Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Mõtleme kas või eelmise sajandi 20ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutitega ning pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Euro omab ka palju turvaelemente. Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga, mille õigsuses te veendunud olete
1957. aastal loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur. Ministrite Nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks parlamendi osalus otsustamisprotsessis suurenes, pandi täpselt paika Majandus- ja Rahaliidu ajakava ning plaanid. 1995. aastal liitusid Rootsi, Soome ja Austria. 1999
Euroopa Söe- ja Teraseühendus / et võtta kontrolli alla Saksamaa terase ja söe tootmine/ 1957.a loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aastomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969.a Euroopa Ühendus. 1973. a toimus esimene laienemine, liitusid Taani (+Gröönimaa, mis astus 1985. a välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. a toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus -- Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur. Ministrite nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks. 1999.a võeti euro arveldusühikuna kasutusele, Rahandusliit hakkas toimima. 2002. a asendab EURO 12 liikmesriigis rahvusvaluuta (v.a. Sbr, Taani, Rootsi). 2004. a 1.mail toimus laienemine, 10 uut liikmesmaad-- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia jne
Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all · 1999 võtsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana · 2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana · 2007 võttis euro kasutusele Sloveenia · 2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta · 2009 võttis euro kasutusele Slovakkia · 2011 võttis euro kasutusele Eesti Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuarist 2011
hakati käsitlema majandus- ja rahaliidu loomist. Selle lõpptulemusena kirjutasid liikemsriigid 1992 aastal Hollandis Maastrichtis alla Euroopa Liidu lepingule. 1 jaanuaril 1993 aastal jõustunud Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit. Selle lepinguga lisati Rooma lepingusse uued küsimused, mis puudutavad näiteks tervisehoidu, kultuuri- ning tarbepoliitikat ja side valdkonda3. Maatrichti lepinguga pandi alus ka majandus- ja rahaliidule, mille eesmärgiks oli liikmesriikide vahel võtta kasutusele ühine rahaühik. 1995 aastal leidis aset liidu laienemine, kui Euroopa Liiduga liitusid Soome, Rootsi ning Austria. Liituda proovis ka Norra, kuid juba teist korda hääletas rahvas Euroopa Liiduga liitumise vastu4. 1 jaanuaril 1999 aastal kehtestatigi ühetestkümne liikmesriigi vahel ühtne rahaühik euro. 2001 aasta 1 jaanuaril liitus euro alaga ka Kreeka, tema järel jäid euro alast välja ainult Taani,
Eesti rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil. . Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need kunstnik Ants Raud. Mündid vermiti algul Tallinnas, kuid hiljem ka Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal. Kroon oli Eestis kasutusel 1992 aasta 20. juunist kuni 2015 aasta 15. jaanuarini. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: tagada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. 1. jaanuaril 2002 tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis (Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes) käibele ühisraha euro seitsme pangatähe ja kaheksa mündi kujul. Eurorahatähtede kujundus on kõikides euroala riikides sama. Üheksa aastat pärast ühisraha käibeletulekut ehk 2011
märtsil 1991 rahareformi komitee, mille pädevuses oli kõikide rahareformiga seotud küsimuste üle otsustamine. Sinna kuulusid valitsusjuht, Eesti Panga president ja sõltumatu ekspert. Rahareformi komitee 17. juuni 1992. aasta dekreedi „Rahareformi läbiviimisest” kohaselt muutus alates sama aasta 20. juunist kella neljast hommikul ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: tagada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. 1. jaanuaril 2002 tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis (Austrias, Belgias, Hispaanias,
Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 7 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. 2.10 Inflatsioon ja deflatsioon
kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu kaotas valuutakoridor vähem kui kahe aastaga suurema osa oma liikmetest ning kitsenes lõpuks Saksa marga ümber koondunud stabiilsuse piirkonnaks, mille moodustasid Saksamaa, Beneluxi riigid ja Taani. Jõupingutusi rahandusliku stabiilsuse ala rajamiseks jätkati 1978. aastal, kui Brüsseli tippkohtumisel loodi Euroopa Rahasüsteem (ERS), mis põhines fikseeritud kuid
o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta. o vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud koikumise piiresse. 18. Euroala kujunemine o 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatous kontrolli all o 1999 votsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana o 2002 votsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana o 2007 vottis euro kasutusele Sloveenia o 2008 votsid euro kasutusele Küpros ja Malta o 2009 vottis euro kasutusele Slovakkia o 2011 vottis euro kasutusele Eesti 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid.
