõtteid, anti edasi oma muljed, ei kopeeritud loodust. Inglise romantikud eelistasid akvarelltehnikat. Prantslased kasutasid hiiglaslikke lõuendeid. Kunstnikud võtsid eeskujuks keskaja renessanssi või barokikunsti, samas
☼ keskaja rahvakultuur - karnevalikultuuri (karneval - enne paastu, suur pidu) mitte kriitika, vaid karnevali kultuurist kriitika: ☼ must ja valge vastandus ☼ kas Rabelais on rahvakultuuri esindaja? - Bahtin muutis Rabelais’i rahvakultuuri esindajaks ☼ kasutas rohkem ilukirjandustekste kui rahvakultuuri allikaid ☼ karneval - lihtsustatud mudel, liialdas karnevali tähtsusega Aron Gurevitš (1924-2006) ☼ keskaja uurija ☼ “Keskaja rahvakultuuri probleeme” – otsis rahvakeelseid tekste ☼ “rahvakult asemel võiks rääkida kõrgest ja madalast kultuurist” ☼ lähtub veendumusest, et kiriklikest ja ladinakeelsetest tekstidest on võimalik välja sõeluda lihtrahva uskumusi. Peter Burke (1937) ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas” – esimestest katsetest uurida Bahtini: kes seda rahvakultuuri kannab? ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas”: keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele.
Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. Mida on sel tekstil öelda? Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti. Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida
w:val="22"/>
1209 kuulutas paavst nende vastu välja ristisõja. Inokentius 3 mas kutsus kokku 1215 keskaja suurima kiriku kogu, et süvendada võitlust ketserite vastu. Iga katoliiklane peab vähemalt korra aastas armulaual ja pihil, vastasel juhul kuulutatakse ketseriks. Kuna ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231a ilmalikel piibli lugemise. Suurim ketserite liikumine oli 15saj tsehhis prof jan hus ja tema järgijas hussiidid. Soovisid rahvakeelseid jutlusti, armulaual kõigile veini ja leiba. Kiriku maade jagamist rahvale ja indulkentside müügi hukka mõistmist. 1415 mõisteti jan hus ketserina surma ja põletatti tuleriidal. Järgnes 15a rahva vabadus võitlust kiriku vastu. Algul avalik ketserlus muutus tagakiusamise tõttu salajaseks, et ketseritele jälile saada pani kirik aluse inkvisitsioonile ehk kiriku kohtule. Ketsereid karistatti varac konfiskeerimise piinamise eluaegse vangistuse või surma nuhtlusega. Munga ordud
sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.
kõiges tuletatud Piiblist. Ta eitas ka elementide transsubstantiooni-õpetust ning seetõttu kaotas lõpuks toetuse, kuulutatui hereetikuks, vallandati Oxfordist ja oleks peaaegu tuleriidale saadetud. Jan Hus - üks tsehhi ülikooli õppejõud. Tema kirikukriitika oli umbes sama, mis Wyclifil, appelleeris kontsiilile, 1415 Hus hukati Constansis. Tulemuseks olid Hussiidi sõjad, mis polnud ainult hussiitide ja katoliiklaset vaheline sõda, vaid ka poliitiline võitlus. Hus nõudis põhiliselt: rahvakeelseid jumalateenistusi, euharistial sakramendi mõlema elemendi jagamist, kiriku varade ja maade võõrandamist ning indulgentsidega kauplemise avalikku hukkamõistu. Hussiidid jagunesid kaheks: 1. taboriidid (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme. 2. kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade
annaabi.ee 
