Maa rahvaarvu kasv Õp.ptk.2.1 Gümnaasium Kui palju inimesi elab maailmas? Rahvastikuarvestuse andmetel elab praegu 8.09.2013 maailmas 7 110 030 350 inimest, jooksvat rahvaarvu võib vaadata rahvastikukellalt: http://www.census.gov/main/www/popclock.html http://www.census.gov/popclock/ 2011.a 26.10. täitus 7 miljardit 18.09.2012 7 040 182 905 Mitmes inimene sina oled? http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 Kui mitu veel? http://www.bbc.co.uk/news/magazine- 15449959 Kuidas on maailma rahvaarv kasvanud? 9 arenenud riigid arengumaad 8 9 7 6 8 5 ...
Kellest ühiskond koosneb? Nimi: RICHARD-SVEN RIVIK 1. Seleta mõisted: Demograafia- rahvastikuteadus (uurib rahvastiku suurust, rahvastiku andmeid Iive- mingi piirkonna rahvaaru muutumine kindla aja jooksul Negatiivne iive- iive, kus rahvaarv väheneb Positiivne iive- iive, kus rahvaarv kasvab Rahvus- identiteet, mida iseloomustab keel, kultuur, usk ja muud tegurid Integratsioon- samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed
Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Seega eestlased langesid veelgi sügavamasse auku, kust oli raske välja saada. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama, 1695. aastaks oli rahvaarv kasvanud 350 000- 400 000 inimeseni. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Seega aitas ümberasustamine võtta kasutusele viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. Inimesed said hakata oma elujärge parandama. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda. 1696-1697 toimunud näljahäda võib lugeda senise
iive muutus suremus keskmine kohta e e eluiga eluiga M eluiga N 22,73 29,8 28,7 Liibanon 31 aastat 1.77 % % aastat aastat · Liibanonis on rahvaaru kasv aeglane, riik on selle näitajaga maailmas 174. kohal. Sünnib vähe lapsi, maailmas on Liibanonil selle näitajaga 134. koht. Migrante on samuti vähe. · Aastal 2009 oli Liibanonis 3 600 HIV/AIDSi haiget. Surnud sellesse on 500 inimest. Maailmas on Libanon selle arvuga 124 kohal. Võrreldes Nigeeriaga, saab aru, et see ei ole nii suureks probleemiks Liibanonile, kui Nigeerias, sest seal on 3 300 000 inimest HIV/AIDSi haiget. A
mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus, sisse- ja väljaränne. · Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada, pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele. · Suremust põhjustavad tegurid: vaeses, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis. Oleneb inimese vanusest. (sõjad, nälg, vee puudus).
Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu. Rahvastik rahvas oli kuurnatud sõdadest; enne Liivi sõda oli elanikke umbes 250 000-300 000, 1620.aastateks aga 120 000-140 000; 17.sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid (vene, soome, läti), kes moodustasid Lõuna-Eestis 17% talurahvast; mõningaid tagasilööke rahvaaru pidevale kasvule tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656-1258 katk, nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695.aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese Linnad Liivi sõja alguses oli Eestis 9 linna : Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana- Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva; neile lisandus 1563.aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega
korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
Suremus 9,9 Imikusuremus 4,26 Keskmine eluiga (N/M) 83,45/76,6 Lapsi naise kohta 1,3 Kirjaoskus 97,9% Telefone 100 el kohta 106 Hõive põllumajanduses 5,3% Hispaania Kuningriik kuulub inforiikide hulka. 3 5. Rahvastik 1. Hispaanias elab 44,7 miljonit inimest (2006. a.) Neist on umbes 22,6 miljonit naised ning 22,1 miljonit mehed. Rahvaaru järgi on Hispaania maailmas 32. kohal. Seega on Hispaania keskmise rahvaaruvuga riik. 2. Hispaania rahvaarvu muutus *Graafikul antud rahvaarv on ilma Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnade elaniketa. Rahvaarvu kasuvutempo ajavahemikus 1910-2025: 1910-1920 - 6,91% 1920-1930 - 10,61% 1930-1940 - 9,82% 1940-1950 - 8,11% 1950-1960 - 10,46% 1960-1970 - 9,45% 1970-1981 - 11,60% 1981-1995 - 5,31%
saamine · Riigitasand reguleerib seadustega suhteid firmade ja inimeste vahel Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid Tööstusühiskonnale üleminekud ( murrangud) 1) Eeldused kujunesid välja 14. 15. saj. Kuna siis leiutati või võeti kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi. Need võimaldasid kaubatootmist. 2) Toimus 18.saj. aurumasina leiutamisega kivisöe kasutusele võtmisega. ( raudtee, aurulaevade kasutuselevõtt, masinatöö, rahvaaru kiire kasv) Tänu Suurbritannia väljarännetele hakkas arenema Põhja-Ameerika ning väljaränded Euroopast. 3) Toimus 19. saj. (elekter, auto, diiselmootor, nafta kasutuselevõtt, telefoni- ja raadioside, lennumasinad) Tootmisviisid 1) Traditsiooniline kõige pikem ajalooline periood. Elatakse väikeste inimrühmadena. Tehnoloogiliselt valmistatakse eluks vajalik lihtsate vahenditega. Sellist tootmisviisi nimetatakse elatusmajanduslikuks e
Allikas koht, kus põhjavesi voolab maapinnale Geiser perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselr aktiivses piirkonnas. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. (muudab mulla viljakaks) Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Rahvaarv- mingi riigi või muu piiritletud terrotooriumi elanike arv, selle riigi elanike absoluut arv. Rahvastiku tihedus mingi kindla maaala ja rahvaaru jagatis selle pindalaga. Näitab, mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Vähemusrahvus sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis allapoole selle riigi rahvaarvust. Kapital väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. (raha, kinnisvara, seadmed. ). Eksport kaupade väljavedu riigist. Import kaupade sissevedu riigist . LOODUSVÖÖNDID
