· Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsuse koosseisu olnud (k.a. eksiilvalitsused). Praegu 45., ametis 5.04.07. · Samas majas asub ka Riigikantselei. · Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised
Hoone sai valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis krahvi Tallinna residents. 1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinn- Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja. 1996. aastal alustati Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks ning 2000. aastal alustas valitsus ja Riigikantselei seal majas oma tööd. 2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu 1 asuvas kunagises aadlielamus. Kolm Õde on 15. sajandil rajatud ja 19. sajandil ümber ehitatud hoonerühm Tallinnas, Pikk tänav 31. Esimesed andmed majadest praeguse Kolme Õe asukohal pärinevad 1362. aastast. Algselt kaupmeheelamuteks ehitatud majades asub alates 2003. aastast , samanimeline hotell. Uue omaniku 2003. aastal renoveeritud hooned tunnistas Tallinna kultuuriväärtuste amet 2004. aasta kevadel Tallinna kõige paremini korda tehtud vanaks majaks
Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele. · Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi. · Kõige olulisem ja konkreetsem nõudmine oli Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ala ühendamine ühtseks kubermanguks. · Tõi revolutsioonilise võitluse õigustamise mõtte eesti trükisõna veergudele. Jakobson kutsus rahvast poliitilisele võitlusele suunaks talupoeg mõisniku vastu. · ,,Sakala" suutis rahva võitlustahet ja aktiivsust virgutada. Eriti suurt tähelepanu pöörati just talupoegadele. ,,Sakala" kaastöölised ja tellijad
ehitusega, halvasti süstematiseeritud ja juriidilises mõttes mahajäänud.*15 Suureks miinuseks oli ka see, et NS koostamisel piirduti varem kehtinud õigusaktide koondamisega.*16 Puuduse likvideerimiseks püüti seadustikku muuta ja täiendada, kuid seda tehti osade kaupa, mitte terviklikult.*17 NS koostajad polnud arvestanud riigi ja ühiskonna tegelikke vajadusi karistusõiguse valdkonnas ning jätkasid vananenud sätete kasutamist. NS-le lisandus 20. novembril 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik*18 („Устав о наказаниях налагаемых Мировыми Судьями“) ja 9. juulil 1889 vallakohtu nuhtlusseadustik („Временные правила о наказаниях, налагаемых волостными судьями“).*19 Käesolevas artiklis on tähelepanu koondatud just usuvastastele süütegudele, mida rahukohtu nuhtlusseadustik ja vallakohtu nuhtlusseadustik ei reguleerinud. Olgu need
Oli kästud koostada vakuraamatud. Seadused ei näinud ette pärisorjuse likvideerimist. Keiser Aleksander I ajal 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal võeti vastu uus Talurahvaseadus, mis kehtis ka Saare ja Muhumaal. Sellega kaotati pärisorjus. Teoorjus jäi edasi. 1849 Liivimaal 1850 Eestimaal 1865 Saare ja muhumaal uus Talurahvaseadus, millega loodi eeldused raharendile üleminekuks. 21.Veneaegse Eesti avalik õigus 1845 oli vastu võetud kodifitseeritud nuhtlusseadustik. 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik. 1903 uus nuhtlusseadustik. Eraõiguses oli plaanis luua 5 köiteline seaduste kogu Eesti aladel. 1846 I köide kohalike ametiasutuste korraldused. II köide aadlik, linnakodanikke, vaimulikku käsitlev seadusandlus. III köide tsiviil ja eraõiguse normistik. 22. Kohtukorraldus veneaegses Eestis. 1889.a kohtureform. Eestimaal oli kõrgemaks instantsiks Eestimaa Ülemmaakohus, mille kompetentsi kuulus tähtsamate tsiviil- ja kriminaalasjade arutamine. Järgnes
Kõrgest soost kadunukesed ootasid mitu kuud vaguralt jääkambris. Rüütelkonna maapäeva peeti kolm korda aastas ja surnud maeti siis, kui maapäevale tuldi. Ent kui juba matuseks läks, siis tagasi ei hoitud. Säilinud vanu dokumente, mis ärasaatmise ilu ja rikkust edasi annavad. Isegi hobune toodi kirikusse, kus ta protsessiooni ajal kantsli all ootas. Pärast matust jäi hobune kirikule Stenbocki maja Stenbocki maja asub Rahukohtu 3. Selles majas asuvad 2000.a-st Riigikantselei ning vabariigivalitsus. Ehitatud Vene riigi tellimusel kohtu- ja vanglahoonena Tellija ei suutnud arveid tasuda, hoone läks ehitajale Rootsi suguvõsast Hiiumaalt pärit brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbockile, ehitas sellest oma perele elumaja projekteeris Johann Caspahr Mohr 1784.a. Hoone valmis arvatavasti aastal 1792.a, mil Stenbock pantis oma Hiiumaal asuva Putkaste mõisa 60 aastaks parun Ungern
