keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid. Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid. Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum, mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale. Enamus hoonest on ümber ehitatud või restaureeritud, ainsad originaalsed säilmed on üks uks hoone kolmandal korrusel, mis on madal ning massiivne, ja üks rõngaskonks keldris, kus hoiti vange ketiga kinni.
Tallinna raekoda pälvis 2005.a. Euroopa kõrge tunnustuse - Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali. Madridis 27.juunil 2006 toimunud üle-euroopalisel tseremoonial andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile Elvira Liiver Holmströmile üle Hispaania kuninganna Sofia. Europa Nostra medali andsid 15.septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra nõukogu liige Thomas Willoch. Tallinna raekoda pälvis arhitektuurimälestiste kategoorias II preemia Põhja-Euroopa ainsa säilinud gooti stiilis raekoja taaselustamise ning raekoja hoone kui Euroopaliku linnavõimu traditsiooni silmapaistva sümboli kõikide ajalooliste kihistuste väljatoomise eest. Kodanikesaal.
Veneetsia kaupmehed katsid oma paleed kulla või porfüüriga. See vee peal hõljuv linn koosneb põhiliselt kanalitest ja väljakutest. 3) Mis iseloomustab keskaegset linna? Keskaegse linna keskseks paigaks oli turuplats, hiljem uhkelt raekojaplatsiks nimetatud väljak. Tavaliselt ruudu, ristküliku või trapetsikujuline. Väljaku peamiseks aktsendiks said katedraal ja raekoda, kui katedraal asus mõnes teises paigas, jäi platsi peamine uhkus raekojale (Raekoja väljak). Väljakult võis tihti leida maastikuarhitektuuri nagu haljastust ja purskkaeve. Suurimateks elusoonteks keskaegses linnas olid aga tänavad. Tihti iseloomustas keskaegseid linnu ka veekogud kuna kaubandus oli orienteeritud veetranspordile. Viilkatustega tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hooned iseloomustavad kõige paremini keskaegset tänavaseina linnas.
Esseni plaani järgi. Praegusega võrreldes asus hoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed. Ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba. Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. Praeguse raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani. Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale, hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17
mööblikunstnik, pikaajaline Pärnu linnaarhitekt. Olev Siinmaa õppis aastatel 18901894 Pärnu Ülejõe Algkoolis ja erakoolides. Seejärel töötas ta oma isa juures, kes oli Pärnus tisleritöökoja omanik. 1911. aastal läks ta Saksamaale Wismarisse arhitektuuri õppima, aastatel 19121914 õppis tehnikumis Konstanzis. Pärast seda töötas ta Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina. Ta disainis Pärnu raekojale juugendmööbli ning ta kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta septembrist kuni 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli söögisaalimööbel oli Siinmaa
sarnanesid põhikostruktsioonilt hilisbaroksetega. Uksepinda kaunistavad nn. rippuvad rätikud, hammaslõige ja vertikaalsed vaokesed.Varaklassitsistlikel ustel on enamasti baroksed sepised, nii ka praegune rekonstrueeritud käepide ja lukukilp. 1961-1974. aastatel sai Kuressaare raekojale osaks kõikehõlmav kapitaalremont (restaureerimine), mille käigus uuendati kogu sisemus. Aet Maasiku projekti on hinnatud asjatundlikuks ning pieteedikaks, mille ehedaks näiteks on fuajee uus kujundus ning barokne sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti
aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa).
insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella. Kaaluti mitmeid võimalusi. Põltsamaa kellasepp pakkus 2000 krooni eest Viljandi linnale Põltsamaa lossi vana kella. Uude kellatorni paigutati aga hoopis Saksamaa firmalt AEG ostetud elektrikell, mis tegi oma esimesed löögid 1932. aasta jaaniööl. http://www.visitestonia.com/en/search?q=viljandi&search_set=all
arst Johannes Ballivi hauakivi Niguliste kiriku seinal. Sittow loominguga on seotud ka Püha Antoniuse altari väliskülgede figuure, mis on ühe teise kunstniku tööle peale maalitud. Tallinnas töötas 16.saj. algupoolel palju maalijaid ja kujureid, kuid nende loomingust on vähe teada. Renessansikunsti on rohkem säilinud arhitektuuris, sisekujunduses ja tarbekunstis. Vaskseppade kunsti tuntuim näide on Vana Tooma figuur raekoja torni tipus 1530.aastast. 1547 telliti raekojale Madalmaadest seitse uhket piltvaipa. Kahel suuremal neist on esitatud stseene kuningas Saalomoni elust. Renessansikultuuri arengut takistas 1558.a. alanud Liivi sõda, mis kestis üle 20 aasta ja laastas kogu Eesti. Ainult Tallinn pidas vastu kahele Vene vägede piiramisele ja jäi vallutamata. Mõistagi on 16.saj. II pool seetõttu kunstiajaloos vaene periood. Alles sajandi lõpul, kui Rootsi võim oli kindlustunud Tallinnas ja Põhja Eestis, hakkas kunstielu taas elavnema. A
Hoone ehitati haavapuust parvele, ka parve joonise tegi hoone arhitekt. Soise pinnasega linnas ehitati majad traditsiooniliselt nii. Varaklassitsistliku raekoja ja platsi suhe on vastastikku aupaklik. Sümmeetrilise fassaadi, sihvaka barokse kellatorni ning seda rahulikult tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48 Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile.
aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas. Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani. Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17.
poole aasta tagant. Raeliikmeid, kes olid võimul, olid olid istuv raad ja kes mitte puhkav raad. Lisaks neile olid bürgermeistrid (linnavanem) ja südik (linna jurist). Tallinnas oli kaks erinevat õiguslikku piirkonnda, mis tekitas vastuolusid Toompeal (linnafoogt- aadlikud elasid seal) ja all-linn (raad- kodanikud) vahel. Nende eeskirjad ei kehtinud teineteise aladel kuigi paiknesid kõrvuti ja oli üks linn. Mida lähemal sa raekojale elad, seda tähtsam isik sa oled (nt kullassepp oli väga oluline). Rae ülesanded: 1) edendada linna kaubandust ja käsitööd 2) sotsiaalprobleemide lahendamine (hospidalid- vaestele ja seegid- haigetele) 3) heakorra eest hoolitsemine ning linna kindlustamine (ja kaitsmise organiseerimine) 4) kõrgeim kohtuvõim all-linnas. Keskaegsete linnade rahvastik - Tänu linnaõigusele tekkis linnas autonoomne kodanikkond
ning täiendatud seda rikkaliku plastilise dekooriga. Sama lossi nn. Friedrichi tiiva (1601-04, arh. J. Schock) fassaadide rõhutatud jaotustes ja jõuliste frontoonides aimub juba varabarokseid motiive. Ühiskondlikest hoonetest pöörati tähelepanu raekodade, gildi- ja tsunftihoonete ehitamisele. Gooti stiilis ehitatud raekodadele püüti anda renessansikku ilmet kaunistades neid pilastrite ja voluutidega, või täiendati renessansliku juurdeehitusega. Kölni raekojale juurde ehitatud 70 eeskoda(16.saj. lõpp, arh. M. Vernucken) avaneb mitmekesise plastilise dekooriga kaunistatud kahekordse kaaristuna raekojaesisele väljakule. Tsunfti- ja gildihoonete fassaadi ülesehitus pärines küll gootikast (vahvärkkonstruktsioon, terav viil), selle liigenduses ilmnesid aga selgesti uued jooned. Akende sümmeetriline paigutus toonitas korrusteks jaotamist, ülemised,
annaabi.ee 
