Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid a) Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: raha laenati kaupmeestele kõrge protsendiga riskide tõttu (laevahukud, piraadid) õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg kõrge protsendiga tagasi maksta
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad
põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et röövlid ei saaks kiiresti põgeneda. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsam oli raekoda (alumistel korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega.
Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja
Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid
Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangandus on vana äritegevuse ala. Pangad olid olemas juba iidses Babülonid ja klassikalistes tsivilisatsioonides, eriti Roomas. [1] Sõna pank tuleneb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti, müügilauda või riiulit, kuhu 15. Sajandi Itaalia kullassepad ja rahavahetajad asetasid täpselt lahterdatuna nende juurde kaupmeeste või lihtkodanike hoiule toodud kulla. Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks. Et hoiduda suurte kullakoguste pidevast kaasaskandmisest ning ka julgeolulistel kaalutlustel, hakkasid inimesed viima oma kulda kullaseppade juurde hoiule.[2]
· Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). · Tähtsaim linn oli Lübeck. · Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. · Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. · Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5. Rahavahetajad ja pankurid a. Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. b. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: · Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. · Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur 1. Linnaelu ja traditsioonid a. Majad:
õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus,
poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Roomlastel õnnestus hästi ka suurte väljakute kujundamine. Neid nimetati foorumiteks. Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut, korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi.
Raha laenamisega ja kasuvõtmisega tegelesid eelkõige juudid. Reeglina kehtis kord, et kohapealt tohtis kasutada vaid kohalikku raha. Võõrsilt toodud raha tuli ümber vahetada. Kuna igas piirkonnas olid omad veeringud (raha), olid rahavahetajatel käed-jalad tööd täis. Rahavahetajate tehingud seisnesid operatsioonides erinevate vääringutega, eesmärgiga selle arvelt kasu lõigata - sooviti saada madala kursiga raha kätte, et see seejärel kõrgemaga ringi vahetada. Rahavahetajad tegelesid tänapäeva mõttes valuuta spekuleerimisega. Peagi tekkisid kompaniid rahavahetajate vahel. Kui inimene soovis teist raha, siis sai oma piirkonna raha eest veksel, mille eest anti talle raha kuskil mujal piirkonnas. Panganduse areng ja olulisemad keskused Itaalias pangad tõusevad esile ühendasid kaubanduse ja rahanduse. 13. saj. kujunesid põhja itaalias välja pankurite kompaniid, need põhinesid sageli suguvõsa alusel, töötasid
Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad – Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
kohaliku vahendusel. Kaubasulg keeld kaubelda, et kaubandusest sõltuvaid piirkondi järeleandmistele sundida. Kommertsiaalne revolutsioon hiliskeskaja kaubanduse, teenuste areng. Pankade võlasuhted, vekslid, kahekordne raamatupidamine (algus Itaalias). Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasu võtmisest. Kohapeal tohtis kasutada vaid kohalikku raha, st võõrraha tuli ära vahetada. Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega. Rahavahetajad moodutasid omavahel kompaniisi, mis tegelesid veksli asjandusega, teistes linnades kompanii esindajad. Raha ohtlik vedada, pealegi ebamugav kaalu tõttu (mündid ju!). Veksli abil saab teha rahaülekannet, vekslid nimelised ja ei igaüks ei saa vabalit ülekanda. Rahavahetajatel suured summad, mida hakati välja laenama. Sündis pank. Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine.
Suur prantsuse revolutsioon lõi järgmise mõra, sest tekkis esimest korda läbini ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua kitsendused raha intressidega laenamisel (teoloogid vaidlevad siiani selle üle, miks Jeesus enne juutide paasapühi rahavahetajad Jeruusalemma pühakojast piitsaga välja ajas). Basilius Suur nimetas intressivõtmist „hirmsaks koletiseks“. Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist
annaabi.ee 