Ajavahemikus 2000-2009 astusid liikmesriikide hulka Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta ja Slovakkia. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4
1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid: -fikseeritud vahetuskursid, -vabakaubandus -dollari kasutamine põhivaluutana. Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus
haaranud riikideülesed intutsioonid nagu Euroopa Komisjon. Regulaarseks need kohtumised siiski veel ei kujunenud. Esimene olulist rolli etendanud tippkohtumine toimus juba pärast de Gaulle´i ametist lahkumist detsembris 1969 Haagis , kus otsustati liitumiskõnelustele kutsuda Suurbitannia, Taani, Norra ja Iirimaa. Samuti otsustati sellel kohtumisel laiendada eurointegratsiooni pannes aluse ühisele välispoliitikale ning majandus- ja rahaliidule. Selgema kuju võtsid tippkohtumised aastatel 1974-1988. Detsembris 1974 Pariisis toimunud tippkohtumisel jõuti Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d´Estaing´i algatusel kokkuleppele, et Euroopa juhtimis- ja majanduskriisi lahendamiseks on vaja rohkem poliitilist sisendit tipptasandil ja regulaarseid kohtumisi. Lepiti kokku, et valitsusjuhid ( või riigipead) hakkavad kohtuma kolm korda aastas. Esimene uute põhimõtete järgi peetud tippkohtumine toimus Dublinis 10.-11. märtsini
Rahaliidus toimib inflatsioonimäärade ühtlustumine, mis toob kaasa traditsiooniliselt kõrgema inflatsioonimääraga riigile majanduse kasvutempode aeglustumise. Siin tuleb rõhutada, et inflatsioonimäärade erinevused ei pea olema ilmtingimata negatiivsed, vähemarenenud riikide puhul on loomulik areng nn ,,kinni püüdmise protsess". Samas rahaliiduga ühinemine pidurdab seda protsessi. Seega on sarnase inflatsioonitasemega riikide üleminek rahaliidule lihtsam, kui seni inflatsioonieelistustelt erinevatel riikidel. fiskaalne integratsioon eeldab teatud poliitilise integratsiooni olemasolu ja soovi jagada riske partnerriikidega. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroala täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus Kaubaturgude integratsioon Majanduse avatus ja suurus (nii ja naa) Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital) Fiskaalne ja poliitiline integratsioon 29
aastast, kuid pangatähed ja mündid jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu- mõeldes kasvõi 1920ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutite jooksul. Ühinenud Euroopa üheks peamiseks põhimõtteks on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, mis pani aluse majandus- ja rahaliidule Euroopas. Liidu kaks peamist eesmärki on kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Seda, et kõikides liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all peaksidki kindlustama ühine raha ja intressimäärad. See tähendab, et hindade kõikumine on mõõdukas ja nende liikumine etteaimatav. Eesti on pisike maa ning ka meie majandus on väike ja avatud. Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja inimestele kindlust.
aastal komplekteerima ja käivitama töörühma Ühenduse ühisraha kiireks kasutuselevõtuks. Vastav plaan valmis töörühmal 1989. aastal ning sellega asusid kohe tööle valitsustevahelised konverentsid. Tulemiks oli Rooma lepingu lisa, mis nägi ette asutada Euroopa Rahaliit (European Monetary Union), kes korraldaks ühisraha kasutuselevõtu Rahaliidu arenguplaani kolmandas etapis. Juba 1991.aastal vormistas Euroopa Ülemkogu kõik need Euroopa Rahaliidule seadusliku ja institutsioonilise aluse pannud kokkulepped ühiseks dokumendiks, mis võtsid enda alla 91 lehekülge. Kui selle järgi Euroopa Rahaliidu (EMU) loomise esimesel etapil 1990-1993 loodi lõplikult ühtne turg ja kaotati liikmesmaade vahelised valuutatehingute piirangud, siis teine etapp kohustas 1. jaanuaril 1994. aastal Euroopa Rahainstituudi töölehakkamise Frankfurdis Saksamaal, kes pidi 1998. aastaks looma ja käivitama töösse juba Euroopa Keskpanga. Nii ka juhtus ja 1998
annaabi.ee 