detsember revolutsiooni mahasurumiseks moodustati karistussalgad. 27.aprill 1906 kutsuti kokku I Riigituuma Aasta algul karistussalgad, ähvardati sunnitööle saatmisega 1.Koloniaalimpeeriumi teke Koloniaalimpeeriumide väljakujunemine oli imerialismi lahutamatuks osaks. 1914. a. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaa rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama. Suurriikide vastuolud suurenesid ning see viis katseteni valdused ümber jagada (eriti Saksamaa, kuna noor suurriik). 90,4 % Aafrikast oli 1900. aastaks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. 1914 aastaks suutsid iseseisvuse säilitada vaid Etioopia ja Libeeria(ameeriklaste
Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida- Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda. 1696-1697 toimunud näljahäda võib lugeda senise ajaloo suurimaks. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi enam kui poole võrra
Saksamaa rahvastik 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu. Saksamaal elab 81 305 856 inimest juuli 2012.aasta andmete põhjal. Teiste riikidega võrreldes on Saksamaal sarnane rahvaarv Egiptuse (83 milj), Türgis (79 milj). Iraan (78 milj) Saksamaa on rahvaarvult keskmise suurusega riik. Ta asub 16.kohal rahvaarvu poolest ning erineb suurte riikidega mitmesaja miljoni poolest. Nt Hiina ja Saksamaa rahvaaru vahe on ligi 1.3 miljonit. Kuigi jälle Venemaaga on rahvaarv erinev 60 miljoniga. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. Saksamaal rahvastikutihedus on 235.75 inimest/ km² kohta. Saksamaal on sarnane rahvastiku tihedus Hollandiga (236 inimest/ km²) ja Pakistaniga (226 inimest/ km²). Saksamaaga võrreldes on Hollandil väiksem pindala ning selletõttu on seal tihedamini asustatud. Pakistan on suurema rahvaarvuga kui Saksamaa, kuigi pindala on Saksamaal veidi suurem
on Colombia ja Birma. Rahvastiku 82,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnase rahvastiku tihedusega on veel Horvaatia. Joonis. 1. Ukraina rahvastiku paiknemine Ukraina rahvastik asub suhteliselt ühtlaselt, kuid on ka kohti, kus rahvastiku tihedus on suurem (näiteks Põhja-Ukraina, kus asub Kiiev, nende pealinn) ning kus on tihedus väiksem. Peamiselt elavad inimesed Dnepri jõe kalda lähedal, see on ilmselt juba aastasadu nii olnud. Rahvaaru kasv. Ukraina sündimus on 10 promilli ning suremus 16 promilli. Iive on seega negatiivne 6 promilli. Absoluutarvudes sünnib u 439 000 last ja sureb 723 000 inimest. Naise kohta keskmiselt 1,3 last. Imikusuremus on 9 last 1000 sünni kohta. 2025. aastaks langeb sündimus 8 promilline ning suremus 15 promillile seega iive jääb ikka negatiivseks. Migratsioonisaldo on Ukrainas -0. Keskmine oodatav eluiga Ukrainas on suhteliselt madal - 68 aastat (naistel kõrgem
Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel. Seal on küllaltki prtsent ligi 70.
Kanada populatsioon vanusegruppidena Ülal toodud tabelist saab välja lugeda, et Kanada populatsioon on kõigis peale viimase vanusegrupi enam-vähem võrdne. Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus) Kanada suuremad linnad asuvad riigi lõunapoolsel alal. Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust. Kuigi Kanada on pindalalt maailmas teisel kohal jääb ta oma rahvaaru poolest naabritele kõvasti alla. Kui lisaks Ameerika Ühendriikitele võtta naabriks ka Venemaa siis näib Kanada oma rahvaarvuga üsna hädine välja oma suurel maal. Kanada mahutab oma 9 984 670 km² pindalale ca 33.88 miljonit. Ameerika Ühendriigid mahutavad aga oma 9 826 630 km² pindalale ca 313.9 miljonit inimest ehk 32 in/km² kohta ning Venemaa ca 143.5 miljonit inimest oma üüratult suurele 17 098 246 km² suurusele pindalale ehk 8,5 in/km² kohta.
Demograafiline plahvatus üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab plahvatuslikult. Rahvastiku vananemine vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus Sündimus aasta jooksul elusalt sündinud laste arv 1000 elaniku kohta. Suremus aasta jooksul surnud inimeste arv 1000 elaniku kohta. Iive sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta. Rahvastikupoliitika riigi tegevus rahvaaru, selle gemograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga. Migratsioon - majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik. Eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse.
Bhutan 14 in/ km² India on oma naaberriikidega võrreldes rahvaarvu tiheduselt teine. (1;11;12) 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS 10 Graafi kutelt on näha, ennustatakse imikute suremuse vähenemist ja kõrgemat eluiga ning samuti ka rahvaaru väikest vähenemist või stabiilseks jäämist. (13) 6. LINNASTUMINE 11 6.1. India suuremad linnad kaardil. (9) 6.2.Rahvastiku paiknemine linnades Peaaegu 70% rahvastikust elab maal, umbes 30 % rahvast elab linnades, kuigi viimastel aastakümnetel on linnastumine olnud väga kiire ning linnarahvastiku osatähtsus aina kasvab. Kõige linnastunum osariik on Maharashtra (linnarahvastiku osatähtsus 55%). (1;3) 6.3. Linnade paiknemine
annaabi.ee 
