Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine rahulepingutes, majanduslikud raskused, võimuvõitlus, erakondade paljusus. Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur. Sellega pidi kaasnema majanduse õitsemine ja karm rahvavaenlaste hävitamine. Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria. Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim
maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja
Neid surmati gaasikambrites ning tuhanded hukkusid kurnavates töölaagrites. Praegusel ajal on olukord tunduvalt paranenud, kuid siiski niiöelda juudivaen ei ole kadunud. Vaadates tagasi ajalukku, näeme loendamatul hulgal sõdu,vägivalda ja erinevate rahvaste tagakiusamist. Sellest võib otseselt järeldada, et sallivus pole inimkonna ajaloos mänginud eriti suurt rolli. Teisest küljest võttes on aga mingi tolerantsuse alge pidevalt aimatav see on rahulepingutes, liitudes, inimsuhetes. Arvan, et kui inimeste südames oleks olnud rohkem leplikkust, oleks elu olnud rahulikum ning võib-olla oleksid osad konfliktid ära jäänud.
Tehnilised uuendused: - Gaasi kasutamine, - Kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid, - Tankide kasutamine (Somme'i lahing 1916), ei omanud erilist sõjalist kasutegurit, - Autode levik, - Lennunduse areng, algas masstootmine: luurelennukidpommitajad, - Allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati kõiki laevu. Sõja tagajärjed: 1.Inimohvreid üle 30 miljoni sh. 10 miljonit langenut ja 30 miljonit haavatut. 2.I MS rahulepingutes peitusid uue MS alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 3.Muutus jõudude vahekord maailmas, sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4.Sõda muutis põhjalikult poliitilist kaarti kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5.Toimus maailma demokratiseerumine: 5.1.Uued rahvusriigid Euroopas sh. EV omandasid dem. Riigikorra võitnud antankti riikide eeskujul. 5.2
3. Milline roll oli sõjas Türgil, Itaalial ja USA-l? Miks need riigid sõtta kaasati? Türgil olid Sakamaga ühised huvid. Itaalia soovis saada asumaid. USA sekkus, sest nägi ,et sõjal ei ole lõppu ja sellele tuleb piir panna. 7. Kuivõrd saavutasid riigid oma sõjaeelsed eesmärgid? Põhjenda. 8. Kuidas muutus sõjapidemine I maailmasõja käigus? Mida tähendab väljend " I maailmasõda on moodne sõda"? Tehnilised uuendused 9.Miks USA presidndi Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes ? Prantsusmaa tahtis Sakamaad allasurutuna näha.
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
desarmeerimine vägede väljaviimine separaatrahu koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu (liitlastega läbi rääkimata) dominjoon omavalitsusega valdus (oma parlament, valitsus, seadusandlus, kohtusüsteem jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana. Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine. Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920. RL põhikiri: Julgeolekugarantii Tülide rahumeelne lahendamine Relvastusalase info vahetamine Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad Sõja korral organiseeritakse RL-i sõjajõud Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine RL'i poolt RL liikmed: Algul 43 liiget
17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? Ei leitud ühiseid kokkuleppeid. Positsioonisõda. 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjas võitjad, tugevad. Austria-Ungari ja Türgi kolooniad lagunesid. 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? Kasutusele võeti uudne tehnika. 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? Riigid polnud nõus selliste tingimustega. Võrdne maailm. 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? Tekkisid rahutused, toimud võimuvahetus, oli sõjas rängalt kannatada saanud. Lahkus sõjast Bresti rahuga. 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? Majanduslangus,tsaar oli kaotanud usalduse, ääremaad olid rahutud, suurlinnades ei jätkunud toitu. 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas? Millal kaksikvõim lõppes?
15. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas I maailmasõja järel? Kas pidada seda positiivseks või negatiivseks muutuseks? 16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27
15. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas I maailmasõja järel? Kas pidada seda positiivseks või negatiivseks muutuseks? 16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27
Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes). Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli: · riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine · riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine · kuna otsused pidid olema ühehäälsed, nõrgestas see oluliselt rahvasteliidu tegutsemisvõimet Rahvasteliit eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Sveitsis, Genfis. Rahvasteliit oli tänapäeva ÜRO (=Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eelkäija
sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse reguleerimise mehhanismid · Välispoliitline areng: üritatakse mitte sekkuda konfliktidesse, taheti tihendada sidemeid kolooniatega ja dominioonidega DEMOKRAATLIKUD DIKTATUURID Demokraatia kriis · Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste andmine laiadele rahvahulkadele · Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu · Pettumine rahulepingutes · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses -Diktatuurid ja diktatuuriideoloogiad · XX sajandi põhilised ideoloogiad olid kommunistid, natsionaalsotsialistid ja fasistid · Totalitaarne reziim: ümberkorraldust peab teostama riik, mille tegevuskava määrab ainupartei, eesmärgi saavutamiseks on lubatud kasutada ulatuslikku vägivalda ja omavoli, ühiskonnaelu on aluutatud riikilikule kontrollile, isikuvabadusi ja inimõigusi ei austata ega tunnustata
1919.a. moodustati Moskvas Komintern, milles eesmärk oli maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal?
1924 NL sõlmib diplomaatilise suhted Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaaliga valmib Dawesi plaan 21. jaanuar suri V. I. Lenin-Uljanov -------------------------------------------------------------------------------- 1925 Locarno konverents (Sbr., Pr., Itaalia, Belgia, Poola, T?ehhoslovakkia ja Saksamaa) Reini tagatispakti sõlmimine (Pr. ja Belgia ühelt poolt, Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelised Versailles'i rahulepingutes kehtestatud riigipiiri puutumatuna; GER lubas hoida Reini vasaku kalda demilitariseerituna; tagatisriigid olid Itaalia ja Sbr.; analoogilised lepingud, kuid ilma tagatisriikideta sõlmiti ka Saksamaa, Poola ja T?ehhoslovakkia vahel võeti vastu Eesti Kultuurkapitali seadus ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus -------------------------------------------------------------------------------- 1926 Saksamaa võetakse Rahvasteliitu ilmub A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" I osa
gregooriuse kalender, Eesti alal aga endiselt vana ehk juuliuse kalender. Kõik referaadis esinevad daatumid on esitatud juuliuse kalendri järgi. Head lugemist! 3 1. EESTI 17. SAJANDIL 1558. aastal Vene-Liivi sõjaga alanud võitlus ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul lõppes Rootsi võiduga. Rootsi peamised konkurendid Poola ja Venemaa tunnistasid vastavalt 1660. aastal Oliwas ning 1661. aastal Kärdes allkirjastatud rahulepingutes Eesti- ja Liivimaa kuulumist Rootsi võimu alla ning tõotasid igaveseks ajaks loobuda pretendeerimast sellele alale. Rootsi oli tõusnud oma senise ajaloo tippu ning saavutanud Põhja-Euroopa suurriigi staatuse. Rootsi võimu alla kuulusid Soome ja Ingerimaa, Eesti- ja Liivimaa, samuti rida olulisi valdusi Läänemere lõunarannikul (Ees- Pommeri, Wismar, Breemen-Verden) (Laur, 2003). Rootsi oli riik, mis esmakordselt ühendas Eesti ühtse võimu alla. Vaid Setumaa Kagu-
Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada, sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim. Rahulepingutes öeldi, et Saksa väed ei tohi baltikumist lahkuda enne Antante'i luba. Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918. Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat). Suurbritanniat - David Lloyd George. 17 Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau.
romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Tagajärjed: 1. Inimohvreid üle 30 miljoni, sh 10 miljonit langenut ja 20 miljonit haavatut. 2. Esimese maailmasõja rahulepingutes peitusid uue maailmasõja alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 22 3. Muutus jõudude vahekord maailmas: sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4. Sõda muutis põhjalikult Euroopa poliitilist kaarti, kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5
ja Hispaania madalmaade aladel, hiljem Baieris. - 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit. Rootsi armee tegutseb Saksamaa aladel. Rootsi armee saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha) Vestfaali rahu 1648 - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas: Rootsiga Osnabrükis Prantsusmaaga Münsteris Tähendus: - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted. Vestfaali rahulepingu sisu: 1. Regioonisätted 2. Religioonisätted 3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted 1) -Sveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele. - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad. Tollitulud.
annaabi.ee 