ooteruumis. Kaks mässajat läksid jaamast linna poole, saagisid maha mõned telefonipostid ja lõikasid traadid pooleks. Pooleteise tunni pärast lähenes jaamale üks sõjaväe salk, mispeale jätsid mässajad jaama maha ja põgenesid. Palju suurem oli kolmas pataljon, kuhu kuulus 106 mässajat, kellest kolm olid staabis. Üks staabiliikmetest oli Georg Kreuks, tuntud kommunist Jaan Kreuksi (tapeti Kapo poolt 1923) noorem vend. Konspiratiivkorterisse aadressil Rahukohtu 2 oli kogunenud 17-meheline löögirühm, kelle hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi. Nad alustasid rünnakut Toompea lossile, riigivanem Friedrich Akeli majale Toompeal ja siseminister Karl Einbundi majale Kaevu tänaval. Toompea lossis arreteeriti vahisõdurid, lossis arreteeriti teenijaid ja juhuslikke möödakäijaid. Riigikogu ja valitsuse ruumidesse aga sisse tungida ei jõutud. Riigivanema maja ees desarmeeriti samuti tunnimehed, siis tungiti majja sisse Akelit otsima
teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni
teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni
oleks tagatud ülalpidamine, toit. Vaeste olukord oli eeskujuks kogu maailmale, seda ei suudetud järgi teha. 1531a. esimene seadus: kodukohad peavad andma abi ning kerjused pidi saatma tagasi nende kodukohtadesse. Töövõimetud vaesed pidi saama kerjamiseks loa. 1532a. seadus: kohustuslikud registrid, kus oleks kirjas kõik töövõimetud vaesed; igas piirkonnas peavad olema annetuste kogujad ning need kes keeldusid annetamast võis tuua rahukohtu ette. Rahukohtunik võis karistada ka neid, kes ei tahtnud olla kogujad. Elizabeth I ajal: 1597/1601 Väiksemas piirkonnas pidi olema 2 kogujat, suuremas 4. Pidi organiseerima ka töö nendele, kes suudavad tööd teha (eriti vaesed lapsed) ja koguma 29 üleriigilist lokaalselt kogutavat kohustuslikku maksu abistamaks vaeseid – Poor rate.
Samuti rikkus ta ka Lossi platsi kui keskaegse eelkindlustusala mantlipärija struktuuri, kuna selle ehitamiseks tuli lammutada kogu platsi hoonestuse lõunakülg, millega muutusid oluliselt ka väljaku mahud ning sai rikutud sealne klassitsistlik ansambel. Toompea linnulennult läänest vaadatuna. Esiplaanil Toompea linnusekompleks Rahukohtu tänav Toompeal 18-19. sajandi hoonestusega Toomrüütli tänav Toompeal, vaade lõunast. 14-17. sajandist pärinev hoone Toomkooli 21. Üks väheseid Toompea reahooneid, mis jäi terveks 1684. aasta tulekahjus Toompead ümbritsev vallikraavi osa (Schnelli tiik). Taamal Toompea koos hoonestusega ning vasakul Toompea linnuse konsooltorn Pilsticker Vaade Toomkiriku tornile, taustaks 18. sajandi hooned 17
Eestimaal 1859, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada, lõid eelduse üleminekuks raharendile ja võimalusele talude väljaostmiseks. Nimetatud seadused/parandused kehtisid 1940 aastani. Kriminaalõigus: 18 saj. Vene võimu tulekuga, jäid kehtima endised normid. 19 saj. alguseks olukord muutus, kuna kohalik krim. õigus asendati valdavalt Venemaa õigusega. Olulisemad uued seadused: 1845 ``Nuhtlusseadustik``, 1864 ´´Rahukohtu nuhtlusseadustik`` - Eestis kehtima hakkas 1889. 1903 uus ``Nuhtlusseaduslik`` Venemaal. Nimetatud seadused vahetasid välja kõik eelnevad seadused kehtisid kuni 1935 aastani. 13 21.Veneaegse Eesti avalikõigus 19. saj algul hakkas Veneõigus mõjutama Eestit. 1845 aastal jõustus Vene I kriminaalseadustik Kriminaal- ja paranduslik karistuslik seadustik e. Nuhtlusseadustik.
Eraldi tuleb mainida veel üldises kohtusüsteemis üsna erandlikuks jäänud seisuslikke kohtuid (nn aadlikohtud), samuti kutseühenduste aukohtuid, mis lahendavad au- ehk eetikakaasusi. Viimastel ei ole reeglina "selja taga" riigi sanktsiooni ehk ultima ratio printsiipi, kuid see ei tähenda, et sellise kohtu otsus kutseühingu liikme suhtes ei oleks mõjus - vastupidi, kutseühingu aukohtu otsusega võidakse arvestada tunduvalt rohkem kui riigi kohtute otsustega. Paljudes riikides on veel rahukohtu ehk lepituskohtu institutsioon. Peale kohtute loetakse justiitsorganite hulka (mõneti tinglik - vt skeem nr 1): prokuröri institutsioon (põhiülesanne toetada riiklikku süüdistust ning teostada spetsiifilist järelevalvet koos järelevalveprotesti õigusega kohtu ees) ja prokuratuur kohtueelse uurimise organid täitemenetluse organid
annaabi.ee 
