tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele. Struktuurilised muutused -- kõrge kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete ümberkujundamine -- aitasid kaupade ja teenuste turustamisele kaasa hoolimata sellest, et kohalikud tootmiskulud olid tõusnud. Kasutatud allikad 1. Peeter Langovits 1997, Eesti rahareformid 1920 2. http://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-1928-aasta-rahareformist- eestis 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_mark 4. http://jelek3.havike.eenet.ee/aja/images/voistlustood/2010/M.Tanav_Rahareformid_Ee stis/Lisandusi_esitlusele.pdf 5. http://www.eestimajandus.ee/moodul.php? moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=776&sm_id=916 6. http://www.eestipank.info/print/et/yldine/pank/ajalugu/Ajalugu/ajalugu.html 7. http://www.eestipank
inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu nimega Wechale-Ucciali leping , mis viis itaallaste meelest Etioopia Itaalia protektoraadi alla. Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. Etioopia on ka kohvipuu kodumaa, kuigi seal ei kasvandatud kohvi esimesena.
Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman. tema arendatud on tänapäevane arusaam inflatsiooni ja rahapoliitika sõltumatust valitsusest, argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu. Temanimeline auhind antakse välja vabaduse edendamist eest. ,,Kapitalism ja vabadus". 9. J Keynes. Peetakse tänapäevase makroökonoomia rajajaks. 1936 ,,Tööhõive, intressimäära ja raha üldteooria". Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted:
Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimise, polügaamiat (mitmenaisepidamine). Vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Vasallvürstid polnud temaga rahul, võitlus keisriga sai toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu sai lüüa. 1885. aastal saabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa valitseja kuulutas ennast Yohanise järel keisriks. Tema ajal oli märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee- ja rahareformid. Sõlmiti leping Itaaliaga, sest nende mõju kasvas. Itaalased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. 1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks tegi Rahvasteliidu komisjon keisrile järgmised ettepanekud: 1. kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikkudeks; 2
Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast. Sarnasuseks oli veel see, et mõlemal perioodil olid majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult. Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli
See oli Venemaa katse teha lõpp Tsetseeni kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. See sõda andis suure põntsu Jeltisin populaarsusele, kuna paljud tema pooldaja poliitikud mõistsid sõja hukka. · Suhete taastamine üleriikidega sh USA-ga · Toetavad, head suhted endise NSV Liiduga · Eestist väed välja 1994 Majandus · Erastamine riigi ettevõtted müüakse eraettevõteteks (oligarhid eriti, nafta ja gaasi valdkonnas) · Rahareformid endises NSV Liidus Nõukogude rubla asemel Vene rubla · Kihistumine väga rikkad vs kerjused Putin (sündinud 1952) · Valitseb(s) 2000-2008 ning 2012-... · Sündis Leningradis · Õigeusklik Haridustee · Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres · Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetskis · 1970-1975 Leningradi Ülikooli õigusteaduskond · 1984-1985 Välisluureakadeemia Sisepoliitika
1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist.
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduslikud institutsioonid: 8TK o RK o VP o VV o Riigikohus o EP o Riigikontroll o ÕK o KOV Eesti pank: o Asutatud 1919.a. o EP nõukogu o EP president Rahareformid: o 1928 (margalt kroonile) o 1992 (rublalt kroonile) o 2011 (kroonilt eurole) Võimude lahusus: o Seadusandlik võim o Täidesaatev võim o Kohtuvõim Põhiseaduse printsiibid: o Demokraatia printsiip o Õigusriigi printsiip o Sotsiaalriigi printsiip o Muud printsiibid Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi: o inimõigused ja poliitilised õigused
Pärast seda algas äge võimuvõitlus, mille teatud määral suutis lõpuks saavutada. Yohanis IV (1872-1889). Kuid kokkupõrked toimusid egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Etioopia piirkonna valitseja Shoa kuulutas end Yohanise järel keisriks (Menelik II). Tema ajal oli Etioopias märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Toimusid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seetõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis viis Etioopia Itaalia protektoraadi alla (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. Loodus Etioopia territoorium pakub hulga kontraste, mille põhjal võime jagada maa kolmeks
Raha ei mõjuta üksnes meie riigi valitsust, vaid kogu riigi ja rahva üldist heaolu. Vaatamata tõsiasjale, et Eesti on võrreldes ülejäänud maailmaga väga väike, on meie riigis vähem kui viimase aastasaja jooksul käibinud rohkem erineivaid rahasid kui enamikes teistes maailmariikides. Valisin sellise teema just tänu raha aktuaalsusele seoses euro tulekuga. Käesoleva uurimistööga üritan ma välja selgitada esiteks, kuidas on toimunud rahareformid ja rahavahetused, alustades marga käibeletulemisest ning lõpetades meile veel võõrana tunduva euroga. Teiseks, kuidas aga inimesed on erinevatesse rahadesse suhtunud ning millised mõtted ja tunded neid valdavad seoses krooni kadumisega ja euro käibelevõtuga. Uuritav probleem hõlmabki Eesti erinevaid rahasid läbi viimase aastasaja, otsides vastuseid küsimustele, miks meil on üldse olnud niipalju erinevaid rahasid ja kuidas toimusid üleminekud ühelt rahalt teisele. Ehhki see
Aastate inimestes generatsiooni (põlvkonna) siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks jooksul koos mõtlemise arenemise ja individuaalse kogemuse mõjutusteks on näiteks I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, lisandumisega, mõjutustega elukeskkonnalt kujuneb välja 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1980 ainukordsus, mida mõistetakse inimeste erinevusena üksteisest. aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad Ees-Aasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt Kriitilised perioodid. Inimesel on arengus nn. kriitiline periood muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise
ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse. Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks kuulutati 16. detsembril 1947.a. Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. Hoiukassas sai üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1. 1961.a. 1. jaanuaril viidi Nõukogude Liidus läbi teine ulatuslik sõjajärgne rahareform, mis jäi enne krooni taastulekut ka viimaseks. 1947
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangand...
proovimine, mis kukkus läbi. 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II - vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn ; 1928 EV rahareform - kroon-sent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rublad-kopikad; 1941-44 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad; 1944- rublad ja kopikad; 1992 - eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov
livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov
livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov
Normatiivne ajaloolised muutused on bioloogiline ja ümbruskonnast tulenevad ühised muutused, mis toimuvad inimestes generatsiooni (põlvkonna)siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks mõjutusteks on näiteks majanduslangus 1930datel aastatel, I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1970 aastate Vietnami sõda, ~1980 aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, diagnostikavõimalusi jne.