tegutsemise ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel. Maksu ja Tolliamet ülesanded on : 1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine; 2. riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine; 3. maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine; 4
kava ning investeeringute kava. Valitsus kehtestab valitsemisala eelarve projekti kulude piirsumma. Ministeerium esitab eelarve projekti koos seletuskirja ning koostatud kavaga rahandusministeeriumile. Projekt vaadatakse läbi rahandusministeeriumis ja kaalutakse kulutuste otstarbekust. Läbivaatamise kohta tehakse protokoll. Kui läbivaatamisel tekivad antud ministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel vastuolud, esitab minister lahkarvamuse rahandusministrile. Kui omavahelistel läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, esitab rahandusminister vastulause valitsusele. Pärast erimeelsuste lahendamist koostab rahandusministeerium riigieelarve eelnõu, millesse valitsus võib teha muutusi. Hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust esitab valitsus eelarve eelnõu riigikogule, samal ajal eelnõu ka avalikustatakse. Riigikogus arutatakse eelnõud kolmel lugemisel,
2) Eesti Panga president; 3) neli Riigikogu poolt nimetatud liiget. Nõukogu pädevus ja ülesanded on: 1) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi täiendamise kohta; 2) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine Vabariigi Valitsuse poolt tehtud stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku kohta; 3) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangute kohta; 4) nõusoleku andmine rahandusministrile välise portfellihalduri määramiseks. 16.03.2010 20 Riigikontroll · Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. · Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.
Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tänaseks on juhatuse esimeheks Raul Malmstein Nõukogu ülesanded · kinnitab Finantsinspektsiooni juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni tegevuse strateegia · kinnitab juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni eelarve ja lisaeelarve ning teeb ettepaneku rahandusministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta · kinnitab juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused · nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe, kutsub tagasi juhatuse liikmed · otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise · kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja
kantud protokolli. Revisjoni komisjon 1. Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist 2. Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga 3. Liikmed valitakse 4 aastaks 4. Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega 50%+1 hääl Riiklik järelvalve Riiklikku järelvalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusministeerium. Riikilik järelvalve jälgib, kas audiitorkogu täidab seadusi, õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab rahandusministrile kõikide üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot, mis sisaldab kutsesaladusi ning selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega, peab rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Info on subjektiivne ja sõltub sellest, kes prognoosi koostab
aasta lõppu. Juhatus on alaliselt tegutsev organ ja moodustatakse 7-11 liikmelisena. Valitsemisaeg 3 aastat ja juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ega järelevalvenõukogusse. Juhatuse koosolek ei ole avalik. Koosolek on pädev, kui osaleb üle poole liikmetest ja otsus on vastuvõetud, kui poolt hääletab üle poole osalenutest. Juhatuse pädevused: 1) Juhib audiitorkogu 2) Valitseb audiitorkogu vara 3) Koostab audiitoreksami programmi ning esitab rahandusministrile kinnitamiseks 4) Koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks eelarve ja maj.aasta aruande 5) Korraldab raamatupidamise 6) Otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise ja määrab tähtaja 7) Otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ja lõpetamise Audiitorkogu president esindab audiitorkogu kõigis õigustoimingutes, valitakse kolmeks aastaks ja kedagi ei tohi valida järjest üle 1 valitsemisaja Presidendi pädevused: 1) Juhatada juhatuse tööd
6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu esitab juhatus majandusaasta aruande koos revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule kinnitamiseks 23.09.08 Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusminister. Riiklik järelevalve seisneb audiitorkogu poolt seaduste ja teiste õigusaktide järgimise ning audiitorkogu põhikirja täitmise kontrollimises Kõigist audiitorkogu üldkoosoleku otsustest saadetakse ärakirjad rahandusministrile. Rahandusministril on õigus nõuda muid audiitorkogu organite dokumente, välja arvatud audiitori kutsesaladust sisaldavaid dokumente. Kui audiitorkogu organi otsus on vastuolus seadusega, on rahandusminister kohustatud esitama selle kohta halduskohtule protesti Audiitorile esitatavad nõuded ja kutse saamine Audiitoriks võib olla füüsiline isik 1) kes on teovõimeline 2) kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridustase
Riigiabi võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal. Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ, mis kehtestab üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks . Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava riigiabi andmise loa taotluse (edaspidi loa taotlus) koos kogu vajaliku teabega rahandusministrile. 8.5. Riigiabi tagastamine ja intressi nõudmine Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1 9), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatut. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik
11. ptk Barokkarhitektuur Prantsusmaal Esimene arhitekt 17. saj. Prantsusmaal oli Francois Mansart(1598-1666). Ta arendas edasi renessanssi ajast pärit katusearhitektuuri traditsioone. Iga lossi osa on tal kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. tema nime järgi mansartkorruseks. Mansarti töö: Bloisi lossi üks tiib Louis Le Vau(1612-1670) Tegi Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m
· põhiteemadeks on aed, katus jne Francois Mansart 1598-1666 · järsud katused ja kõrged korstnad (mansart-korrus - meie mõistes pööning) · arendas edasi renessansiarhidektuurist päris katusearhidektuuri · iga lossi osa oli kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad, sllist katusekorrust nim. kunstniku järgi mansartkorruseks · Bloisi loss Louis Le Vau 1612-1670 · projekteeris rahandusministrile Vaux-le-Vicomte lossi, lossi aia planeerija oli Andre le Norte, lossi omanik pandi korruptsiooni ettekäändel vangi · Versaille's loss, Louis 14. käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong, ovaalne medaljon, kuninglik Ooperisaal, väikene kirik (grott- looduslik koobas) · Talvepalee
Revisjoni komisjon Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist. Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga. Liikmed valitakse 4 aastaks. Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega. 50% + 1 hääl Riikliku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahanduse ministeerium. Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4
Revisjoni komisjon Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist. Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga. Liikmed valitakse 4 aastaks. Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega. 50% + 1 hääl Riikliku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahanduse ministeerium. Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4
Revisjoni komisjon Kontrollib audiitorkogu majandustegevust ja asjaajamist. Liige ei tohi olla töösuhtes audiitorkoguga. Liikmed valitakse 4 aastaks. Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega. 50% + 1 hääl Riikliku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahanduse ministeerium. Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4
peavad olema Euroopa keskpanga poolt heaks kiidetud. Täna on nõukogu otsustada, millised rahatähed meil on, millised mündid meil on. Kujundus nende teha. Samuti on EP nõukogu pädevuses läbi arutada kõik need ettepanekud, mida EP poolt tehakse Riigikogule. Nõukogu istungid toimuvad 8 korda aastas. Varem oli üks kord kuus. Suvel ei pea kokku tulema. Muudetud on ka nõukogu istungite avalikku korda istungid on kinnised. Nõukogu istungil kohal olla: Rahandusministrile lisandub EP president, samuti asepresidendid. 2. EP president nimetamine järgmine: ettepaneku teeb EP nõukogu, ametisse nimetab Vabariigi President, ametisoleku aeg 7 aastat. Kaheks järjestikuseks ametiajaks ühte inimest nimetada ei saa. Kui president tahab ise lahkuda ametist, siis tuleb Nõukogu ette informeerida 4 kuud. Nõuded: kõrgharidus, kas majandus või juura alane, EV kodanik. Kehtivad nõuded on ka asepresidendi osas: EV kodanik, omama
lõikes; 2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 3) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. Enne eelarveprojekti üleandmist volikogule esitab valitsus eelarveprojektis ettenähtud riigiabi kohta riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine - Eelarve võtab vastu volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas seaduses ning valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad
annaabi.ee 
